
Kuusalu vallas esitleti kahel nädalavahetusel, 4. augustil Joaveski rahvamajas ja 10. augustil Kõnnu külamajas äsja ilmunud raamatut „Parksi – paepealne küla Lahemaal“.
„Selle raamatu teeb eriliseks, et kirjutas kogu küla,“ ütles üks koostajatest, Kotka-Valgejõe tee ääres asuvas Parksi külas sündinud ja lapsepõlves Joaveskil elanud Marju Verk.
Ta rääkis, et raamatu koostamise mõttele tuli Parksi küla Oja-Tipi talu perenaine Leili Lehtme 2020. aastal, kui oli naaberküla Joaveski kohta valminud raamatu esitlus.
„Leili arvas, kui Joaveskist ilmus raamat, võiks ka Parksi küla kohta teha. Olin nõus. Kõigepealt käisin Valgejõel elava kodu-uurija Leili Valgi ja Vanakülas elava kodu-uurija Mall Pärna juures, kellel on palju ajaloolist materjali. Pidasin nõu ka Sten Berglundiga, kellega koos olime teinud Joaveski raamatut, kuidas raamatut üles ehitada, samuti Kaisa Linnoga Kolgakülast,“ kõneles Marju Verk.
Parksi küla on suhteliselt noor, vanima talu Parkse kohta on teated 17. sajandi lõpust, enamik talusid on asustatud 19. sajandi keskpaigas. Nii 19. sajandi lõpus kui ka 20. sajandil kuulus Parksi aeg-ajalt Vanaküla koosseisu.
Marju Verk: „Külas on ajalooliselt olnud 20 talu, aga pole olnud poodi, kooli, rahvamaja ega muid olulisi asutusi. Raamatu esimeses osas anname ülevaate Kõnnu mõisast, sest Parksi küla asub kunagise Kõnnu mõisa maadel ning talud osteti mõisa käest. Lisaks tutvustame Kõnnu vallamaja, Kõnnu kooli ja Joaveski algkooli, kus Parksi lapsed koolis käisid, samuti Pikakoset, kus käidi leeris ja asus hüdroelektrijaam, ning teisi Parksi rahva jaoks vajalikke kohti. Teises osas on põhjalik ülevaade Parksi küla kujunemisest 19. sajandi lõpuni, kolmandas kirjeldame küla kaunist loodust ja vaatamisväärsusi, sealhulgas Vasaristi juga ning Pikametsa suurkivi, mille pildid on raamatu ees- ja tagakaanel. Neljandas osas käsitletakse talude kujunemist ning seal elanud ja elavate inimeste lugusid.“
Kokkuvõtte küla vanemast ajaloost tegi Sven-Olav Paavel, hilisemast ajaloost, loodusest ja ümbruskonnast kirjutas Marju Verk ning taludest lisaks temale veel Parksist pärit Liisa Veerla ja küla kõikide talude elanikud või nende järeltulijad.
Praegu on Parksi külas 10 alaliste elanikega majapidamist, 7 perel on lisaks sealsele mujal teine elukoht, kolm kunagist talu on lagunenud. Marju Verk sõnas, kui 2022. aastal koos Leili Lehtmega esimest korda Parksi küla elanike kodusid külastasid, said kinnitust, et kohalik rahvas on huvitatud raamatust oma küla kohta. Möödunud suvel käidi kõik talud uuesti läbi ja siis saadi kõigilt peredelt nõusolek raamatu jaoks kirjutada.
„See oli meeldiv üllatus, et peale fotode ja dokumentide jagamise olid inimesed nõus oma kodutalust ka ise kirjutama. Tean, kui raske on kirjutamine ja mõtlesin, kuidas nad küll hakkama saavad, aga raamatu koostamine lõppes nii, et kogu küla oli kirjutanud, andnud selgitusi ja intervjuusid,“ jutustas ta.
Ülevaade küla taludest, neis elanud ja elavatest inimestest ning nende järeltulijatest moodustavad Parksi küla 240 leheküljelisest 270 fotoga illustreeritud raamatust mahukaima osa, kokku ligi paarsada lehekülge.
„Nagu iga talu on omamoodi, on ka kirjutamisstiil ja jutud iga talu kohta erinevad, sõltuvalt kirjapanijast. Mõne talu kohta on ülevaade lühike ja konkreetne, teisest kirjutatud pikemalt, lisatud toredaid lugusid,“ lausus Marju Verk.
Raamatu eessõnas kirjutavad koostajad, et raamatu tegemine andis külale ühise eesmärgi, mille nimel pingutada, samuti aitas värskendada suhteid ja kogukonda liita.
Esitlusel Joaveskil oli üle 60, Kõnnus 31 inimest. Joaveskil järgnes esitlusele ringkäik ajaloolase Sten Berglundiga, Kõnnus tegi raamatukogu juhataja Leili Lehtme ettekande tänavu 100aastaseks saava raamatukogu ajaloost.
Parksi küla raamatu väljaandmist toetas kohaliku omaalgatuse programm 2500 euroga. Raamatu tiraaž on 300, alates septembrist saab seda osta Kuusalu valla raamatukogudest.