Õppe­reis Aeg­na­le ja Nais­saa­re­le Tal­lin­na kül­je all

382
Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti rei­si­selts­kond te­gi Nais­saa­rel ühis­pil­di en­ne, kui ro­ni­ti au­to­kas­ti ja al­gas aeg­la­ne sõit saa­re auk­li­kel tee­del.

„Kas teil siin pood ka on,“ kü­si­si­me Nais­saa­rel me rei­sig­rup­pi veoau­to­kas­tis rin­gi sõi­du­ta­nud Ras­mus Trei­keld­rilt, kui oli­me jõud­nud Pee­ter Suu­re aeg­se ran­na­kait­se­pa­ta­rei ra­ja­tis­te juur­de.

„Jah, pood on Tal­lin­nas, igaüks toob sealt en­da­le ise,“ vas­tas ta.

Mõ­ni tund va­rem oli­me Aeg­nal. Sin­na sõit­si­me hom­mi­kul Tallinna Len­nu­sa­da­mast lae­va­ga Han­ni­bal, mil­le oma­ni­kud on te­ma ja lae­va­kap­ten Raul Mik. Nais­saa­rel te­gut­se­vad mõ­le­mad me­hed koos­töös Viim­si Ran­na­rah­va Muu­seu­mi­ga – hool­da­vad 3,3ki­lo­meet­rist kit­sa­rööp­me­list raud­teed ning en­da taas­ta­tud ron­gi ehk ve­du­rit ja va­gu­nit, mil­le­ga tu­li­me tei­sel päe­val Män­ni­ku kü­last sa­da­mas­se. Me­hed toi­me­ta­vad ka Män­ni­ku kü­las asu­vas mi­li­taar­muu­seu­mis. Raud­tee ja ron­gi re­mon­diks on Viim­si Ran­na­rah­va Muu­seum saa­nud toe­tust Lea­de­ri prog­ram­mist.

Nais­saar kuu­lub Viim­si val­da, seal­ne Lea­der-te­ge­vus­grupp on Põh­ja-Har­ju Koos­töö­ko­gu – Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi rah­vus­va­he­li­se jät­ku­pro­jek­ti ko­ha­lik koos­töö­part­ner. Aeg­na saar on osa Tal­lin­nast – kuu­lub Kesk­lin­na lin­nao­sa­le. Nii Nais­saar kui ka Aeg­na on kait­sea­lad.

Aren­dus­ko­ja, Põh­ja-Ees­ti Koos­töö­ko­gu ja Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ühi­ne ka­he­päe­va­ne õp­pe­reis au­gus­ti kes­kel toi­mus Ees­ti pa­ri­maks rah­vus­va­he­li­seks Lea­de­ri-koos­tööks hin­na­tud sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti jät­kup­ro­jek­ti „Sääst­va tu­ris­mi print­sii­pi­de ra­ken­da­mi­ne rah­vus­par­ki­de/kait­sea­la­de­ga piir­kon­da­des“ raa­mes.

Aeg­na mat­ka­ra­jad ja lii­va­ran­nad
Aeg­na sa­da­mas võt­tis meid va­ba­taht­li­ku re­serv­pääs­te­rüh­ma väi­ke­se hoo­ne juu­res vas­tu pääst­ja ja pa­ra­mee­dik Vir­go Ti­ga­ne. Nä­da­la­va­he­tus­tel käib su­vi­tus­hooa­jal Aeg­na saa­rel paar­sa­da ini­me­st, tul­lak­se kaks kor­da päe­vas eda­si-ta­ga­si sõit­va liini­lae­va­ga või väik­se­ma­te alus­te­ga. Üle­sõit kes­tab tun­ni. Pääst­jad on saa­rel val­ves kor­ra­ga kol­me­ke­si – põ­hiü­le­san­ne on tu­le­val­ve, aga ka saa­re ra­da­del ek­si­nu­te ot­sing, va­ja­du­sel vi­ga­saa­nu­te Tal­lin­na toi­me­ta­mi­ne või nei­le abi kut­su­mi­ne.

