Muinsuskaitse ümarlaua esimees, Anija vallas asuva Pikva mõisa omaniku Mika Orava sõnul saadi idee üle-eestilisteks muinsuskaitsetalguteks koostööpartnerilt, möödunud aastal suure prügikoristusaktsiooni Teeme Ära korraldustoimkonnalt.
„Omandireformi käigus 1990-ndate aastate alguses sai iga muinsuskaitsealune objekt omaniku. Omanik võib olla riik, omavalitsus, ühiskondlik organisatsioon või eraisik. Kuna need on mälestised, mis on tähtsad kogu riigile ja igale kodanikule, otsustasime aidata neid korrastada,“ ütles Mika Orava.
Ta jutustas, et mälestiste seisukord on viimaste aastatega osaliselt küll paranenud, kuid siiski on 26 protsenti arhitektuurimälestistest hävimisohus ning neid tuleb pidevalt juurde. Mika Orava hinnangul on küsimus suuresti hoiakutes. Paljud on omanikuks saanud vastu oma tahtmist – tagastamiste ja erastamistega. Pärast majandite lagunemist jaotati maal muinsuskaitselisi objekte, näiteks aitasid ja küüne, osakutena. Mõned inimesed, kes on mälestise omanikud, ei teagi, et hoone on muinsuskaitse all ning nad ei oska sellega midagi teha.
„Hoone on väärt vaid siis, kui sellel on kasutuseesmärk. Suur probleem on selles, et muinsuskaitseamet ei mõista – igasse mälestisse ei saa teha muuseumi, vaid peab olema midagi, et hoone hakkaks oma taastamist ära tasuma. Näiteks Inglismaal ei rahasta riik objekte, millel pole selget äriplaani ja tegevust, mis hiljem peaks seda hoonet üleval. Eestis on vastupidi – ei vaadata üldse seda, et saaks hoonele kasutust, vaid et taastataks originaali järgi,“ selgitas Mika Orava.
Seetõttu on tema hinnangul tekkinud olukord, et paljud mälestiste omanikud ei jaksa muinsuskaitseametiga kembelda ja löövad käega: „Asjaajamine on tehtud nii bürokraatlikuks, et mõisa või mõne muu mälestise kordategemisel maksab paberimajanduse ajamine rohkem kui taastamine.“
Ta lisas, sageli ei saa muinsuskaitseameti töötajad aru, et nemad on kodaniku, mitte kodanik ametniku jaoks. Küll aga kiitis ta Ida-Harjumaa muinsuskaitseinspektorit Ly Renterit, kes on mälestiste omanikele palju nõu ja jõuga abiks olnud.
Talgutest saab igaüks osa võtta
Muinsuskaitsetalgud toimuvad muinsuskaitsekuu raames 16. mail kogu Eestis, koristatakse mälestisi ja nende ümbrust. Mälestised ei ole ainult mõisad, vaid ka kirikud, surnuaiad, linnused jm.
Muinsuskaitse ümarlaua kodulehel www.umarlaud.eu on kirjas talgukohad ning igal soovijal on võimalik end talgutele registreerida. Mika Orava ütles, et talgukohti tuleb pidevalt juurde, neid pakuvad välja mälestiste omanikud. On ka selliseid kohti, kus talgud ei toimu 16. mail, vaid mõnel muul ajal, need kohad on kodulehel kaardil märgitud teise värviga.
Põhiliselt tehakse talgute ajal heakorratöid, mõnel pool puhastatakse ka muinsuskaitsealuseid hooneid seestpoolt. Kohad, kus on kavas teha veidi keerulisemaid töid, on eelnevalt üle vaadatud muinsuskaitseinspektoritega.
„Peamiselt on talgutel kavas siiski ümbruse korrastamise ja prahi kogumine hunnikutesse, et tulevikus oleks võimalik seal tööd jätkata. Prahi äraviimine on omaniku ülesanne, meie vaid aitame neil tööjõudu organiseerida. Kõik käib vabatahtlikkuse alusel, ümarlaua eelarve talguteks on null krooni,“ ütles Mika Orava.
Ta lisas, et talgute näol on osaliselt tegemist ka sotsiaalse ettevõtmisega, mis aitab mälestise omanikul ja kohalikel inimestel paremini tuttavaks saada.
„Kutsun kõiki üles talgutel osalema. Mälestise korrasolek ei ole üksnes eraomaniku mure, vaid puudutab meid kõiki. Kuigi Ida-Harjumaal pole talgukohti väga palju, ei takista miski mujale minna. Talguobjektide seas on väga huvitavaid, minu meelest on näiteks tohutult põnev Peeter Esimese linnus Paldiskis, kuhu oodatakse kokku 200 talgulist. Süüa-juua saab kõikjal kohapeal, kuid transport peab endal olema.“
16. mail on veel teine suur ettevõtmine – muuseumiöö. Paljudes muuseumides on sel õhtul lahtiste uste päevad.
Talgud Pikval ja Anijal
Pikva mõisas olid talgud juba 25. aprillil, kuna omanik Mika Orava on 16. mail seotud üle-eestilise aktsiooni korraldamisega. Kokku tuli ligi 50 inimest, peamiselt mõisaomaniku sõbrad-tuttavad, aga ka kodukandi aktiivseid inimesi.
„Pikval on talgud juba traditsioonilised, olen neid igal aastal korraldanud,“ ütles Mika Orava.
Põhiliselt koristati mõisaparki, puhastati talli ümbrust, veeti sauna juurde ehitusmaterjali.
Anija mõisa juures on talgud 16. mail. Kuna vallavalitsuse tellimusel on OÜ Mõisaprojekt koostanud mõisa piirdemüüri ja väravate restaureerimise tööprojekit, oli esialgu kavas talgute ajal võtta maha 122 müüri ohustavat puud.
„Kuid otsustasime, et seda me talgupäeval teha ei jõua. Koristame pargis hoopis tuulemurdu, seda on seal väga palju,“ ütles Anija mõisa kultuurijuht Pille Kulla.
Talgupäeva organiseerivad MTÜ Anija Mõis ja Anija Muinsuskaitse Selts. Oodatud on kõik huvilised.
Koristustööd Kuusalus, Uuris, Jumindal, Kolgas
Muinsuskaitse ümarlaua veebilehel on info Kuusalu vallas Uuris toimuvatest talgutest. Plaanis on korrastada Uuri esiajaloolisi kalmeid, kultusekivi ümbrust, muistseid põlde – koguda prahti ja raiuda võsa. Ning koristada ka Hiiemetsa ohverdamiskohta. Kontaktisik on keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus. Talgutel on lubanud osaleda ka arheoloog Gurly Vedru.
Valkla mõisa ümbruses on plaanis heakorrastustööd ja samuti võsa lõikamine. Talgulisi on kirjas kümme. Kontaktisik on Vahur Maiste.
Muinsuskaitseinspektor Ly Renter ütles, et kuigi interneti info järgi on Harjumaal vähe talguid, siis tegelikult on mitmel pool maakonnas need juba toimunud või lähiajal tulemas.
Jumindal koristati sel pühapäeval kalmistut ning ka kogu küla.
Kuusalu kalmistu kohta on antud muinsuskaitsest luba puude mahavõtmiseks. EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas ütles, et plaan on korrastada ka kirikuaeda.
Kolga mõisa ümbruse korrastamine on 16. mai talgutel kavas restorani ja külalistemaja rentniku, firma OÜ Altseedia eestvedamisel. Ly Renter rääkis, et käis koos firma esindajatega kogu kompleksi üle vaatamas, nii varemeid kui ka mõisaparki, see võttis aega viis tundi.
