Koolihoovis avati mälestuspingid kolmele endisele direktorile: ALFRED REINVALDILE, IRMGARD AEDMALE ja KADRI VIIRALE.
Pikavere kooli endised ja praegused õpetajad KÜLLI OVIR, MERIKE LEETJÕE, HELME TREES, TIIA TOOM, TIINA TOMINGAS, ARNO VORSMAN, TIIA KROONMÄE. Ees endine direktor KADRI VIIRA, VAINO NAPP, HELJU KADAKAS.
Pikavere lasteaia-algkooli õpetaja Helju Kadakas on rahul, et koolipere pikad ettevalmistused kandsid vilja ning 14. juunil osales väikese maakooli sünnipäevapeol ligi 200 inimest: „Tore, et vanemaid inimesi oli üsna palju. See näitab, et kokkutulekuid on vaja vanade kooliaegade meenutamiseks.“
Sünnipäevapidu algas mõisa ees pargis, kus esinesid kooli laululapsed ning direktor Maiu Plumer kuulutas kokkutuleku avatuks: „Pikaveres on alati olnud muusikaarmastus ja laululust, nii on ka tänapäeval. 1869. aastal sõideti siitkandist hobuvankritega esimesele laulupeole.
Samasse aastasse jääb esimese külakooli avamine Pikavere lähedal ning koolihariduse andmise algus.“
Direktor lausus, et aja jooksul on palju muutunud: „Oleme kolinud valgusküllastesse klassidesse ning heledasse saali. Käime ajaga kaasas – lapsed õpivad robootikat, tublid automaatikud on Pikaverest tulekul. Comeniuse rahvusvaheline projekt on avanud meile akna maailma. Eestlasi õpib maailma parimates ülikoolides, miks mitte ei võiks nendesse jõuda ka Pikavere õpilased.“
Ta kiitis, et Pikaverre on oma jälje jätnud endised õpetajad ning direktorid: „Kolme kõige kauem ametis olnud direktori jaoks oli Pikavere kooli juhtimine elutöö, mida tehti südamega. 145 aasta jooksul olid Pikavere kooli uksed suletud vaid üheksa aastat, kuid suutsime need taas avada.“
Maiu Plumer, kes on Pikavere lasteaeda-algkooli juhtinud viimased 4 aastat, ütles, et side Raasiku valla teiste koolidega on hea: „Nii Aruküla kui Raasiku koolid on võtnud vastu meie lapsi, Aruküla waldorfkooliga tunneme erilist hingesugulust, hea koostöö on Pääsulinnu huvikooli ning noorte töölaagritega.“
Kooliperet ja vilistlasi tuli tervitama vallavanem Raivo Uukkivi, kes tõdes, et väikeste maakoolide seis pole kiita, nii ka Raasiku vallas: „Vald püüab teha kõik, et hariduse andmine Pikaveres jätkuks. Mul on hea meel, et kogukond on tugev ja aitab kaasa mõelda, et kool säiliks.“
Ta kiitis Pikavere õpetajaid: „145 aastat pole kooli jaoks eriliselt kõrge vanus. Küll aga on tähelepanuväärne see, kui üks koolijuht on ametis 50 aastat, Pikaveres sai sellega hakkama Alfred Reinvald. Pikaveres on tublid õpetajad, kes on saanud tunnustust ka väljaspool valda.“
Pärast avakõnesid kutsus Helju Kadakas pidulised ringkäigule mõisaparki, et avada endiste koolidirektorite pingid.
Pinkide paneku algatas MTÜ Pikavere EluPuu esimees, Pikavere kooli vilistlane ja endine õpetaja Arno Vorsman: „Idee teha kauaaegsetele koolijuhtidele pingid tekkis käesoleva aasta jaanuaris ning tänu annetustele saime vajaliku raha kokku. Ka vilistlaste kokkutuleku osalustasud läksid pinkide tarbeks. Edasi hakkame MTÜga vaatama, kuidas saaks hoovi korralikult muru alla ning muruääred korda.“
Kõik kolm pinki on ühesugused – puidust ning metallist jalgadega traditsioonilised pargipingid. Neid eristab mälestusplaat, mille peal direktori nimi ning ametiaastad. Pingid on mõisahoovis eri kohtades, et avaneks erinev vaade. Pinkide kogumaksumus on 1200 eurot.
