Anija vallavolikogu kehtestas detailplaneeringu, millega kavandatakse Kehrasse Põhja, Mulla ja Salo tänavate ning Kose maantee vahele uut elamupiirkonda.
Ligi kaks aastat tagasi algatas Anija vallavolikogu detailplaneeringu Kehra keskuse ja Põrgupõhja linnaosa vahel asuvale tühjale alale elamupiirkonna rajamiseks. Planeeringuala on ligikaudu 10 hektarit, sellest 6,1 hektarit on lage põld Põhja ja Salo tänavate vahelisel alal. Tegu on reformimata riigimaaga. Anija valla praeguse üldplaneeringu järgi on see äri- ja büroohoonemaa, kuid detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta elamu- ja rekreatsioonimaaks.
Kuna Kehras on olnud nõudlus korterite järele, kavandas detailplaneeringu koostanud OÜ Klotoid Põhja tänava äärde 5 kortermaja ning Salo tänava äärde 4 ridaelamut. Korterelamud on maksimaalselt kolme-kordsed, igas majas kuni 25 korterit, kahekordsed ridaelamud kuni 6 perele.
Korter- ja ridamajade keskele on kavandatud ühiskondlik maa mänguväljakute, haljasalade ja puhkealade jaoks. Siseõued jäävad autovabaks, parklad on kavandatud elamute tänavapoolsetesse külgedesse ja majade vahele. Et kogu ala lahendus moodustaks ühtse terviku, tuleks planeeringu koostajate arvates korter- ja ridaelamute arhitektuurne lahendus teha ühel arhitektil või arhitektide grupil.
Detailplaneering hõlmab Põhja tänava ääres ka ühe vallale kuuluvale maatüki, sinna kavandatakse üks eramu, üks äri- või tootmismaa ning üks haljasala krunt. Elamukrunt on vastavalt planeeringule Põrgupõhja pool, ärihoone või keskkonnasõbralik ja müravaba tootmishoone kavandati linnakeskuse poole.
Kui arvestada iga pere suuruseks keskmiselt 3 inimest, tähendaks kogu elamuala väljaarendamine Kehrale 450 uut elanikku.
„Nii palju inimesi meile lähiaastatel elamispinda kindlasti ei ostaks, seetõttu poleks ilmselt mõistlik kõike maju korraga välja ehitada,“ arvas Anija valla arhitekt Inga Vainu.
Ta lisas, et vallavalitsuses tehakse ajurünnak, kuidas oleks planeeritud elamuala kõige õigem arendama hakata: „Peame analüüsima, kas taotleda see maa munitsipaalomandisse. Elamuarenduse suurim töö on elamispindade reklaamimine, selleks oleks vaja leida arendaja. Kuid Lille tänava eramupiirkonna arendajat pole õnnestunud konkursiga leida.“
Eelmise aasta kevadel kinnisvarabüroo Uus Maa koostatud analüüsist selgus, et Kehras soovivad oma seniseid elamistingimusi parandada pigem nooremad inimesed, kes on samas hinnatundlikud. Suurem osa küsitletutest ei olnud siis valmis uue korteri eest maksma rohkem kui 800 eurot ruutmeetri eest.
„Kaks aastat tagasi koostatud analüüsi kohaselt tuleks neis planeeritud kortermajades 54 ruutmeetri suuruse korteri reaalne müügihind keskmiselt 64 800 eurot. Nüüd võib see olla tõusnud, kuid uue korteri kohta on see üsna mõistlik hind,“ lausus Inga Vainu.
Kinnisvaraspetsialistid hindasid 800 eurot ruutmeetri eest toonaseid ehitushindasid arvestades investoritele vastuvõetamatuks. Seetõttu pidasid nad selliste projektide elluviimisel oluliseks omavalitsusepoolset huvi ja koostöövalmidust – näiteks aidata arendajat infrastruktuuri väljaehitamisel.
„Üks variant on Kredexi kaasabil ehitada välja üürikorterid. Üüripindade järele on Kehras suur nõudlus, ka vallal oleks oma töötajatele üürikortereid vaja,“ märkis vallaarhitekt.