„Siinsed inimesed on Eesti eluga väga hästi kursis, küsisid palju majanduse ja Euroopa-asjade kohta,“ märkis peaminister JÜRI RATAS Kehras.
KÜLLI KOPPELMAA
Kohtumisele peaministriga tuli kolmapäeva, 17. mai õhtul Kehra rahvamajja umbes 35 inimest. Kohal olid Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja veel paar volikoguliiget, vallavanem Arvi Karotam, ka Loksa linnapea Värner Lootsmann.
Täpselt samal ajal oli spordihoones Eesti käsipallimeistrivõistluse viimane finaalmäng HC Kehra ja Põlva Serviti vahel. Peaministri külaskäiku organiseerinud Grete Šellis, riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa nõunik, ütles hiljem Sõnumitoojale, et esialgu plaaniti Kehrasse tulla aprillis, aga lükati edasi, kuna ka siis oli Kehras oluline käsipallimäng.
Koos peaministriga pidi Kehrasse tulema ka Enn Eesmaa, kuid samal ajal kestis riigikogu ööistung. Küll aga oli kohal ja esines laulja Heidy Tamme.
Kohtumise esimeses pooltunnis tutvustas Jüri Ratas praeguse valitsuse kavandatavaid muudatusi, teises osas vastas küsimustele.
Koalitsiooni prioriteetidena nimetas peaminister rahvaarvu kasvatamist, majanduse elavdamist, paremaid ühendusi ning tugevat välis- ja kaitsepoliitikat. Rahvaarv saab tema sõnul kasvada siis, kui lisaks sündivuse suurenemisele oleks vähem traagilisi õnnetusi ning Eestist lahkunud noored pöörduksid siia tagasi. Majandust on tema sõnul vaja ergutada, et tekiks juurde töökohti, siis jääksid inimesed Eestisse tööle ja riigile laekub makse.
„Eesti majanduspotentsiaal on suurem kui see, mida näitavad reaalsed numbrid. Praegune majanduskasv 1,6 protsenti meid ei rahulda, see on vähem kui Lätil, Leedul, rääkimata Põhjamaadest, kellega end sageli võrdleme,“ lausus ta.
Jüri Ratas rääkis, et valitsust kritiseeritakse maksude tõstmises, kuid see on vajalik, et läbi viia olulisi reforme: „Lahendamata olid tervishoiuküsimus ehk pikad arstijärjekorrad, pensionid, madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekud, põllumajandusreform ning pooleli on haldus- ja riigireform.“
Madala ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekut aidanuks Jüri Ratase hinnangul tõsta astmeline tulumaks, kuid selles koalitsioonis kokkuleppele ei jõutud. Seetõttu tõuseb tuleval aastal tulumaksuvabamiinimum ja iga 1200 eurot või vähem teeniv inimene saab kuus senisest 64 eurot rohkem: „Rikkaks sellest ei saa, kuid see suurendab sotsiaalselt kindlustunnet.“
Kavandatavast pensionireformist kõneldes selgitas valitsusjuht, et temalt on sageli küsitud, miks peab ühe pensionistaaži aasta saamiseks töötama kolm aastat: „Mina arvan, et see pole õiglane. Töö on töö, kas oled kraavihall või vallavanem, kas postiljon või peaminister.“
Praegune valitsus soovib hakata maksma põllumajandustoetusi ning taastada omavalitsustele masu-ajal kärbitud tulubaas.
Peaministrilt küsiti ümbrikupalkade, riigieelarve, majanduskasvu, ELi abiprogrammide, koalitsiooni püsimise, võõrtööjõu ning ka Tallinna TV ja Rail Baltica kohta. Kohtumise lõpus pani Heidy Tamme kõik saalisolijad kaasa laulma.
„Oleme selliseid üritusi teinud päris palju, nii kõva kaasa laulmist ja arvukalt küsimusi pole olnud, aitäh Kehra,“ märkis Jüri Ratas.
Vallavanem Arvi Karotam tänas omakorda peaministrit ning kinkis talle valla meene Anija eide.
Otsus sundliitmiste kohta tehakse jaanipäevaks
Sõnumitooja uuris peaministrilt, kas omavalitsuste sundliitmine tuleb.
„See on seadusesse sisse kirjutatud. 15. maini oli omavalitsustel aega teha oma ettepanekuid, riigil on nüüd aega 15. juulini. Elanike jaoks on vaja selgust varem, püüame otsused teha enne jaanipäeva,“ vastas Jüri Ratas.
See, mis saab Keila ja Loksa linnast, sõltub peaministri kinnitusel vabariigi valitsusest. Neid otsuseid ei tee üks minister eraldi, vaid kõik koos, kinnitas ta ning lisas, et arvestatakse ka rahva arvamusega: „Kuulasime rahva arvamust näiteks Seto valla moodustamisel, see sai ka oluliseks, miks Seto vald loodi.“
Kas rahva arvamus võib valitsusel otsuse tegemisel olla kaalukeel? „Ma arvan, et rahva arvamus on alati oluline sisend ka poliitikutel otsuste tegemisel.“
Jüri Ratas ütles, et omavalitsuste liitmisel tehakse kindlasti ka erandeid.
„Erandi võiks teha siis, kui omavalitsus saab tõesti hästi hakkama ning kui ei moodusta ümbruskaudsete omavalitsustega ühtset tervikut. Aga iga juhtumit tuleb vaadata eraldi,“ kõneles ta.
Kehrasse tulekut kommenteeris Jüri Ratas, et taolisi kohtumisi on tehtud viimase kahe-kolme kuu jooksul kümmekond: „Arvame oma erakonnaga, et on oluline olla mitte üksnes riigikogus või Stenbocki majas, vaid käia võimalikult palju ka kohapeal – inimestega kohtuda, rääkida, arutleda. Nagu tänagi näha – esitati palju olulisi küsimusi.“
Grete Šellis lisas, et keskmiselt on neil kohtumistel 70-80 inimest, kuid alati väga palju ei küsita: „Kehras oli vastupidi – rahvast oli vähem, aga küsimusi rohkem – kohale tulid need inimesed, kes tahtsid peaministrilt saada vastuseid.“