Paju talu rehehoone Hirvlis muudeti teatrisaaliks

4834

Hirvli külas Paju talus toimunud etendust „Kleit“ tuli esimesel mängukorral vaatama üle 70 inimese.


Marek Tammets, Hanna-Piia Põldver, Anna-Maria Jams.              Foto Anu Karjatse

Anu Karjatse rehehoone seisis tema koduhoovis pärast viimast remonti kümmekond aastat tühjana. Ühel jaaniõhtul tuli lavastaja Juhan Kubu Paju tallu külla, pilk peatus rehehoonel ning ta leidis, et see oleks hea koht, kus midagi lavastada.

Anu Karjatse ütles, et on väga rahul mõttega tuua teater rehehoonesse: „Ka meie soov oli sellele kaunile ja väärikale hoonele uuesti elu sisse puhuda. Arvan, et selline kultuurne ettevõtmine nii vahva seltskonnaga oleks ka mu esivanematele meeldinud.“

Juhan Kubu: „Eks, seda ettevõtmist sai alustatud suuresti igavusest. Kahju ju, kui kena hoone kasutult seisab. Kui ise ei tee, siis võid ootama jäädagi. Korjasime kokku kõik, mis kuskil vedeles ning leidsime rakenduse rekvisiitidena.“

Juhan Kubule tuli appi lavakunstikooli lõpetanud Marek Tammets, kes on Kolga keskkooli vilistlane.  Kahe nädalaga sai lavaküpseks „Kleit“. Etendust mängiti Paju talus kokku neli korda: esietendus oli 8. augustil, 11. augustil mängiti lavastust kahel korral ning viimane etendus oli 13. augustil.

Marek Tammets: „Etenduse süžee sündis elust enesest. Naiste ja meeste omavahelised suhted on alati väga mitmetahulised ning lähevad publikule korda.“

Elulised stseenid etenduses „Kleit“ õpetasid muuhulgas, kuidas tulla toime liigselt lobiseva kaaslasega. Marek Tammets ja Juhan Kubu olid ka lavastuse autorid.

Kolgas elav Juhan Kubu juhendas varem näitetruppi Kolga Kohalikud Emigrandid, nüüd sai ettevõtmine nime Paju teater. Ta kaasas lavastusse ka näitlejad trupist Kohal-olijad, mida juhendab Kolga kooli õpetaja ja Kohal-olijate juhendaja Terje Varul. Marek Tammetsi kanda jäi peaosa, kaasa tegid veel Anna-Maria Jams, Hanna-Piia Põldver, Nele Reial ja Madis Kubu.

Hanna-Piia Põldver Kohal-olijatest kiitis, et etenduses osalemine oli põnev kogemus: „Mulle rääkis ideest Terje Varul. Alguses mõtlesin, kas mul on ikka aega kaasa lüüa, kuid oli väga vahva, seltskond oli super. Olen ka varem laval näidelnud, kuid iga etendus on erinev. Siin sündis palju alles laval improvisatsiooni käigus.“

Ta lisas, et tuttava kodupubliku ees on hea esineda, sest siis saab kohe tagasisidet.

Marek Tammets tõdes, et kahekesi lavastada on üsna keeruline: „Ma pole kutselises teatris ühtegi etendust lavastanud, seega ei oska võrrelda, kuid tavaliselt tegeleb etendusega ikka palju suurem meeskond. Meil oli vastutus suurem. Kõik näitlejad olid aga väga tublid ning andsid inspiratsiooni.“

Karin Männiste tuli etendust vaatama koos oma abikaasaga: „Oleme aastaid Kuusalu vallas suvitamas käinud, kuigi elame ise Tallinnas. Kuna oleme mõlemad suured teatrihuvilised, otsustasime vaatama tulla. Etendus oli heas mõttes kiiksuga, polnud võimalik midagi ette aimata. Mind aga vaimustas, mis energia lavalt tuli. Selline mõnus kogukonna tunne.“

Abikaasa Toomas Männiste lisas, et rehehoone oli väga üllatav mängukoht, mis andis etendusele juurde salapära.

Paju talu rehehoone ehitasid Anu Karjatse esivanemad 1925. aastal. Tema vanaisa Johannes Tomingas korraldas hoones Hirvli Maatulundus- ja Kultuuriklubi nõupidamisi, üleval oli raamatukogu.

Anu Karjatse: „ Sõda võttis töökad esivanemad ning rehehoonet kasutati kolhoosi viljaaidana, kuni me selle 70ndate lõpus tagasi ostsime. Kümme aastat tagasi restaureerisime hoone puitosa.“

Paju talu perenaine loodab, et esimene katsetus ei jää viimaseks ning rehehoone leiab ka edaspidi kultuurilist kasutust.