PEE­TER PAE­NURM Kuu­sa­lust päl­vis Va­ba­du­se Tam­me­pär­ja au­mär­gi

114
Kait­se­lii­du pea­kap­lan PEE­TER PAE­NURM ja jus­tiits­mi­nis­ter KAL­LE LAA­NET au­mär­ki­de üleand­mi­se tse­re­moo­nial. Fo­to Aron Urb

Jus­tiits­mi­nis­ter Kal­le Laa­net tun­nus­tas Va­ba Ees­ti Päe­val, 31. au­gus­til Va­ba­du­se Tam­me­pär­ja au­mär­gi­ga 34 ini­mest, kel­lel on vää­ri­li­si tee­neid Ees­ti rii­gi ja rah­va lä­hia­ja­loo mä­les­tus­te hoid­mi­sel ja eda­siand­mi­sel va­ba­dus­võit­lu­ses ning rel­vas­ta­tud või rel­vas­ta­ma­ta vas­tu­pa­nu­lii­ku­mi­ses osa­le­mi­ses, sa­mu­ti Ees­ti va­ba­dus­võit­lu­se ja vas­tu­pa­nu­lii­ku­mis­te jääd­vus­ta­mi­sel.

Tun­nus­ta­tu­te seas oli Kait­se­lii­du pea­kap­lan Pee­ter Pae­nurm Kuu­sa­lust. Jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi edas­ta­tud põh­jen­du­ses on öel­dud, et Pee­ter Pae­nurm on võt­nud sü­da­me­as­jaks Va­ba­du­se­ris­ti ka­va­le­ri­de hau­da­de kor­ras­ta­mi­se ja tä­his­ta­mi­se, kaa­sa­tes sel­les­se Kait­se­lii­du noor­teor­ga­ni­sat­sioo­ni liik­meid üle Ees­ti. Li­saks te­ge­leb ta Kait­se­lii­du en­dis­te üle­ma­te hau­da­de kor­ras­hoiu­ga ja nen­de mär­gis­ta­mi­se­ga ehk haua­ki­vi­de pai­gu­ta­mi­se­ga nei­le.

Pee­ter Pae­nurm on õp­pi­nud teo­loo­giat EELK Usu­tea­du­se Ins­ti­tuu­dis, tee­ni­nud 10 aas­tat ki­ri­kuõ­pe­ta­ja­na Lää­ne­maal ja 10 aas­tat Tar­tu Maar­ja ko­gu­du­ses, te­gut­se­nud see­juu­res ka aas­ta­tel 2007-2012 Kait­se­lii­du Tar­tu ma­le­va kap­la­ni­na. Aas­ta­tel 2012-2021 töö­tas ta kait­se­väe kap­la­ni­na staa­bi- ja si­de­pa­tal­jo­nis Tal­lin­nas ja 1. ja­la­väe­bri­gaa­dis Ta­pal. Ala­tes 2022. aas­tast töö­tab Kait­se­lii­du pea­staa­bis.

Pee­ter Pae­nurm kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Teeb sü­da­me soo­jaks, et Kait­se­liit on mind usal­da­nud, toe­ta­nud mu te­ge­vust ja esi­ta­nud tun­nus­ta­mi­seks. Tun­nen, et au­märk ja head sõ­nad sel­le juur­de on pal­jus­ki avanss. Va­ba­dus­sõ­ja san­ga­ri­te hau­da­de tä­his­ta­mi­ne Kait­se­lii­du toel on al­gus­jär­gus, olen pin­gu­ta­nud sel­le tee­ma päe­va­kor­ras hoid­mi­se eest. En­nast Ees­ti eest oh­ver­da­nu­te mä­les­tu­se hoid­mi­ne on pi­gem pi­dev töö, mi­da ei saa pro­jek­ti­põ­hi­selt nii-öel­da ära te­ha. See al­gab meie hoia­ku­test ja kas­va­tu­sest.“

Ta li­sas, et on tei­nud oma tööd ning on rõõ­mus, et saab te­ha se­da, mis te­da hu­vi­tab ja on seo­tud te­ma väär­tus­te­ga: „Kui olen se­da te­hes saa­nud Ees­ti­le an­da mi­da­gi meie rah­va­le olu­lis­te tee­ma­de heaks, siis on rõõm mit­me­kord­ne. See käib kok­ku Kait­se­lii­du juht­lau­se­ga: „Ees­ti eest sur­ma­ni!““

Pee­ter Pae­nurm kuu­lub Kait­se­lii­tu 2007. aas­tast.

Eelmine artikkelAru­kü­la las­teaias ava­ti ta­san­dus­rühm
Järgmine artikkelSõnumitoojas 6. septembril