Omavalitsusjuhid: Harjumaa pole pagulaste vastuvõtuks valmis

1782

Harjumaa Omavalitsuste Liit koostas valitsusele enne jaanipäeva pöördumise, millega toetab seisukohta, et Eesti pole valmis 1064 pagulase vastuvõtmiseks.

Möödunud   nädalal   jõudsid   Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselis ülemkogul kokkuleppele, et riigid panustavad Vahemere rände-kriisi ehk pagulaste vastuvõtmise lahendamisse vabatahtlikult ja vastavalt oma võimekusele. Kui palju pagulasi suudaks Eesti vastu võtta, pole valitsus avalikustanud.
Pagulaste teema tekitas kõneainet ka Harjumaa Omavalitsuste Liidus (HOL). Enne jaanipäeva, kui räägiti, et Eestile määratakse sundkvoodiga 1064 põgenikku, vormistas sel teemal seisukoha ka HOL ning koostas valitsusele pöördumise. Omavalitsusjuhid leidsid, et HOL peab võtma seisukoha, sest just kohalikud omavalitsused on need, kes peavad lõpuks pagulased vastu võtma, ela­mis­pinda pakkuma, ühiskonda integreerima.
HOLi volikogu istungil kolmapäeval, 17. juunil otsustati, et pöördumist siiski praegu ei edastata, sest selle sisu kattub valitsuse seisukohaga.
Pöördumise projektis oli, et HOL on vastu Euroopa Komisjoni otsusele, mis näeks ümberasustamise ning ümberpaigutamise programmide raames ette asustada Eestisse vähemalt 1064 pagulast.
„Leiame,  et  sellel  on  kaugele­ulatuv negatiivne mõju meie püüetele kasvatada heaolu ja turvalisust ning see ei lahenda probleemi tegelikku olemust, millega tuleks tegeleda asüüli taotlejate emamaades kohapeal. Põgenike vastuvõtmine üksnes süvendaks probleemi ning kasvataks nende hulka pikemas perspektiivis kordades,” oli kirjas pöördumise projektis.
Oma seisukoha on valitsusele esitanud Saku vallavolikogu, kes teatas, et keeldub pagulaste vastuvõtmises osalemisest. Saku vallavolikogu pöördumisele avaldas toetust Juuru vallavolikogu.
Sõnumitooja palus kommentaari vallavanematelt. Raasiku vallavanem, HOLi juhatuse liige Raivo Uukkivi sõnas, kuna valitsus on seisukoha juba võtnud, pole mõtet pöördumist edastada, kuid selle juurde võib vajadusel tagasi tulla ning tuleb reageerida vastavalt „Vallale kuuluvad 30 pinda on välja üüritud ning 9 taotlejat on järjekorras. Raasiku vallas pole pagulaste teemat ametlikult arutatud vallavolikogus ega -valitsuses. Meie poole ei ole pöördunud ka riik. See on aga nii absurdne teema, et pole midagi arutada, sest me ei saa pagulasi kuhugi paigutada. Sunniviisiliselt pole meil kedagi kuhugi panna ning me ei tee midagi selleks, et olukorda muuta. Meie valla maksumaksja raha   paigutamiseks   on   teised  prioriteedid,” lausus ta.
Anija vallavanem Arvi Karotami sõnul ei ole pagulaste teemat vallavalitsuses arutatud ning pole isegi mõeldud sellele, kas ja kuhu võiks neid paigutada: „Ma ei oska kommenteerida, kas meil on sel-leks valmisolekut. Kui riik teeb otsuse pagulasi vastu võtta, peab ta pidama läbirääkimisi ennekõike nende kohtadega, kuhu pagulasi paigutatakse, millissesse kultuuriruumi nad tulevad ja mida nendega ette võetakse.”
Arvi Karotam on aastaid töötanud Brüsselis ning märkis, et nägi seal, kuivõrd keeruline on Aafrikast tulnud inimeste sulandumine Euroopa kultuuri- ja keeleruumi: „See on väga pikaajaline protsess, mille tulemused pole ette teada.“
Ta lisas, et Anija vallas, eelkõige Kehra linnas elavad paljudest rahvustest inimesed, Kehras on ligi 30 protsenti elanikest muukeelsed: „Ida poolt tulnud inimestega oleme harjunud ja nemad meiega ka, nad on meie  kultuuriruumis aktsepteeritud, kuid kardan, et suure hulga Aafrikast tulnud inimestega ei teki üksmeelt ega vastastikust mõistmist väga kiiresti. 1990ndate aastate alguses võttis Kehra linn vastu sõjapõgenikke Abhaasiast, kuid siis tulid peamiselt eestlased või eesti juurtega inimesed.”
Tookordne linnapea Jüri Lillsoo meenutab, et sõjapõgenikud olid esmalt peamiselt Narva-Jõesuus. Kuna Kehra tehas oli raskustes ja paljud Kehra muukeelsed elanikud olid kolinud Venemaale, oli linnas palju vabu kortereid: „Kutsusime nad siia. Kui palju tuli, ei mäleta. Nad olid väga töökad, oskasid keelt, kohalike hulka sulandumisega ei olnud mingeid probleeme. Osa neist on kolinud mujale, kuid enamik elab siiani Kehras.”
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et vabu sotsiaalpindu vallas ei ole, Allika küla sotsiaalmajas ruumi pole: „Kuusalu vallavalitsus ei ole pagulaste teemat arutanud.”
Loksa linnapea Värner Lootsmann kommenteeris, et Euroopa riikide ministrid diskuteerivad  praegu pagulaste teemal: „Ma ei taha arutleda sel teemal, kas Loksal oleks pagulastele elukohta. Igas omavalitsuses on tühjaks jäänud ruume. Kõige parem koht oleks Suurpea, kus seisab lausa tühje maju. Kuid küsimus ei ole vabades eluruumides, vaid on põhimõtteline. Kui itaallased lubavad juba hakata ajutisi Schengeni viisasid välja andma, mis Euroopa Liit see on.”
Linnapea märkis, et Loksale on viimasel ajal ostnud kortereid Peterburist ja ka Ukrainast tulnud inimesed, aga mitte märkimisväärselt, kortereid ostetakse ja müüakse ikka ning tullakse Loksale elama ja ka minnakse sealt mujale.