Piib­li­selt­si ju­hid ava­sid Kol­gas näi­tu­se „Pü­ha­ki­ri. Kä­si­kir­jast ees­ti­keel­se piib­li­ni“

450
Kol­ga va­lit­se­ja­ma­jas: Ees­ti Piib­li­selt­si pea­sek­re­tä­ri JAAN BÄ­REN­SO­NI kõr­val laual on koo­piad süü­ria­keel­sest Uuest Tes­ta­men­dist ja etioo­pia­keel­sest evan­gee­liu­mist, sei­nal ar­mee­nia­keel­sest evan­gee­liu­mist.

Kol­ga muu­seu­mis­se kol­meks kuuks too­dud näi­tus tut­vus­tab piib­li väl­jaand­mi­se aja­lu­gu sa­ja­kon­na eks­po­naa­di­ga.

Ees­ti Piib­li­selt­si ju­ha­tu­se esi­mees ja pea­sek­re­tär Jaan Bä­ren­son too­ni­tas möö­du­nud ree­del piib­li­näi­tu­se ava­mi­sel Kol­ga muu­seu­mis, et väl­ja­pa­ne­ku­ga tut­vu­mist tu­leks alus­ta­da va­lit­se­ja­ma­ja saa­list, kus on eks­po­nee­ri­tud kõi­ge va­ne­mad, ka heeb­rea- ja ara­mea­keel­sed pü­ha­kir­ja­teks­tid ning nen­de tõl­ked. Ühe piib­li kä­sit­si kir­ju­ta­mi­ne võt­tis sa­jan­deid ta­ga­si ae­ga aas­ta. Piib­lid olid ot­se­kui kuns­ti­teo­sed, kau­nis­tus­te ja joo­nis­tus­te­ga.

Nii va­lit­se­ja­ma­ja saa­lis kui ka kõr­val­ruu­mis on sein­te­le pan­dud pil­did va­na­de piib­li­te le­he­kül­ge­dest. Lau­da­de­le-vit­rii­ni­de­le on sea­tud paa­ri le­he­kül­je­ga piib­li­ma­ke­tid, mis on trü­ki­tud ma­hu­li­se­le pa­pi­le, et olek­sid raa­ma­tu moo­di. Saa­lis saab tut­vu­da ka 1,50 meet­ri pik­ku­se rull­raa­ma­tu ühe osa koo­pia­ga.

Jaan Bä­ren­son: „Mul­le eri­ti meel­dib siin ruu­mis 1567. aas­tast pä­rit kõm­ri- ehk wa­le­si­keel­ne Uus Tes­ta­ment. Sel­li­se koh­ta öel­di, et on vul­gaar­kee­les ehk rah­va­kee­les, ki­ri­ku­ring­kon­da­des rää­gi­ti sak­raal­kee­les.“

Kol­man­das­se ruu­mi, kus äs­ja võe­ti ma­ha kon­na­de näi­tus, on pan­dud fak­sii­mi­led 16.-17. sa­jan­di piib­li­test Eu­roo­pa eri keel­tes – ori­gi­naal­t­rü­kis­test teh­tud täp­sed raa­ma­tu­koo­piad. Piib­li­selt­si pea­sek­re­tär juh­tis tä­he­le­pa­nu te­ma jaoks hu­vi­ta­va­ma­te­le: koo­pia lee­du­keel­sest piib­list, mis ei jõud­nud­ki trük­ki, ning un­ga­ri- ja uk­rai­na­keel­sed piib­lid. Sa­mas on ka Ees­ti esi­me­sed piib­lid – 1686. aas­tal trü­ki­tud lõu­naees­ti­keel­ne ja 1715. aas­tal il­mu­nud põh­jaees­ti­keel­ne Uus Tes­ta­ment.