IRMGARD AEDMA
Esimene pink, mille pidulised Arno Vorsmani eestvedamisel avasid, on pühendatud Irmgard Aedmale, kellel on vanust üle 90 aasta. Pikavere kooli tuli ta 1954. aastal ning pidas koolijuhi ametit 24 aastat.
Irmgard Aedmat saatis kokkutulekul tema poeg Ivar Aedma, kes pidas ema eest kõne: „Kui ema Pikaveres tööle asus, hakati panema majja elektrit. Koos temaga tuli ka valgus. Tal olid unistused – ema soovis kooli juurde purskkaevu, õpetajate maja, võimlat. Purskkaev pandi 2004. aastal, kuid muu on jäänud unistuseks. Siiski on kool saanud uue kuue ning on tehtud uhke remont.“
Ta ütles, et hiilgeaegadel oli koolis 140 last: „Ema meenutas, et kui Arukülas avati uus koolimaja, jäi õpilasi vähemaks. Koolimajas tegutses kino ja rahvamaja. Ema andis oma kolleegidega endast kõik, et lapsed saaksid parima hariduse.“
Ivar Aedma meenutas, et tema jaoks on Pikavere kool pealtnäha endine, aga tegelikult on kõik uus ja tänapäevane: „Ka koolipere on tükkmaad noorem kui minu ajal. Enam ei käida lammutamas tilgalossi ehk mõisa viinavabriku varemeid, tiigi peal parvega ei sõideta ning ka kartulivõtt kolhoosis on saanud ajalooks.“
Ta lausus, et väikesel koolil on omad eelised: „Kui on vähe inimesi, jõuab kõigiga suhelda. Elu maal on kallis ning on kiiduväärt, et maale on jäänud rahvas, kes suudab oma kooli üleval pidada.“
KADRI VIIRA
Teine pink avati pargi keskel, purskkaevu ja elupuupõõsa vahel. See pink on pühendatud Kadri Viirale, kes juhib praegu Raasiku põhikooli.
Kadri Viirast sai Pikavere kooli direktor 1987. aastal, kui kool pärast 9aastast pausi taas avati. Tema juhtimise all muutus Pikavere kool ajutiselt põhikooliks – aastatel 1995-2010 lõpetas 9. klassi 16 lendu.
Ta meenutas, et oli 23aastane, kui tuli Pikaverre: „Need olid mu elu parimad ja ilusamad aastad. Mul olid suurepärased kolleegid, parimad õpilased. Olime tegus seltskond. Pingi üle on mul väga hea meel. Pühendan selle kõigile, kes olid minuga samal ajal Pikaveres. Pingi asukoht on väga hea, mulle on alati vesi, lilled ja meie koolimaja väga meeldinud.“
Ta lisas, et Pikavere lapsed on edukad: „Igal aastal tuleb neid Raasiku kooli. Täna oli meil 9. klassi lõpuaktus, tunnistuse said ka kolm Pikavere kooli lõpetanud õpilast.“
ALFRED REINVALD
Kolmas mälestuspink avati Alfred Reinvaldile, Pikavere kõige staažikamale direktorile. 1953. aastal surnud koolijuht oli ametis täpselt pool sajandit.
Teda meenutas ajaloolane Vaino Napp: „Alfred Reinvald oli maasool, kohaliku ajaloo suurmees. Olla 50 aastat koolijuht ühes koolis, sellega saavad hakkama vähesed. On huvitav ette kujutada, kuidas ta tuli Pikaverre, kus oli ühe korrusega mõisahoone, härrasrahvas ja moonakad. Alfred Reinvald oli 18aastane, kohalike jaoks täiesti võõras noormees. Ta elas Pikaveres üle kõik vaevad ja sõjad läbi, pidas lehma ja siga. Laut oli siinsamas koolimaja kõrval asuvas kivihoones, siiani on pargis alles tema istutatud õunapuud.“
Alfred Reinvaldi auks mängisid vilistlased Arno Vorsman, Sander Nahkor ja Markko Maasik 4 stseeni eesti kirjandusklassikast, kus on kujutatud Reinvaldi-aegseid ametivendi – härra Maurus, koolmeister Sommer, härra Wikman, Julk-Jüri.
Pärast pinkide avamist jätkus vilistlasõhtu koolimajas, kus kutsetega külalised said kokku suupistelaua ümber ning teha tutvust digitaalse klaveriga, mis oli Raasiku valla ning allasutuste kingitus Pikavere koolile.
