Perearstid alustavad seagripi vastu vaktsineerimist

2814

Esimene kogus vaktsiini uue gripi A/H1N1 vastu jõudis Eestisse esmaspäeval.
Aruküla perearst HELGI VAIN soovitab inimestel ise tohtritega ühendust võtta, et anda teada, kas tahetakse vaktsineerimist või mitte.
Perearstid on saatnud tervisekaitseinspektsiooni arvud enda nimistute inimestest, kes kuuluvad riskirühmadesse, nende vaktsineerimine algab sellel nädalal. Sotsiaalministeeriumi teatel on tellimus esitatud rohkem kui 119 000 inimese vaktsineerimiseks. Nädala lõpuks peaks vaktsiin jõudma kõikidesse maakondadesse.

Esmajärjekorras vaktsineeritakse riskirühma kuuluvad inimesed – lapseootel naised, naised kuni 6 kuud peale sünnitust, 6-24 kuu vanused lapsed, tervishoiutöötajad ja koduõed, kes on otseses kokkupuutes patsientidega ja teised, sealhulgas kroonilisi haigusi põdevad 2-17-aastased lapsed ja kuni 64-aastased täiskasvanud. Riskirühma määramise aluseks olevate krooniliste haiguste nimekiri on sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.

Sotsiaalministeerium soovitab kõigil riskirühma kuuluvatel inimestel, kellega sel nädalal pole ühendust võetud, pöörduda ise oma perearsti poole, et saada täpsemat informatsiooni vaktsineerimise korraldamise kohta.

Perearstidel vaktsiin tellitud
Meie piirkonna kõik perearstid kinnitasid, et neil on uue gripiviiruse vastane vaktsiin tellitud. Näiteks Kehra perearstid on seda tellinud 295 doosi, Helgi Vain Arukülast 192 ja Anna Pristromskaja Raasikult 150 doosi, Susanna Kari ja Olga Kalda Kuusalust 339 ja 300 doosi, Mall Idavain Loksalt 100 doosi.

Aruküla perearst Helgi Vain selgitas, et esimesed kogused vaktsiini telliti vastavalt sellele, kui palju on nimistus riskirühma kuuluvaid inimesi. Kuna neid on palju, ei ole veel otsustatud, kuidas vaktsineerima kutsutakse ja millal seda on võimalik teha.

„Mõned inimesed – peamiselt noored emad, kelle lapsed on olnud korduvalt haiged – on juba helistanud ja uurinud, kas vaktsiin kohal ning kas nemad on vaktsiinisaajate eelisnimekirjas. Oleks hea, kui ka teised helistaksid ja annaksid endast teada,“ ütles Helgi Vain ja arvas – kui midagi muud üle ei jää, tuleb tohtritel endil hakata riskirühma kuulujaid läbi helistama.

Aruküla perearst soovitas, et ka need inimesed, kes riskirühmades ei ole, kuid soovivad end siiski lasta uue gripi H1N1 vastu vaktsineerida, võiksid sellest teada anda. Kuna vaktsineerimine on vabatahtlik, ei pruugi kõik eelisnimekirja kantud seda soovida ning sel juhul jääb vaktsiini üle ka teistele tahtjatele. Ning riik on lubanud, et jaanuaris tellitakse vaktsiini juurde ning siis jagub seda kõigile soovijaile. Viimaste andmete kohaselt on vaktsineerimine kõigile tasuta.

Vaktsineerida või mitte?
„Vaktsineerimine on vabatahtlik, seda ei saa kellelegi peale sundida. Kuid vaktsineerimine on kõige kindlam kaitse haiguste vastu,“ kinnitas Helgi Vain.

Ta tõdes, et vaktsineerimisega on hiljaks jäädud, ka Aruküla piirkonnas on mõned inimesed, kellel on avastatud nn seagripp, kuid parem hilja kui mitte kunagi – kui end praegu lasta vaktsineerida, hakkab vaktsiin toimima umbes paari nädala pärast ning selle mõju kestab ühe hooaja: „Kui saaksime oma elanikkonna vaktsineeritud, siis usun, et uus gripilaine veebruaris-märtsis jääb ära.“

Neile, kes kahtlevad, kas lasta end vaktsineerida või mitte, soovitas Helgi Vain ikkagi pöörduda perearsti poole, et pidada nõu ja koos otsustada, kas vaktsineerimine on selle konkreetse inimese puhul vajalik ja soovitatav või mitte.

„Mina ise olen end igal aastal vaktsineerinud tavalise sesoonse gripi vastu ning olen olnud terve.

Vaktsineerimine tuleks teha enne haigestumisi kusagil oktoobris, sest siis on organism tugev ja vaktsineerimisel mõtet. Nüüd, kui sellega on hiljaks jäädud, peaks igaüks enne vaktsineerimist mõtlema, kas ta on olnud terve, kas tal pole vastunäidustusi – selle kõik saab arstiga läbi arutada,“ rääkis ta.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt ei vaktsineerita neid inimesi, kes on juba nn seagrippi põdenud. Küll aga soovitatakse end lasta vaktsineerida neil, kes põdesid küll gripilaadsete sümptomitega haigust, kuid pole kindlaks tehtud, et tegemist oli A/H1N1 viirusega: „Sellisel puhul on vaktsineerimine inimese tervisele ikkagi ohutum kui viirus.“

Doktor Helgi Vainu sõnul on kogu maailmas seagripi vastu vaktsineeritud umbes 65 miljonit inimest ning see on inimese tervisele ainus kindel kaitse: „Kuid rõhutan, et vaktsineerida tuleb siis, kui inimene on täiesti terve. Viirus on organismis neli-viis päeva, siis lööb ikka välja. Kui selle aja jooksul on kodus kõik terved, ei ole käidud palju külas ja kaubanduskeskustes, kus oleks võimalik viirust saada, siis seda organismis ei ole ning võib end rahuliku südamega lasta vaktsineerida.“

Vastunäidustusena vaktsineerimisele nimetas ta kõrget palavikku ja allergiat kanamunavalgu suhtes. Ning soovitas inimestel oma organismi tunnetada – kes leiab, et on enda tervise nimel kõik teinud – korralikult toitunud, puhanud, vältinud rahvarohkeid kaubanduskeskusi, pesnud regulaarselt käsi, on viiruseid ennetanud sibula-küüslaugu, astelpajumarjade, punase päevakübara tablettide ja muuga, see ei pruugi lasta end vaktsineerida. Aga kui organism annab signaale, et inimene on pinges ja välja puhkamata, tuleks lasta end vaktsineerida.