Pikva pumbamaja ja veetrasside küsimus on viinud elanikud konfliktini

1449

Pikva mõisas ei ole vett.
Pikva külas erastati 1990ndatel aastatel endised sovhoosimaad, ka kinnistu, kus asub pumbamaja. Kaheksa majapidamist, sealhulgas Pikva mõis, on saanud sealt vett,  tasudes selle kinnistu omanikele sularahas. Arve jagatakse omavahel võrdselt.

Konflikt tekkis sel kevadel, kui veepumba omanikud otsustasid mõisale vett enam mitte anda, sest selle peremees Mika Orava ei olnud tasunud veearveid.

Pumbamaja omanik Tamara Nõmmela: „Kõik teised naabrid maksavad ja keegi ei ole kurtnud. Arved ei ole suured, jagame omavahel vaid pumbajaama kulusid. Pump tarvitab vähe elektrit ja selle eest tasuvad majapidamised alla paarikümne euro aastas. Mika Orava ei ole arveid maksnud, kuigi oleme sellest korduvalt rääkinud. Lõputult ei saa selline olukord edasi kesta, sest ta tarvitab ju vett, millega seotud kulude eest teised tasuvad. Seetõttu otsustasimegi Pikva mõisale vett enam mitte anda, kuni arve makstud.“

Mika Orava tunnistab, et on jätnud maksmata eelmise sügise arve, sest tema sõnul ei ole seda esitatud ja puudub kontonumber, kuhu teha ülekanne. Ta soovib tasuda nii, et sellest jääks jälg: „Igasuguse arve kohta peab olema dokument, et näha, mille eest ma maksan ja maksnud olen. Ma ei ole maksmise vastu, aga tahaksin seda teha pangaarvele ja mitte sularahas, et jääks kinnitus. Tahan saada ka lepingu, et oleksin teadlik, mille alusel ja millal maksmine käib.“

Ta lisas, et vee kinnipanek ei ole seaduslik, sest kraan ei asu Nõmmelate haldusalas vaid trassidel, mis on praegu peremeheta või valla vara. Seetõttu ei ole tema sõnul kellelgi õigust vett kinni keerata, vähemalt mitte enne, kui probleemile on leitud lahendus.

„Mingil põhjusel ei julge keegi seda kraani enam lahti teha. Praegune olukord põhjustab mulle lisakulusid, sest kuna vett pole, ei saa kodus elada ega mõisas lambaid pidada. Olen sunnitud hoidma loomi mujal ja maksma renti. Kui vett lahti ei tehta, siis pean tegema oma puurkaevu, kuid selle eest peab tasuma keegi teine, sest olen sunnitud seda tegema põhjustel, milles mina süüdi ei ole. Olen pöördunud Harju maavalitsuse poole ja nemad otsivad samuti lahendust. Kui muud võimalust ei leita, siis lähen kohtusse.“

Vallavolikogu esimees Jaan Oruaas, kes käis Pikval kohal olukorraga tutvumas, tõdes, et tegu on keerulise juhtumiga: „Nõmmelad ei ole kohustatud kellelegi oma kaevust vett müüma. Tegu on hajaasustuse piirkonnaga, seetõttu on vee müük seal seadusega reguleerimata ja naabrite omavahelise kokkuleppe küsimus. Omanik ei ole seaduse mõistes vee-ettevõtja. Probleeme valmistab lõpuni viimata omandireform ja seetõttu on  osa trassidest valla omand ja osa peremeheta vara. Kuna kraan asub peremeheta trassidel, ei saa ka vallavalitsus otseselt probleemi lahendada, vaid olla ainult lepitaja ja nõuandja.“

Ta lisas, et kõige parem oleks, kui osapooled suudaksid omavahel kokku leppida ja lahenduse leida. Seni seda juhtunud ei ole ning lahenduse otsimine jätkub.