Ani­ja mõi­sa pü­si­näi­tu­se­ga tut­vu­mi­seks on nüüd ka­su­ta­da au­dio­gii­did ja vir­tuaal­reaal­sus

209
Anija mõisa saali seintel saab nüüd näha eelkõige lastele mõeldud seitset õpetliku sisuga animatsiooni mõisaaja elust-olust.

„Mõis oli va­nas­ti koht, ku­hu ei ol­nud igal ühel as­ja. Tä­na­päe­val on tei­si­ti – uk­sed on ava­tud kõi­gi­le,“ üt­les Ani­ja mõi­sa te­gev­juht Ül­le Daut möö­du­nud nel­ja­päe­val, kui Ani­jal ava­ti li­gi kolm aas­tat pä­rast mõi­sa res­tau­ree­ri­mist pü­si­näi­tu­se „Mõi­sa aja lu­gu“ täien­du­sed.

Ta li­sas, et tä­nu EA­Si ra­has­tu­se­le ning Ani­ja val­la toe­le on mõi­sa mood­sa­te la­hen­dus­te­ga pü­si­näi­tus saa­nud juur­de teh­ni­li­si sead­meid, mis ai­ta­vad mõi­sa aja­lu­gu tut­vus­ta­da veel­gi roh­kem kaa­saeg­ses võt­mes. Mõi­sa pü­si­näi­tu­se eda­sia­ren­dus läks maks­ma 190 520 eu­rot, sel­lest 133 364 eu­rot on EA­Si kaudu Euroopa Regionaalfondi toe­tus, üle­jää­nu eral­da­ti Ani­ja val­la ee­lar­vest.

Anija mõisa tegevjuht ÜLLE DAUT (paremal) näitab PIRET MÕTTUSELE ja ANNE ORUAASALE Kehra muuseumist ning vallavalitsuse finantsjuhile LIIVI HANSENILE, kuidas kasutada nuppudega mobiiltelefoni meenutavat audiogiidi.

Se­ni oli Ani­ja mõi­sa pü­sieks­po­sit­sioon ees­ti- ja ing­li­se­keel­ne. Nüüd on ka sak­sa, soo­me ja ve­ne kee­les. Viies kee­les on ka au­dio­gii­did – nup­pu­de­ga mo­biil­te­le­fo­ni mee­nu­ta­vad sead­med, mil­le abil saab Ani­ja mõi­sa­ga tut­vu­da, kui nii-öel­da ela­vat gii­di võt­ta ei ta­ha. Igas toas on sei­nal kir­jas num­ber, kui au­dio­gii­dil sel­le numb­ri­ga nu­pu­le va­ju­ta­da, saab kuu­la­ta toa koh­ta sal­ves­ta­tud tut­vus­tust. Näi­teks sa­lon­gis kuu­leb uh­ke kah­he­lah­ju pä­ri­to­lu, et põ­ran­dal on säi­li­nud ori­gi­naal­ne tam­me­pui­dust par­kett ning et lä­bi laia­de us­te pää­seb ve­ran­da­le.

„Teks­ti kuu­la­ta on ala­ti mõ­nu­sam kui sei­nalt või ek­raa­nilt lu­ge­da. Li­saks on au­dio­giid vä­ga hea või­ma­lus mõi­sa­ga tut­vu­da nä­ge­mis­puu­de­ga ini­mes­tel,“ sel­gi­tas Ani­ja mõi­sa pü­sieks­po­sit­sioo­ni ja sel­le eda­si-a­ren­du­se loo­nud OÜ Pult loov­juht Eri­ka Saks.

Lii­ku­mis­puu­de­ga ini­mes­te­le, kes mõi­sa tei­se­le kor­ru­se­le ei pää­se, on mõel­dud vir­tuaal­tuur, mi­da saab vaa­da­ta tah­ve­lar­vu­tist. Anija mõisa tutvustab 12-13 minuti pikkuses videos näitleja Es­ter Kun­tu.

Anija mõisa turundusjuht KADRI KIVINURM õpetab püsiekspositsiooni uuenduste idee autorit KADRI RAUDKIVI virtuaalreaalsuse prille kasutama.

Ava­mi­sel te­ki­ta­sid suu­ri­mat ele­vust vir­tuaal­reaal­su­se pril­lid. Kes need pä­he pa­neb, näeb end es­malt Ani­ja mõi­sa ees tal­vel, see­jä­rel sa­tub mõi­sa, kus an­tak­se la­hen­da­mi­seks viis üle­san­net.

„Vir­tuaal­reaal­su­se pril­li­de si­su on üles ehi­ta­tud mõi­sap­rei­li An­na Hed­wi­gi une­näo­le. Tal on suur sa­la­dus. Kes ta­hab tea­da, mis see on, peab üle­san­ded ära la­hen­da­ma,“ lau­sus Eri­ka Saks.

Mõi­sa saa­lis saab vaa­da­ta seit­set „mul­ti­kat“ ehk õpet­li­ku si­su­ga ani­mat­sioo­ni. Sel­leks tu­leb mõi­sa mõi­sa­te­ge­las­te kiip­kaar­ti­de juu­rest võt­ta las­te­kaart. Sel­le­ga saa­lis me­si­las­te pil­ti­de­ga ikoo­ne puu­du­ta­des käi­vi­tu­vad sein­tel joo­nis­fil­mid, kus sel­gi­ta­tak­se liht­sal moel, kes Ani­ja mõi­sas ela­sid, mil­li­ne oli mõi­sa elu-olu ja kes mil­li­seid töid te­gi. Võr­rel­dak­se mõi­sa- ja ta­lu­rah­vae­lu, lõ­pus on väi­ke mõis­ta­tu­se­mäng. Ka uued ani­mat­sioo­nid on viies eri kee­les.

