Päike meelitas Aruküla kohvikutepäevale rohkelt huvilisi

2253

Külastajaid tervitas Arukülas 7 kohvikut.

Laupäeva, 14. juuli päikeselisel pärastlõunal võis Aruküla vahel näha promeneerimas noor- ja vanapaare, lastega peresid ning kübarates daame, käes Aruküla kohvikute kaart.

„Ma olen nii rõõmus,“ ütles teistkordselt toimuva päeva peakorraldaja Garina Toomingas,. „Kartsin, et seekord on inimeste huvi väiksem, sest kohvikuid tuli möödunud aastaga võrreldes vähem, aga ilmaga on vedanud ja igal pool näeb palju rahvast. Kindlasti rohkem kui möödunud aastal.“

Uued mõtted ja maitsed
Kohvikutepäev sai hoo sisse reede õhtul Juhan ja Mae Trumbi muusikakohvikus, kus mitme põlvkonna pereliikmed andsid kontserdi. Laupäeval läks kohvikutepäev lahti Aruküla lauluväljakult, kus jagati kaardid kohvikute asukohtadega.

Uue tulijana osales Vildi villa maasikakohvik – Aruküla ainuke päriskohvik, mis avatud ka muudel päevadel. Villa käsitöökojas valmistasid soovijad vildist maasikaid, lastele tehti näomaalinguid, kohvikus pakuti maasikaid ja saiakesi, kooke ning smuutisid. Kuigi Vildi villa kooke on võimalik maitsmas käia iga päev, sattusid paljud arukülalased aasta alguses avatud kohvikusse esmakordselt, ütles selle pidaja Aivi Hiibus.

„Alguses arvasime, et äkki sai kooki liiga palju tehtud, aga päeva lõpuks mõtlesime spontaanselt välja, mida veel juurde teha. Inimesi oli tõesti palju ja aega jäi vähekski,“ jutustas ta ja oli kindel, et järgmisel aastal osaleb samuti.

Maia Raudkivi Segasumma suvila lopsaka taimestikuga aed pakkus päikese eest varju ja tegevust väikestele ning suurtele.

„No vaadake seda aeda, lihtsalt on segasumma suvila,“ selgitas kohvikupidaja, mis ajendas Pipi Pikksuka lugude temaatikaga kohvikut avama. Kohal olid ehtne Pipi hobune ja mänguahv härra Nilsson, kes rippus sabapidi puu otsas. Kohvikukülastajad otsisid spunke ehk aeda ära peidetud rohelisi paberitükke, mille leidmine osutus mõnelegi parajaks proovikiviks. Spungi leidmise eest sai auhinnaks postkaardi.

Külastajate silme all valmisid pannkoogid, laual oli kodus küpsetatud leivad mitmesuguste kastete ja katetega, mille eest tasuti südametunnistuse järgi.

„Kas te olete Hellema talus juba käinud?“ uurisid mõned prouad ajakirjanikult ja soovitasid kindlasti vaatama minna.

Anne Eenpalu Hellema talu salong-kohvikus kuulati muusikat ja tutvuti esimese Eesti Vaba­riigi peaministri Kaarel Eenpalu majaga. Rõdul võõrustas perenaine külalisi kookide ja kohvi ning teega. Huvilistele rääkis ta Eenpalude perekonna mälestusi ning näitas pilte.


Külalised MALLE JAAKO, MAIA-RETA TRAMPÄRK ning ENE TAMMARU ja võõrustaja ANNE EENPALU uurivad vanu fotosid.

„Foto vanaisa pildiga jääks parem, kui proua istuks siia toolile  ja härra seisaks selja taha,“ juhendas Anne Eenpalu soovijaid, kes tahtsid end jäädvustada talu seinal oleva maaliga Kaarel Eenpalust. Külalised said perenaiselt kaasa soojad soovid, käepigistuse ja kutse tulla teinekordki.

„Siin on nii kena, et ei saa ära minna,“ lausus üks vanem proua lahkudes.

Julgemad jälle platsis
Varasematest osalejatest oli seekordki avatud Eve ja Tiit Saare kandlekohvik. Pererahva kätetööna valminud kandletel õpetati  soovijatele  erinevaid  akorde ja  ära  sai mängitud  mõned  lihtsamad lood. Õpitubade vahel kuulati Aruküla meeste laule.

„Iga pill teeb erinevat häält. Palju oleneb sellest, mis puidust see tehtud on,“ jagas peremees kuulajatele tarkuseteri. Ta tunnistas, et valmis pillid seisavad enamjaolt toas, kusagil nad neid ei eksponeeri. „Ainult siin kohvikutepäeval ja tänu teile toome need välja,“ ütles ta kohvikusse kogunenud rahvale.

Reet Hänikese tantsukohvikus õpetasid tantsurühma Lapulised liikmed vanatantse. Pakutud küpsetised ja joogid kandsid tuntud tantsude nimetusi: karask „Kaera-Jaan“, kilupirukas „Saarepiiga unistus“.

„Tegin esimest korda elus karaskit,“ ütles Reet Hänikene. Ta oli päevaga rahul, teatas, et ei osanud nii suurt rahvahulka oodata, ja arvas, et järgmisel aastal tuleb samuti tantsukohvik, kuid Lapuliste mõne teise liikme kodus. Päeva lõpuks oli tantsurühma rahval tekkinud aga uus plaan – käia järgmisel aastal hoopis mööda teisi kohvikuid tantsimas.

Eelmisel aastal kõige laiema koogivalikuga silma paistnud Marylis Pauluse Kirsi kohvik pakkus ka sel aastal suurt valikut torte-kooke.

Kohvikutepäev lõppes hilisõhtuse pikniku ja kinoga Aruküla lauluväljakul. Vaadati filmi möödunud aasta kohvikutepäevast.

Kohvikute päevaks tuldi kodukanti
Kui enamjaolt võis kohvikutepäeva kohta kuulda kiidusõnu, siis leidus ka arvamusi, et rohkem võiks teha reklaami. Kui sõprade ja tuttavate käest ei oleks infot päeva kohta saanud, siis poleks mõni arukülalane teadnudki, et selline sündmus aset leiab.

Garina Toomingas ütles, et päeva mõte on teha kodukant inimestele tuttavaks ja tuua see neile lähemale: „Mõnikord küsivad ka Aruküla pikaajalised elanikud, et kus üks või teine tänav asub. Kohvikutepäeval saab tuttavaks Aruküla endaga ja teiste elanikega.“

Seevastu leidus neidki, kes olid kohvikutepäevaga nii hästi kursis, et otsustasid võtta ette sõidu kodukanti. Mõned Arukülast pärit, kuid välismaal elavad noored planeerisid suvise Eestisse-tuleku kohvikutepäeva ajaks, et saada kokku vanade tuttavatega.

Paljude rõõmuks sõitis kohvikutepäeval ringi hobuvanker, et jalavaeva vähendada. Sõiduk osutus väga populaarseks. Mõned soovijad pidid sõidust loobuma, vaatamata korduvatele katsetele vankrile saada. „Tagasiside on olnud nii positiivne, et järgmine kohvikutepäev tuleb kindlasti,“ oli Garina Toomingas veendunud.  Kui möödunud aastal olid kohvikud avatud kolm tundi ja seekord viis, siis tuleval aastal on plaan avada kohvikud 12 tunniks. Juba on välja käidud ideed teha Aruküla noortekoori kohvik, Puuviljakohvik, Seakoodi kohvik ja Riigikogulase kohvik.