Kuusalu vallas hakatakse moodustama omastehooldajate ühendust

1427

TIINA TURSMAN kutsub Kuusalu rahvamajja kõiki, kelle kodus on pereliikmete abi vajavad hooldatavad.

Kuusalu elanik Tiina Tursman  plaanib moodustada Kuusalu valla omastehooldajate MTÜ, et selle valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed saaksid jagada omavahel teavet ning leiaksid üksteiselt tuge. Ka võiks loodav MTÜ hakata projektide kaudu taotlema toetusrahasid ühistegevuse käivitamiseks. Koostööd on kavas teha Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse ning Soome Omastehooldajate ja Lähedaste Liiduga.

Tiina Tursman on ise samuti üks neist, kes oli sunnitud jääma hooldajana töölt koju – kui tema keskmine poeg sattus viis aastat tagasi õnnetusse ja jäi voodihaigeks.

Ta tõdeb, et pidi siis omal käel õppima, kuidas haiget pöörata ja tõsta, olema korraga äkki nii hingetohter, sanitar, massöör ja meditsiiniõde: „Toimetulekuks sain abi oma tuttavatelt ja sõpradelt. Soomes tegutseb 90ndate aastate algusest üleriigiline omastehooldajate selts, ent Eestis on samalaadne ühistöö veel algusjärgus, valdades on kokku kümmekond seltsi, suur võrgustik puudub.“

Enne kojujäämist töötas Tiina Tursman Eesti Sisekaitseakadeemias korrektsiooni eriala õppejõuna ning õppis Tallinna Ülikooli magistrantuuris sotsiaaltööd.
Tema magistritöö teema pidi esialgu olema seotud vanglavaldkonnaga, kuid poja õnnetuse tõttu otsustas seda muuta ning kaitses 2008. aastal magistritööd „Omastehooldus ja võrgustikutöö Kuusalu valla näitel“.

„Vallamajast ma omastehooldajate kohta andmeid ei saanud, sest Eestis kehtiv seadusandlus ei luba avaldada delikaatseid isikuandmeid. Kuna kuulun Ida-Harju Inva­ühingusse, kasutasin magistritöö jaoks isiklikke teadmisi ja kokkupuuteid ning saatsin küsitluslehed kodudesse, kus teadsin olevat invaliide, puuetega lapsi või hooldatavaid vanainimesi. Oli ka neid, kes ei soovinud vastata, sest see teema on väga valus, kardeti, et isegi anonüümselt vastates võidakse neid ära tunda. Seega annan endale aru, et mitte kõik, kes hooldavad kodus pereliiget, ei ole huvitatud MTÜga ühinemisest. Aga alustame kas või väikese seltskonnaga. Peamine soov on jagada infot, toetada ning nõustada hooldajaid. Magistritöö jaoks tehtud intervjuude käigus avastasin, et inimesed ei tea oma õigusi ning paljudel puudub ka praktiline info, kust või kuidas saada oma probleemile tuge. Eestis pole sotsiaal- ja meditsiinisfääri vahel koostööd. Inimene väljub haiglast ja seejärel jääb ta oma probleemidega üksi,“ selgitab ta.

Viimased kolm aastat kirjutab Tiina Tursman omastehooldust puudutavatel teemadel ajalehte Elukaar. Ka on ta käinud tõlkimas Soome Omastehooldajate Seltsi esindajate esinemisi ja kohtumisi Eestis ning tõlkinud selle ala soomekeelseid tekste, mida saaks tema arvates kasutada omastehooldajate seltsi tulevasel kodulehel internetis.

Ta ütleb, et loodava seltsi üks esimesi eesmärke on kaardistada Kuusalu vallas külade kaupa, kui palju on inimesi, kes vajavad hooldusabi: „Ehkki Kuusalu vallas makstakse hooldajatoetust 67 inimesele, on hooldatavaid kindlasti palju rohkem. Iseküsimus on see, kuidas saada hakkama 25.56eurose toetusega kuus, kui pereliikme hooldamise tõttu pole võimalik tööl käia. 25.56 eurot saab toetust sügava puudega pereliikme hooldaja, raske puude puhul on see poole väiksem.“

Anija vallas omastehooldajate tugirühm
Pühapäeval, 6. veebruaril sai esmakordselt kokku Anija valla omastehooldajate tugirühm, mille eestkõneleja on lasterikka pere ema Aivi Mätlik. Osales 12 omastehooldajat Anija vallast. Kokkusaamisest võttis osa ka Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse projektide juht Helle Lepik Kuusalu vallast, tema nõul ja toel on kümmekonnas omavalitsuses loodud omastehooldajate ühendused. Anija tugirühm arutas edasisi tegevusplaane ja leppis kokku, et uuesti kohtutakse märtsis.

Eelmine artikkelVigastati meest
Järgmine artikkelMAILA VELSTRÖM tänas Leesi remonditud rahvamaja avaaktusel abilisi