
Raasiku valla keskkonnaspetsialist KATRIN VENE soovitab elanikel prügiveolepingud üle vaadata – sorditud jäätmeid ära anda on mugavam ja odavam.
Kuigi Raasiku valla alevikes ja külades on mitmes kohas taaskasutusorganisatsioonide pakendite ja paberi-papi konteinerid, kuhu kõigil on võimalus pakendeid ja vanapaberit panna tasuta, saavad konteinerid valla keskkonnaspetsialisti Katrin Vene sõnul pärast tühjendamist väga ruttu täis. Aruküla kõige probleemsem pakendite ja vanapaberi äraandmise koht on kõige käidavamas kohas, rahvamaja kõrval. Seal on nii segapakendi – klaasi, metalli ja plastiku – kui vanapaberi konteinerid. Keskkonnaspetsialisti hinnangul ei ole koht selleks hea, kuna konteinerid asuvad rahvamaja küljeukse juures – sealtkaudu sisenevad näiteks näitlejad ja muusikud, kes tulevad rahvamajja külalisetendusi või kontserte andma.
„Avalikke konteinereid peaks Arukülas olema kindlasti rohkem, aga rahvamaja juures pole selleks ruumi. Need peaksid olema kohas, kus ei jääks kellelegi ette ning neid oleks parem tühjendada. Kuid vallavalitsus neid erakinnistutele, korteriühistute territooriumile tellida ei saa,“ sõnas ta.
Rohkem oleks konteinereid vaja seetõttu, et olemasolevad täituvad vaid mõne päevaga: „Inimesed ootavad, millal konteinerid tühjaks viiakse, siis pannakse nii segapakendi kui paberi-papi konteinerid jälle kiiresti täis. Kuna neid tühjendatakse üle kahe nädala, siis enne seda on konteinerite ümbruses košmaar.“
Katrin Vene on taaskasutusorganisatsioonidelt taotlenud üldkasutatavate konteinerite sagedamat tühjendamist, kuid seda ei tehta. Seetõttu näeb ta ühe lahendusena, et pakendi- ja paberikonteinereid oleks rohkem ja eri kohtades. Kui valmib oma jäätmejaam, pannakse üldkasutatavad konteinerid ka selle juurde.
Pakendikonteinerid on ka osade kortermajade juures. Kuna taaskasutusorganisatsioonide konteinereid tühjendatakse tasuta, on need avalikud ja sinna võivad kõik viia vastava liigi pakendeid: „Eelkõige on need mõeldud siiski kortermajade elanike jaoks. Korrusmajade juures võiks pakendikonteinereid olla rohkem, neil endil oleks mugavam, elanikud ei peaks oma pakendeid kusagile vedama. Taaskasutusorganisatsioonid on valmis konteinerid tasuta kohale tooma ja tühjendama, kuid taotlema peavad korteriühistud, vallavalitsus teiste territooriumile konteinereid panna ei saa.“
Katrin Vene juhtis tähelepanu sellele, et mitmed algselt vaid klaastaarale mõeldud kellukesekujulised konteinerid on nüüd varustatud segapakendi sildiga ning sinna tohib peale klaastaara panna ka muid pakendeid: „Olen meie vallas tegutsevatelt taaskasutusorganisatsioonidelt palunud, et nad muudaksid külades kõik klaasikonteinerid segapakendite konteineriteks või paneksid sinna teise konteineri kõrvale, sest segapakendeid on inimestel oluliselt rohkem ära anda kui üksnes klaasi.“
Pakendite sorteerimine muudab jäätmeveo odavamaks
Kuna üldkasutatavad pakendikonteinerid saavad väga ruttu täis ning inimesed ei peaks pakendijäätmeid autopagasis avaliku konteineri juurde vedama, soovitab Raasiku valla keskkonnaspetsialist vaadata üle oma prügiveolepingud ning kes veel pakendeid segaolmejäätmetest eraldi ei sorteeri, hakata seda tegema. Vastavalt tänavu kehtima hakanud korraldatud jäätmeveo uuele hinnakirjale maksab Eesti Keskkonnateenustele sorteeritud jäätmete äraandmine Raasiku vallas vaid kümnendiku segaolmejäätmete äraveo hinnast.
„Korraldatud jäätmeveo raames on meie vallas võimalik ära anda viite liiki jäätmeid. Segapakendeid võib ära anda ka kilekotiga. 200liitrise kotiga segapakendite äraandmise hind on 32 senti, samas mahus olmejäätmete äraandmine maksab 3.20 eurot – vahe on märgatav,“ ütles Katrin Vene.
Erinevalt segaolmejäätmetest saab pakendeid ära anda vaid läbipaistvas kilekotis. Läbipaistvaid 200liitriseid kilekotte saab osta vallamajast, rull kümne kotiga maksab 2 eurot. Otsest nõuet pakendeid puhtaks pesta ei ole, küll aga soovitab keskkonnaspetsialist need üle loputada, eriti kui tegu on piima- või lihatoodete pakenditega, et need ei hakkaks haisema ega meelitaks närilisi ligi.
Prügivedajale sorteeritud pakendijäätmete ära andmiseks tuleb Eesti Keskkonnateenustele saata vabas vormis kiri, milles on kinnistu aadress ja prügiveolepingu number ning soov lepingut muuta: „Kindlasti väheneb pakendi eraldi kogumisega oluliselt segaolmejäätmete maht. Esialgu, kui veel ei tea, kui palju edaspidi segaolmejäätmeid tekib, võib avaldada soovi nende äraantavat kogust vähendada näiteks poole võrra.“
Katrin Vene kinnitas – neilt, kes on prügiveofirma poole sellise lepingumuudatuse sooviga pöördunud, on tulnud tagasiside, et see on väga lihtne, ettevõte reageerib kiiresti ning inimesed on väga rahul: „Jäätmevedu läheb odavamaks, nad saavad kodust ära anda sorteeritud jäätmeid ega pea enam otsima avalikke konteinereid, kus on parasjagu vaba ruumi, ning saavad olla kindlad, et keegi pole nende sortimist ära rikkunud sellega, et on pannud konteinerisse jäätmeid, mida sinna panna ei või.“
Keskkonnaspetsialist lisas, et kuna sel juhul moodustavad edaspidi suurem osa varem segaolmejäätmetena äraantud prügi asemel pakendijäätmed, võib prügikonteinerisse hakata koguma hoopis pakendit ning olmeprügi, mida hakkab tekkima tunduvalt vähem, saab hakata ära andma prügikotiga. Ka kortermajadel soovitab ta katsetada võimalust asendada üks segaolmejäätmete konteiner pakendikonteineriga.
„See on võit nii keskkonnale, kui rahakotile,“ sõnas Katrin Vene.