Giid Mar­ko Am­bo­ja, kes sõi­du­tab Me­re­tak­so­ga ning peab ka­he pe­re­ga Aeg­na tei­ses ot­sas koh­vi­kut ja esi­mest aas­tat ka ma­ju­tus­koh­ta, te­gi kii­rü­le­vaa­te saa­rest. Pin­da­la 2,93 ruut­ki­lo­meet­rit, sis­se­kir­ju­tu­se­ga ela­nik­ke küm­me­kond, pü­sie­la­nik­ke kaks. Nõu­ko­gu­de kord muu­tis saa­re sõ­ja­väe­li­seks, pü­sie­la­ni­kud olid sun­ni­tud lah­ku­ma, sa­mas mat­ta toh­ti­sid nad oma ini­me­si jät­ku­valt Aeg­na kal­mis­tu­le. Saa­rel on mat­ka­ra­jad ja lii­va­ran­nad. Ko­du­sid-su­vi­laid on ük­si­kuid ning roh­kem juur­de ehi­ta­da ei saa.

Te­gi­me saa­rel koos gii­di­ga paa­ri­tun­ni­se jalg­si­mat­ka, pea­tu­si­me Lo­hu­ki­vi juu­res, mil­le üm­ber on Ees­ti kõi­ge ti­he­dam ki­vi­külv. Pi­kalt sai kõn­di­da Aeg­na kau­ni­tel lii­va­ran­da­del. Kes neid näi­nud, saab aru, mis pea­lin­la­si saa­re­le mee­li­tab – päe­vi­tad ja ujud ot­se­kui pa­ra­dii­sis, vai­kus, lin­nud, taa­mal ava­me­ri ja mõ­ned lae­vad.

Rong jõu­dis sa­da­mas­se. Pil­dil on Ta­pa val­la et­te­võt­luss­pet­sia­list MAR­KO TEI­VA ning Nais­saa­re ve­du­ri­juht ja Han­ni­ba­li kap­ten RAUL MIK.

Nais­saa­re auk­li­kud teed ja elekt­ri­ge­ne­raa­to­rid
Nais­saa­rel maa­bus me laev Han­ni­bal uhiuues sa­da­mas, mil­le on ehi­ta­nud hal­da­ja AS Saar­te Lii­nid tä­nu Eu­roo­pa Lii­du st­ruk­tuu­ri­fon­di­de­le.

Kõn­di­si­me mõ­ned sam­mud möö­da sa­da­ma­kaid ja koh­vi­ku juu­res al­gas ekst­reem­matk. Ko­gu selts­kond mah­tus koos rei­si­kot­ti­de­ga va­na veoau­to kas­ti. Nii keh­va­del tee­del sa­tub sõit­ma har­va. Sü­ga­vad roo­pad teel ja au­gud, ai­na au­gud. Hoiad kin­ni kot­ti ja iseen­nast, rap­puv ma­sin lii­gub üliaeg­la­selt.

Es­malt tut­vu­si­me Nais­saa­re ehk Ter­ra Fe­mi­na­riu­mi ehk nais­te saa­re ran­na­kait­se­pa­ta­rei­ga. Giid Ras­mus Trei­keld­rilt kuul­si­me – saar on 9 ki­lo­meet­rit pikk, 4 ki­lo­meet­rit lai, pin­da­la 18,2 ruut­ki­lo­meet­rit ehk Kih­nust na­tu­ke suu­rem, kuid peaae­gu asus­ta­ma­ta. Ela­nik­ke ka­he­küm­ne rin­gis, pü­sie­la­nik­ke küm­me­kond, ai­nus laps on ko­duõp­pel ja Prang­li koo­li ni­me­kir­jas.

Tsaa­ria­jal ra­ja­ti saa­re­le 37 ki­lo­meet­rit raud­teed – me­re­kait­se­pa­ta­rei­de ehi­ta­mi­seks, hil­jem nen­de va­rus­ta­mi­seks. Nõu­ko­gu­de ajal oli ka Nais­saar mi­li­taart­soon, ko­ha­li­kud ini­me­sed pi­did lah­ku­ma. Tu­rism on nüüd tõu­su­teel, aas­tas kü­las­tab saart 20 000 ini­mest.

Mis saab saa­rest, kõ­las tei­ne kü­si­mus gii­di­le. „Loo­dan, et mit­te mi­da­gi roh­ke­mat ei saa, sel­lel siin on oma võ­lu. Kui ini­me­si juur­de tu­leb, on nad poo­le­la­ni­kud ehk su­vi­ta­jad. Kor­ra­lik­ku te­le­fo­ni­le­vi po­le, na­gu po­le ka elekt­rit, voo­lu te­hak­se ge­ne­raa­to­ri­te­ga,“ lau­sus ta.

