Park­si kü­la raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­ses osa­les ko­gu kü­la

174
Raa­ma­tu „Park­si – pae­peal­ne kü­la La­he­maal“ koos­ta­jad SVEN-OLAV PAA­VEL, MAR­JU VERK, LEI­LI LEHT­ME ja LII­SA VEER­LA. Fo­to Kai­sa Lin­no

Kuu­sa­lu val­las esit­le­ti ka­hel nä­da­la­va­he­tu­sel, 4. au­gus­til Joa­ves­ki rah­va­ma­jas ja 10. au­gus­til Kõn­nu kü­la­ma­jas äs­ja il­mu­nud raa­ma­tut „Park­si – pae­peal­ne kü­la La­he­maal“.

„Sel­le raa­ma­tu teeb eri­li­seks, et kir­ju­tas ko­gu kü­la,“ üt­les üks koos­ta­ja­test, Kot­ka-Val­ge­jõe tee ää­res asu­vas Park­si kü­las sün­di­nud ja lap­se­põl­ves Joa­ves­kil ela­nud Mar­ju Verk.

Ta rää­kis, et raa­ma­tu koos­ta­mi­se mõt­te­le tu­li Park­si kü­la Oja-Ti­pi ta­lu pe­re­nai­ne Lei­li Leht­me 2020. aas­tal, kui oli naa­ber­kü­la Joa­ves­ki koh­ta val­mi­nud raa­ma­tu esit­lus.

„Lei­li ar­vas, kui Joa­ves­kist il­mus raa­mat, võiks ka Park­si kü­la koh­ta te­ha. Olin nõus. Kõi­ge­pealt käi­sin Val­ge­jõel ela­va ko­du-uu­ri­ja Lei­li Val­gi ja Va­na­kü­las ela­va ko­du-uu­ri­ja Mall Pär­na juu­res, kel­lel on pal­ju aja­loo­list ma­ter­ja­li. Pi­da­sin nõu ka Sten Berg­lun­di­ga, kel­le­ga koos oli­me tei­nud Joa­ves­ki raa­ma­tut, kui­das raa­ma­tut üles ehi­ta­da, sa­mu­ti Kai­sa Lin­no­ga Kol­ga­kü­last,“ kõneles Mar­ju Verk.

Park­si kü­la on suh­te­li­selt noor, va­ni­ma ta­lu Park­se koh­ta on tea­ted 17. sa­jan­di lõ­pust, ena­mik ta­lu­sid on asus­ta­tud 19. sa­jan­di kesk­pai­gas. Nii 19. sa­jan­di lõ­pus kui ka 20. sa­jan­dil kuu­lus Park­si aeg-ajalt Va­na­kü­la koos­sei­su.

Mar­ju Verk: „Kü­las on aja­loo­li­selt ol­nud 20 ta­lu, aga po­le ol­nud poo­di, koo­li, rah­va­ma­ja ega muid olu­li­si asu­tu­si. Raa­ma­tu esi­me­ses osas an­na­me üle­vaa­te Kõn­nu mõi­sast, sest Park­si kü­la asub ku­na­gi­se Kõn­nu mõi­sa maa­del ning ta­lud os­te­ti mõi­sa käest. Li­saks tut­vus­ta­me Kõn­nu val­la­ma­ja, Kõn­nu koo­li ja Joa­ves­ki alg­koo­li, kus Park­si lap­sed koo­lis käi­sid, sa­mu­ti Pi­ka­ko­set, kus käi­di lee­ris ja asus hüd­roe­lekt­ri­jaam, ning tei­si Park­si rah­va jaoks va­ja­lik­ke koh­ti. Tei­ses osas on põh­ja­lik üle­vaa­de Park­si kü­la ku­ju­ne­mi­sest 19. sa­jan­di lõ­pu­ni, kol­man­das kir­jel­da­me kü­la kau­nist loo­dust ja vaa­ta­mis­väär­su­si, seal­hul­gas Va­sa­ris­ti ju­ga ning Pi­ka­met­sa suur­ki­vi, mil­le pil­did on raa­ma­tu ees- ja ta­ga­kaa­nel. Nel­jan­das osas kä­sit­le­tak­se ta­lu­de ku­ju­ne­mist ning seal ela­nud ja ela­va­te ini­mes­te lu­gu­sid.“

Kok­ku­võt­te kü­la va­ne­mast aja­loost te­gi Sven-Olav Paa­vel, hi­li­se­mast aja­loost, loo­du­sest ja ümb­rus­kon­nast kir­ju­tas Mar­ju Verk ning ta­lu­dest li­saks te­ma­le veel Park­sist pä­rit Lii­sa Veer­la ja kü­la kõi­ki­de ta­lu­de ela­ni­kud või nen­de jä­rel­tu­li­jad.

