
Paasiku koertemõisa omanik VILJAR KROHV soovib kunagises mõisapargis avada 2. juunil tammeallee.
Viis aastat tagasi Paasiku mõisakompleksi ostnud Viljar Krohv, kes koos elukaaslase Renata Mõtlepiga kasvatab seal huskysid ning korraldab koeramatku, sai aasta-paar tagasi Anija vallalt 10 aastaks tasuta rendile kodu kõrval asuva kunagise mõisapargi ning kavatseb võsastunud kohast teha kauni hooldatud ala. Projekti „Eesti 100 tamme“ raames soovib ta sinna rajada ka tammeallee.
Eelmisel laupäeval, 12. mail olid Paasikul pargiala võsast puhastamiseks talgud, tuleval laupäeval, 19. mail on kavas sinna istutada 20 tamme. Tammeallee on plaanis pidulikult avada 2. juunil.
Eeltööd on tehtud
Viljar Krohv ostis Paasiku mõisakompleksi Anija vallalt 5 aastat tagasi. Mõisa peahoone, mis asus pargi servas, pole säilinud, samuti ka sepikoda ja viinaköök ning üks kahest teenijamajast, küll aga on alles üks teenijamaja, mis on renoveeritud elumajaks, samuti kaks aita ja laut.
Suurem osa kunagisest mõisapargist müügil olnud kompleksi ei kuulunud, vaid on eraldi kinnistu, mile omanik on Anija vald. Kuna asub praeguse koertemõisa kõrval, taotles Viljar Krohv selle rendile.
„See oli nii võssa kasvanud, et ei pääsenud läbi ega saanud korralikult niita. Minu plaan on võssa kasvanud ala korda teha ja hakata hooldama, et siin oleks taas ilus mõisapark, kus võiks hakata näiteks pulmatseremooniaid läbi viima, korraldada fotosessioone koertega,“ jutustab Viljar Krohv.
Ta lisab: „Mulle see koht väga meeldib. Kui ümberringi on lagedad põllud, siis see park on suurte puudega ümbritsetud.“
Kui koertemõisa omanik kuulis „Eesti 100 tamme“ aktsioonist, tekkis soov selles osaleda: „Mõtlesin juba ammu, et parki võiks rajada tammeallee või palistada teeääre tammedega. Mõned tammed on, aga vähe. Tõenäoliselt oli siin kunagi hoopis pärnaallee, kuid minu jaoks sümboliseerivad just tammed mõisate omaaegset võimsust.“
Umbes kuu aega tagasi võttis Viljar Krohv ühendust „Eesti 100 tamme“ korraldustoimkonnaga. Sealt lubati kanda Paasiku tulevane tammeallee projekti raames rajatavate tammikute interaktiivsele kaardile, seni pole seda veel tehtud. Ka ei ole seda kirjas veel Eesti riigi juubelikingitusena mõeldud tammikute lehel, kuid Paasiku tammeallee rajamine on alanud. Möödunud laupäeval tehti ära suur osa ettevalmistustööst – mõisapark puhastati haavavõsast.
„Abilisi oli vähem, kui lootsime – meie Facebooki lehel pani end esialgu kirja rohkem huvilisi, aga tuli kümmekond täiskasvanut ning ka lapsi. Ilmselt oli ilm liiga ilus. Peamiselt tulid appi meie endi sõbrad ja tuttavad, kuid olid ka ühed võõrad inimesed Keila-kandist. Oli tõsine tööpäev, lõunast kuni õhtul seitsmeni, saime tehtud peaaegu kõik, mida plaanisime. Maad peab veel natuke siluma, aga see pole enam nii suur töö, kui oli puude välja juurimine,“ räägib Viljar Krohv.
Oodatakse istutamistalgutele
Umbes 100 meetri pikkuse tammeallee istutamine on kavas sel laupäeval. Allee algab koertemõisa sissesõidutee äärest ning kulgeb pargist diagonaalis läbi suunaga mõisa endise peahoone asukoha poole. Kuna tammesid soovitatakse istutada ligikaudu 10 meetri pikkuste vahedega, mahub sinna umbes 20 tamme.
„Päris pargi ühest otsast teise allee ei tule. Pargis on õnneks säilinud ka mõisaaegseid põlispuid, vanad vahtrad, neid me uue allee tarbeks ohverdada ei taha,“ selgitab Viljar Krohv.
Osa tammeistikuid, mida parki istutada, kaevab ta oma maalt, osa saab Kehrast Pargi tänavale Anija Lüliti ajal rajatud puhkeala juurest. Neid käidi koos vallaarhitekti Inga Vainuga valimas ja talgupäevaks toob Viljar Krohv stikud Kehrast Paasikule. Täpsem info tammede istutamise kohta pannakse lähiajal Paasiku koertemõisa Facebooki-lehele.
Ettepanek tulla Paasikule tammesid istutama tehti Kehra gümnaasiumi abituuriumile, kas nad saavad ja soovivad tulla, pole veel teada. Viljar Krohv kinnitab, et kõik huvilised, kes tahavad Eesti Vabariigi juubelile pühendatud tammeallee rajamises osaleda, on laupäeval Paasikule oodatud.
„Istutame tammed ära, hiljem teeme nende vahele teeraja. Ilmselt on vaja selleks tuua tugevamat pinnast, üksnes rohu sisse rajakese tallamisest ei piisa,“ lausub ta.