
Kui ilm võimaldab, saab Viru raba jääksoo veerežiimi taastamisprojekt tehtud veel käesoleval sügisel.
„See lühiajaline kõrge veetase oli meie jaoks hea märk, sest näitas, et pinnaspais täidab oma eesmärki ja laugas kogub taas vett,“ kommenteerib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Leevi Krumm paari nädala tagust juhtumit.
Ligi kaks nädalat tagasi postitas MTÜ Lahemaa Looduskool juhataja Maie Itse Facebooki pildid ja hoiatuse, et Viru rabas tuleb vaatetornist edasi liikujatel olla ettevaatlik, tagapool on osa laudteest jäänud esimeste suuremate sügisvihmadega vee alla. Ta soovitas olla tähelepanelik ja panna kindlasti jalga kummikud, kui on plaan minna Viru rabasse.
Ligi 30 meetri ulatuses üle ujutatud laudteed märkas Lahemaa loodusgiid Maarja Orusalu, kui käis esmaspäeval, 7. oktoobril koos ühe Tallinna kooli 3. klassi lastega Viru rabas ja sattus väikeste loodusmatkajatega ootamatult vesisele alale. Veega kaetud laudtee hakkas peale astumisel sügavamale vajuma, osadel lastel said jalad märjaks. Aastaid Viru rabas loodusmatku korraldanud Maarja Orusalu sõnul pole uus laiem laudtee, mis valmis kuus aastat ja sai remonditud kaks aastat tagasi, enne sedasi vee alla jäänud.
Maie Itse ütleb, ta andis üleujutusest sotsiaalmeedia kaudu teada, et lapsevanemad poleks laste märjaks saanud jalgade ja jalanõude pärast pahased ega nõuaks õpetajatelt selgitust: „Rahvast käib Viru rabas väga palju, nii omal käel kui ka teiste giididega. Eesmärk oli, et võimalikult paljud märkaksid ja valiksid sobivad jalanõud, kui on plaanis minna Viru rabasse.“
Ta märgib, et paari päevaga oli uputus likvideeritud, laudtee kõrgemale tõstetud ning raba juurde pandud sildid, mis selgitavad, et käimas on soo veerežiimi taastamine.
RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Leevi Krumm: „Taastame Viru rabas pätsturba kaevandusala ja selle raames ka rabalaugaste veerežiimi. Vee alla jäänud laudtee osa läheb üle endise lauka, mis on tänaseks äärtest kinni kasvanud. Seetõttu jäi laudtee vee alla, kui lauka väljavooluks kaevatud vanale kraavile sai pais ette. Vesi täitis kogu lauka selle ajaloolistes ja looduslikes piirides. Et veetaset alandada kaevati paisu keskele nõva ja samal ajal tõsteti laudtee umbes 20 sentimeetrit kõrgemale. Nüüd läheb laudtee üle veega täitunud laukaserva ja kõndijate jalad jäävad kuivaks.“
Viru jääksoo veerežiimi taastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastusel, projekti raames korrastatakse varasemalt kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalasid. Viru rabas taastatakse 31,7 hektarit endisest turbatootmisalast, kus on vanu labida-turbaauke ja 10 kuivenduskraavi. Täielikult pannakse neist kinni 4 kraavi, teised kraavid suletakse osaliselt pinnasepaisudega. Veetõkked ehk paisud tehakse kraavivallidesse ladustatud turbast. Kraavide servadest võetakse maha puid, et masinad saaksid taastamistöödel liikuda.
Viru raba kui unikaalne õpperada
Maie Itse kiidab:„Viru raba on keskkonnahariduse pakkujate jaoks unikaalne õpperada – väike ja kompaktne, asub suure maanteetrassi külje all ja on pealinnale lähedal. Koolid ja lasteaiad kirjutavad loodusõppe projekte, rahastab KIK. Viru rabas jõuab poole päevaga ära käia, sageli on korraga kohal mitu bussitäit lapsi. Räägime seal lastele soodest-rabadest, aga ka turbakaevandamisest, kui jõuame mööda laudteed sellesse kohta, kus omal ajal toodeti turvast. On ju turvas me loodusvara, mida on kasutatud kütmiseks, loomadele allapanuks, aianduses. Kahju, kui see kõik nüüd üle ujutub.“
Leevi Krumm ütleb, et taastamisprojektiga tuleb üks aspekt loodusõppesse hoopis juurde: „Vana freesturbaväljak jääb alles. Projekti tulemusel on tulevikus kaevandusväljakutel rohkem vett, see tagab jääksoo alal sookoosluse kiirema taastumise ja toetab ümbritseva soo hea seisundi säilimist. Uue teadmisena saab Viru rabas õpetada, kuidas ja miks soo veerežiimi taastatakse. Õpperaja kõrvale jäävad käsitsi ehitatud turbast paisud. Kaevandusväljaku ääres asuva platvormi asemele ehitatakse kraavist eemale, kõrgemale maapinnale uus, et avada vaade freesturbaväljakutele. Projekti raames ehitatakse üle Kalme oja uus sild olemasoleva suure pinnaspaisu juurde. Uus laudtee tuleb sillani ning sillast uue vaateplatvormini. Silla pealt on hea vaadata suurt pinnasepaisu, kaevandusväljakuid ja mõtiskleda, kui palju peab vaeva nägema, et taastada kaevandusega rikutud sookoosluse veerežiimi.“
Ta lisab, et taastamistööd on hästi edenenud, kui sügisilmad võimaldavad, lõpetab taastamisega tegelev firma Praktov OÜ tööd veel käesoleval aastal.
Aastas käib Viru rabas ligi 40 000 matkajat, rada reklaamivad paljud välismaised turismitrükised ja on lülitatud Eesti reisifirmade programmi.