Prae­gu on Park­si kü­las 10 ala­lis­te ela­ni­ke­ga ma­ja­pi­da­mist, 7 pe­rel on li­saks seal­se­le mu­jal tei­ne elu­koht, kolm ku­na­gist ta­lu on la­gu­ne­nud. Mar­ju Verk sõnas, kui 2022. aas­tal koos Lei­li Leht­me­ga esi­mest kor­da Park­si kü­la ela­ni­ke ko­du­sid kü­las­ta­sid, said kin­ni­tust, et ko­ha­lik rah­vas on hu­vi­ta­tud raa­ma­tust oma kü­la koh­ta. Möö­du­nud su­vel käi­di kõik ta­lud uues­ti lä­bi ja siis saa­di kõi­gilt pe­re­delt nõu­so­lek raa­ma­tu jaoks kir­ju­ta­da.

„See oli meel­div ül­la­tus, et peale fo­to­de ja do­ku­men­ti­de ja­ga­mi­se olid ini­me­sed nõus oma ko­du­ta­lust ka ise kir­ju­ta­ma. Tean, kui ras­ke on kir­ju­ta­mi­ne ja mõt­le­sin, kui­das nad küll hak­ka­ma saa­vad, aga raa­ma­tu koos­ta­mi­ne lõp­pes nii, et ko­gu kü­la oli kir­ju­ta­nud, and­nud sel­gi­tu­si ja in­terv­juu­sid,“ ju­tus­tas ta.

Üle­vaa­de kü­la ta­lu­dest, neis ela­nud ja ela­va­test ini­mes­test ning nen­de jä­rel­tu­li­ja­test moo­dus­ta­vad Park­si kü­la 240 le­he­kül­je­li­sest 270 fo­to­ga il­lust­ree­ri­tud raa­ma­tust ma­hu­kai­ma osa, kok­ku li­gi paar­sa­da le­he­kül­ge.

„Na­gu iga ta­lu on oma­moo­di, on ka kir­ju­ta­miss­tiil ja ju­tud iga ta­lu koh­ta eri­ne­vad, sõl­tu­valt kir­ja­pa­ni­jast. Mõ­ne ta­lu koh­ta on üle­vaa­de lü­hi­ke ja konk­reet­ne, tei­sest kir­ju­ta­tud pi­ke­malt, li­sa­tud to­re­daid lu­gu­sid,“ lau­sus Mar­ju Verk.

Raa­ma­tu ees­sõ­nas kir­ju­ta­vad koos­ta­jad, et raa­ma­tu te­ge­mi­ne an­dis kü­la­le ühi­se ees­mär­gi, mil­le ni­mel pin­gu­ta­da, sa­mu­ti ai­tas värs­ken­da­da suh­teid ja ko­gu­kon­da lii­ta.

Esit­lu­sel Joa­ves­kil oli üle 60, Kõn­nus 31 ini­mest. Joa­ves­kil järg­nes esit­lu­se­le ring­käik aja­loo­la­se Sten Berg­lun­di­ga, Kõn­nus te­gi raa­ma­tu­ko­gu ju­ha­ta­ja Lei­li Leht­me et­te­kan­de tä­na­vu 100aas­ta­seks saa­va raa­ma­tu­ko­gu aja­loost.

Park­si kü­la raa­ma­tu väl­jaand­mist toe­tas ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm 2500 eu­ro­ga. Raa­ma­tu ti­raaž on 300, ala­tes sep­temb­rist saab seda os­ta Kuu­sa­lu val­la raa­ma­tu­ko­gu­dest.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu mees­koo­ri, rokk­bän­di ja so­lis­ti­de ühis­kont­ser­te käis kuu­la­mas li­gi 800 ini­mest
Järgmine artikkelSIL­LE NOOR: „Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja uues taot­lus­voo­rus võib tul­la muu­da­tus.“