Anija vallavalitsus on hädas hulkuvate kassidega

1443

Sel aastal tasus Anija vallavalitsus loomade püüdmise teenuse eest kahe kuuga juba kokku 1200 eurot.

Anija vallavalitsuse tellimusel püüdis Loomade Hoiupank MTÜ eelmisel aastal Kehra kortermajade rajoonis üle 40 kassi ja viis Tallinna varjupaika. Varem viidi loomad Rakverre.

Hulkuvate loomade püüdmise peale kulus vallal krooni aja lõpus ligi 120 000 krooni, 2011. aastal 7906 eurot, 2012. aastal tasus vald selle teenuse eest 1639 eurot. Käesoleva aasta eelarves on loomade püüdmiseks 5000 eurot.

Vallavalitsuse haldusspetsialist Maarika Kungla tõdeb: „Hulkuvate loomade probleem on suur.“

Kui loom viiakse varjupaika, peab ta eest hoolitsema seaduse järgi 14 päeva. Anija vallal on leping, et tasutakse kõik loomade püüdmise, hoidmise ja veterinaarteenustega seotud kulud 14 päeva eest. Pärast seda on seadusega lubatud loom magama panna, kui talle ei leidu kodu.

Pärnus, Viljandis, Valgas, Võrus ja Virumaal tegutseva Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks: „Muidugi oleks mõistlik nad magama panna, aga meie siin ei ole mõistlikud. Toetume inimeste annetustele ja otsime loomale kodu niipea, kui see on võimalik. See tähendab, et meil varjupaikades pole ruumi.“

Kehras elav endine kooliõpetaja ja suur loomaarmastaja Elo-Mai Pedaru on tänavalt kogu elu jooksul koju võtnud kuus kassi: „Mul ei tule öösel undki, kui mõni loom on minu järel käima hakanud. Nii on stressi vähem, kui mõne koju viin. Kõik mu loomad on kastreeritud ja käin nendega arsti juures. Igal juhul olen õnnelik, et nad mul on. Kõigi eest tuleb hoolitseda, aga nad annavad kogu hoolitsuse tagasi, maandavad stressi. Märkan tänavaloomi tänu oma loomadele päris palju ja väga valus on. Praegu on Kehras vähemasti minu kortermajade rajoonis hea seis. Enam ei ole nii hirmus kui mõni aasta tagasi, kui kasse oli väga palju. Kannan krõbuskeid kaasas, et mõnele tänavakassile süüa anda, kuigi öeldakse, et ei peaks. Muidugi on kastreerimine kallis, igaüks seda lubada ei saa. Ometi hädavajalik, muidu ilmub loomi, keda keegi ei taha, palju tänavale ja sellest on väga kahju.“

Anija vallamajast juhatati Pillapalu küla elaniku, pensionär Laine Alandi juurde, kes on tuntud kasside toitja, tema kodu juures on kümmekond kassi: „Minu kodukülla tuuakse ikka kasse. Visatakse niisama siia mu talu juurde. Söömata ei saa neid jätta, olen kas või ise toiduta.“

Anija valla ainus loomakliinik on avatud kogu laupäeva ja loomatohter on saadaval väljakutsete peale iga päev.

Kehra loomakliiniku loomaarst Ain Zereen sõnab, et trendid on muutunud: „Tänapäeval ei pea olema inimestel ainult tõukassid. Ka see on auasi, kui keegi on päästnud väikse triibiku külmast ja vihmast. Inimesed on teadlikumad loomapidajad, seetõttu on hulkuvaid loomi vähem. Laialdasemalt kasutatakse võimalust loomi kastreerida või steriliseerida. Siinjuures on väga tervitatav uus vabatahtlikkusel põhinev liikumine, kus meie valla inimesed toovad hulkuvad kassid operatsioonile ja hiljem otsivad neile uue kodu.“

Maarika Kungla: „Praegugi toidetakse loomi Kehra turuplatsil, ehkki ei peaks seda tegema. Inimesed võiksid teadvustada, et on sisuliselt looma­omanikud sellest hetkest, kui hakkavad hulkuvat looma toitma. Alati tuleb teavitada vallavalitsust omanikuta loomadest, kes asuvad valla territooriumil. Oleme teinud koostööd korteriühistutega ja meid on aidatud, et teatud kohtades on loomi ikka vähem.“