
Alates möödunud nädala algusest, 14. aprillist kuni 14. maini on avalikul väljapanekul Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõud. Need on leitavad veebilehel riigiplaneering.ee. Avalikustamise ajal saab esitada teemaplaneeringu eelnõude kohta arvamusi ja ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
„Neile kõigile vastatakse ning arutatakse tulevastel avalikel aruteludel,“ lubas Harju maakonna teemaplaneeringu projektijuht, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik Agnes Lihtsa reedel, 17. aprillil Harjumaa maavarade teemaplaneeringu ja KSH eelnõusid tutvustaval veebikoosolekul, mis on järelvaadatav.
Avalikud arutelud toimuvad juunikuus, neid on kokku seitse. 16. juunil tuleb maavarade teemaplaneeringu eelnõude arutelu Kuusalu rahvamajas.
Peamine eesmärk – tagada kvaliteetse lubjakivi varustuskindlus
Kogu Harjumaad hõlmava maavarade teemaplaneeringu koostamist tutvustati esmakordselt sügisel Harju maakonna eri paigus, sealhulgas ka Kehras ja Kuusalus toimunud kaasamiskoosolekutel. Teemaplaneeringu eesmärk on koostöös kohalike kogukondade ja omavalitsustega kokku leppida alad, kuhu tulevikus suunata maavarade kaevandamistegevus, et tagada eelkõige lubjakivi ja liiva varustuskindlus vähemalt aastani 2050. Teemaplaneeringuga soovitakse määrata ka kaevandamisalade kasutusele võtmise ajaline prioriteetsus ning seada tingimused kaevandamisega seotud tegevuste negatiivsete mõjude leevendamiseks ja karjääride korrastamiseks.
„Teemaplaneering ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna lube maavara uurimiseks ja kaevandamiseks. Kõik täiendavad uuringud ja loataotluse menetlused viiakse läbi järgmistes etappides,“ kinnitas projektijuht.
Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev lisas, riigi huvi on planeeringuga tagada, et ehitusmaavarad oleksid kohalikult kättesaadavad, nende varustuskindlus tagatud, maavarad jätkusuutlikult kaevandatud ja kasutatud. Ta märkis, et teemaplaneeringu peamine rõhk on lahendada kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamine. Praegu on selle varud Harjumaal tagatud 8 aastaks. Madalama kvaliteediga lubjakiviga on olukord tema hinnangul hea – varud on tagatud 82 aastaks ning ehitusliiva varud rahuldavad – varud on tagatud 31 aastaks.
Kuusalu valda lubjakivikarjääre ei planeerita
Teemaplaneeringu koostamise meeskonda kuuluv mäenduse ekspert Erki Vaguri selgitas, et kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagamiseks aastani 2050 ja võimalusel pikemalt soovitakse planeeringuga leida Lääne-Harjumaal lubjakivile minimaalselt 50 hektarit ja Ida-Harjumaal vähemalt 100 hektarit riigi huviga alasid. Planeeringuga määratakse suurem pindala alasid, kui varustuskindluse tagamiseks vaja, sest tõenäoliselt ei saa planeeringuga kavandatust kõike kasutusele võtta. Madalama kvaliteediga lubjakivi esmased riigi huviga alad jäävad teemaplaneeringust välja.
Tulevaste võimalike maardlate asukoha valimisel lähtuti välistamisprintsiibist – koguti andmeid piirangutest, mis kaevandamise välistavad, seda mingitel tingimustel lubavad ja kus piirangud puuduvad. Piirangute tõttu on maavarade teemaplaneeringu praeguselt kaardilt jäänud tulevaste lubjakivimaardlate võimaliku asukohana välja ka kaks kohta Kuusalu vallas.
Üle 317 hektari suurune ala Kahala külas jäeti riigi huvist välja, sest sealne tegevus mõjutaks Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lahemaa loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse eesmärki. Samuti asuvad ala sees ja mõjualas mitukümmend elamut ning idapoolses osas on kehtestatud detailplaneeringuga ala, kuhu on plaanis ehitada elamu, läänepoolses osas on arheoloogiamälestisi.
Kõrge kvaliteediga lubjakivi asukohana ei arvestata riigi huviga alana enam 173 hektari suurust ala Kolgas, kuna seal on mitu elumaja, umbes 150 meetri kaugusel tiheasustusega alevik ja lähedal ka kehtestatud detailplaneeringutega ala, kuhu kavandatakse ridaelamuid.
Liivamaardlad Kuusalu-Soodla ja Vikipalu piirkonnas
Harjumaa liivavarud on peamiselt kahes suuremas asukohas – Tallinn-Saku ja Kuusalu-Soodla piirkonnas.
Ida-Harjumaal on teemaplaneeringu kaardil kaks riigi huviga ala. Üks on 651 hektari suurusel maal Kuusalu ja Anija vallas asuv Soodla piirkond, kus ka praegu kaevandatakse. Teine ala on 479 hektari suurune ja asub Anija vallas Vikipalu piirkonnas. Seda ala on võrreldes sügisel kavandatuga vähendatud.