„Näi­tus an­nab pil­di, kui­das jõu­dis pii­bel heeb­rea ja la­di­na kee­lest Eu­roo­pa keel­tes­se. See on üks osa piib­li aja­loost. Tut­vus­ta­me kul­tuu­ri­pä­ran­dit – kui­das piib­li tõl­ki­mi­ne on ai­da­nud kaa­sa rah­vus­rii­ki­de tek­ki­mi­se­le,“ lau­sus Jaan Bä­ren­son ja li­sas, et Kol­ga va­lit­se­ja­ma­ja in­ter­jöör an­nab näi­tu­se­le pal­ju juur­de: „Ole­me se­da näi­tust vii­nud mit­me­le poo­le üle Ees­ti ala­tes 2015. aas­tast, on ol­nud ka rah­vus­raa­ma­tu­ko­gus ja Kieck in de Köc­kis. Mul on hea meel, et ole­me jõud­nud Kol­ga mõi­sa Kuu­sa­lu ja Jõe­läht­me kan­ti, see piir­kond on Ees­ti kul­tuu­ri­loos olu­li­ne. Kuu­sa­lu ja Jõe­läht­me ven­nas­te ko­gu­du­sed olid piib­li­le­vi­ta­jad.“

Näi­tus on kok­ku pan­dud koos­töös Camb­rid­ge üli­koo­li ja mit­me rii­gi piib­li­selt­si­ga. Koo­piaid on ka­su­tu­ses see­tõt­tu, et ra­ri­teet­se­te trü­kis­te trans­por­ti­mi­ne ja eks­po­nee­ri­mi­ne oleks vä­ga kal­lis, li­saks tur­va­li­su­se ta­ga­mi­se­le kaas­nek­sid kind­lus­tus­ku­lud.

Oma­riik­lus tä­nu ees­ti­keel­se­le piib­li­le
Ees­ti Piib­li­selt­si ju­ha­tu­se lii­ge, kee­le­tead­la­ne Mart Ran­nut kõ­ne­les piib­li mõ­just rah­vas­te kee­le ja kul­tuu­ri aren­gu­le: „Tä­nu piib­li­le on meil ees­ti keel, kul­tuur ja oma­riik­lus. See, et tõl­gi­ti ees­ti­keel­ne pii­bel, an­dis tõu­ke ja oli prot­ses­si­de lii­ku­ma­pa­nev jõud. Piib­lit tu­li osa­ta lu­ge­da, ha­ka­ti õpe­ta­ma lu­ge­mi­sos­kust. Kui ko­gu­ne­ti piib­lit lu­ge­ma, koos­ta­sid ven­nas­te­ko­gu­du­sed nen­de koh­ta pro­to­kol­lid – tu­li õp­pi­da kir­ju­ta­mist. Ko­gu­ne­mis­tel laul­di, pi­di te­ge­ma lau­lu­sõ­nu, sün­dis mit­me­keel­ne laul. Kõik see viis eda­si ees­ti­keel­se­te lau­lu­koo­ri­de ja ka pa­su­na­koo­ri­de tek­ki­mi­se­ni, kool­meist­ri­te koo­li­ta­mi­se­ni, ku­ni jõu­ti Ees­ti oma rii­gi­ni.“

Eest­la­sed on oma­keel­se piib­li trük­ki­mi­se­ga maail­mas esi­me­se 50 seas – 34. ko­hal, too­ni­tas ta: „Tu­hat aas­tat ta­ga­si olid soo­me-ug­ri rah­vad ühe­su­gu­sed, pal­ju­del neist po­le oma rii­ki, kuid tä­nu piib­li­le ja kir­ja­kee­le are­ne­mi­se­le eest­las­tel on.“

Ta mär­kis veel, et soo­me­keel­ne esi­me­ne pii­bel il­mus 1548. aas­tal, lät­las­tel 1642. aas­tal. Sa­mas ve­ne­keel­se piib­li es­mat­rükk oli 1876. aas­tal.

Seo­ses näi­tu­se­ga kor­ral­dab Kol­ga raa­ma­tuk­lu­bi nel­ja­päe­va, 23. jaa­nua­ri õh­tul muu­seu­mis koh­tu­mi­se Jaan Bä­ren­so­ni ja Mart Ran­nu­ti­ga, kes tut­vus­ta­vad näi­tust ja rää­gi­vad piib­list.