Ku­na­gi­si mii­ni­te­ha­se la­du­sid me aja­puu­du­sel vaa­ta­ma ei läi­nud. Oma­ja­gu ae­ga võt­tis sõit­mi­ne Pü­ha Maar­ja ka­be­lis­se, mi­da järk­jär­gult re­mon­di­tak­se, sin­na on pa­nus­ta­tud ka Lea­de­ri ra­ha. Eel­mi­sel päe­val käis sa­mas ki­ri­kus pea­piis­kop, õn­nis­tas kaks re­no­vee­ri­tud tor­ni­kel­la.

Ki­ri­kus koh­ta­si­me kel­la­meest, Nais­saa­re le­gen­daar­set Pet­kat ehk Pee­do Leht­lat. Te­ma peab Män­ni­ku kü­las ko­ha­lik­ku baa­ri Räh­ni­pe­sa.

Öö­bi­si­me Män­ni­ku lähedal kü­la­lis­te­ma­jas, mis teh­tud tsaa­ria­ja mi­li­taar­hoo­ne­tes­se. Söö­gi­saal asub en­di­ses oh­vit­se­ri­de ka­sii­nos. Oma­nik Karl Ju­ha Lindst­röm rää­kis, kui­das ost­is sel­le ko­ha su­vi­laks, hak­ka­sid eest­lan­nast abi­kaa­sa­ga puh­ke­kes­ku­seks üm­ber ehi­ta­ma, nüüd­seks on kok­ku 140 ma­ga­mis­koh­ta. Nen­de juur­de tul­lak­se fir­ma­de su­va­päe­va­sid pi­da­ma, eks­kur­sioo­nig­rup­pi­de­ga öö­bi­ma. Klien­te ja­gub nel­jaks ja poo­leks kuuks. Pe­re­me­he uh­kus on oma kat­la­ma­ja-elekt­ri­jaam kol­me ge­ne­raa­to­ri ja sal­ves­ti­te­ga, mis ta­ga­vad val­gus­tu­se nii õue kui hoo­ne­tes­se, soojendavad ka sau­na.

Osad kü­las­ta­jad ei saa aru, kui­das õi­get elekt­rit po­le, mo­bii­li po­le või­ma­lik laa­di­da, kir­jel­das ta. WC­sid ehitada ei saa, vett on kae­vus vä­he, õues asu­vad kom­pos­ti­kemp­sud.
Ko­gu saar on loo­dus­kait­se all, kui puu ku­kub, siis sin­na peab jää­ma. Küt­te­puid te­hak­se pärast seda, kui torm on saa­relt üle käi­nud.

„Mõist­li­kul äri­põh­ju­sel ei hak­ka siia kee­gi ra­ha mat­ma, aga see on meie elus­tiil, saar meel­dib, ka­su­mit ja bi­lans­si ei ta­su vaa­da­ta,“ üt­les ta. „Ko­roo­na­vii­ru­se tõt­tu on tä­na­vu kü­las­ta­jaid vä­he, eel­mi­sel aas­tal te­gi­me kok­ku 7200 ini­me­se­le eks­kur­sioo­ne, sel su­vel 1200. Saar oli vä­ga kaua su­le­tud.“

Hom­mi­kul ron­gi­ga sa­da­mas­se, Han­ni­ba­li­ga tund sõi­tu Len­nu­sa­da­mas­se. Tei­se õp­pe­päe­va ka­vas olid Põh­ja-Har­ju Koos­tööko­gu tu­ris­mi­ko­had, mis on saa­nud toe­tust Lea­de­rist: es­malt Viim­si Ran­na­rah­va Muu­seum, kus on ava­tud näi­tus „Ki­ro­vi ka­lu­ri­kol­hoos 70“, siis ÖkoS­PA Har­moo­ni­kum ja loeng ter­vis­li­kust toi­dust, Aja­ves­ki kuns­ti- ja kä­si­töö­kes­kus Loo kü­las ning Kos­ti­ve­re re­no­vee­ri­tud kul­tuu­ri­mõis.

Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Kad­ri­na, Ta­pa ja Hal­ja­la vald, Lok­sa linn. Kuu­sa­lu val­last osa­les õp­pe­sõi­dul pea­le Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­ni­ku veel loo­dus­giid Maar­ja Oru­sa­lu ning Lok­salt olid Kui­vo­ja puh­ke­kes­ku­se pe­re­mees ja pe­re­nai­ne Vel­lo ja Ele Tern.