Tei­se kor­ru­se kos­tüü­mi­toas on nüüd fo­to­boks – soo­vi­jad saa­vad end riie­ta­da mõi­saaeg­se­tes­se kos­tüü­mi­des­se end Ani­ja mõi­sa vaa­te taus­tal pil­dis­ta­da ja fo­to väl­ja prin­ti­da. Tei­sel kor­ru­sel on nüüd lõp­li­kult val­mis ka koo­li- ja ko­du­loo­tu­ba, kus on vä­ga pal­ju in­fot Ani­ja mõi­sas ku­ni 2002. aas­ta­ni te­gut­se­nud alg­koo­li koh­ta, ning par­gi­tu­ba, kus tut­vus­ta­tak­se 10 hek­ta­ri suu­rust mõi­sa­par­ki, sel­le puu- ja lin­nu­lii­ke. Li­saks on kes­ken­du­tud me­si­las­te­le, sest mõi­sa­par­gis on me­si­las­te­raa­pia ma­ja.

Suu­rim eks­po­naat on Ani­ja mõis ise
Uuen­da­tud pü­sieks­po­sit­sioo­ni ava­mi­sel tä­nas Ül­le Daut lap­se­puh­ku­sel ole­vat mõi­sa prog­ram­mi­juh­ti Kad­ri Raud­ki­vi, kel­le idee oli, et näi­tust tu­leks täien­da­da võõr­keel­te­ga ning roh­kem te­ge­vust tu­leks pak­ku­da las­te­le ja puue­te­ga ini­mes­te­le. Te­gev­juht sõ­nas ka, et koo­li- ja ko­du­loo­toa te­ge­mi­ses oli hin­da­ma­tu pa­nus Pil­le Kul­lal ja Tiiu Tris­ber­gil, kes and­sid Ani­ja koo­li­loo koh­ta vä­ga pal­ju tea­vet ja üri­kuid, mis nüüd on di­gi­ta­li­see­ri­tud ja kõi­gi­le näh­ta­vad. Veel tä­nas ta Lii­vi Sii­li, kel­le lau­lu­lap­sed sal­ves­ta­sid Ani­ja koo­li lau­lu, ka se­da saab koo­li­toas kuu­la­ta.

Ani­ja en­di­ne koo­li­juht Tiiu Tris­berg kin­kis Ani­ja mõi­sa­le en­da koos­ta­tud kok­ku­võt­va al­bu­mi „Het­ki koo­li elust“: „Mi­nu käes oli vä­ga pal­ju ori­gi­naal­seid ma­ter­ja­le Ani­ja koo­li ava­mi­sest, meie te­ge­mis­test, las­te töö­dest ja muust. Ta­han, et see säi­liks.“

Ül­le Daut üt­les, et nii pü­si­näi­tu­se kui uuen­dus­te te­ge­mi­sel oli mõi­sal suu­re­pä­ra­ne koos­töö­part­ner, loo­va­gen­tuur Pult. Ta kin­kis Pul­di loov­ju­hi­le Eri­ka Sak­sa­le lil­le­kim­bu. Pul­di te­gev­juht Alek­sei Saks an­dis mõi­sa te­gev­ju­hi­le oma­kor­da Pul­di tä­nu­kir­ja.

„Ani­ja mõis on sel­lis­te­le mood­sa­te­le la­hen­dus­te­le vä­ga to­re kesk­kond. Ta­va­li­selt te­hak­se neid ku­sa­gil muu­seu­mi­des, kus on hal­lid sei­nad, siin ei os­kaks neid oo­da­ta,“ mär­kis Alek­sei Saks.

Kas mõi­sa pü­sieks­po­sit­sioon on nüüd lõp­li­kult val­mis?
Ül­le Daut: „Prae­gu ei os­ka mi­da­gi roh­kem tah­ta, kuid ela­me nende uuen­dus­te­ga mõn­da ae­ga, või­bol­la aas­ta pä­rast soo­vi­me jäl­le mi­da­gi juur­de.“

Eri­ka Saks: „Iga eks­po­sit­sioo­ni saab ala­ti aren­da­da ning ka pü­sieks­po­sit­sioo­ni tu­leb ku­na­gi muu­ta ja uuen­da­da. Kui pal­ju ka­su­ta­da sel­leks teh­ni­kat, sõl­tub tee­mast ja ko­hast. Tea­dus-aren­dus­kes­ku­ses võib se­da ol­la pii­ra­ma­tul hul­gal, kuid aja­loo­li­ses kesk­kon­nas ei saa üle do­see­ri­da. Ini­mes­te­le meel­di­vad pä­ri­sas­jad ning Ani­jal on üks kõi­ge suu­rem eks­po­naat mõis ise.“

Eelmine artikkelPolitseiuudised
Järgmine artikkelAru­kü­la hoo­vi­müü­gi­päe­val kaup­le­sid üle paa­ri­küm­ne müü­ja