Omanikud soovivad Raudoja kõrtsist teha söögi- ja puhkekoha

5072
Raudoja kõrtsi uued omanikud KAIJA-LY NUUDI ja AIN KOOSKORA ütlevad, et hakkavad oma plaane ellu viima samm-sammult.

AVE NAHKURI perelt Raudoja kõrtsi ostnud AIN KOOSKORA ja KAIJA-LY NUUDI lubavad hoones kunstniku loodud stiili säilitada.

Kõrtsitalu koos seal tegutsenud osaühinguga Raudoja Kõrts ostnud Ain Kooskora ja Kaija-Ly Nuudi pole Põhja-Kõrvemaal tundmatud – Ain Kooskora on 15 aastat korraldanud mootorsaanimatku, Kaija-Ly Nuudi töötas 7 aastat oma onu Tiit Nuudi ja isa Toivo Nuudi juures Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses.
„Olen kaks puhkekeskust käima lükanud, kuid hiljuti teinud oma elus pöörde, läksin tööle laeva peale. Kevadel kutsus Ain mind enda juurde, et tal on üks jutt,“ räägib Kaija-Ly Nuudi.
Ain Kooskora oli viimased 4-5 talve teinud koostööd kunstnik Ave Nahkuriga – tõi mootorsaanimatkajaid Raudojale sööma, soovijad said seal käia saunas ja ööbida. Tänavu kevadel kuulis Ain Kooskora, et Ave Nahkur plaanib kolida Hispaaniasse koos oma mehe Imre Toltsbergiga, kes ehitas üles 19. sajandil rajatud kõrtsihoone. Raudoja kõrts oli pandud müüki.
„Hind tundus meeletu – 600 000 eurot. Kutsusin ühe ehitaja maja olukorda hindama. Ütles, et kui siia investeerida veel 350 000 eurot, saab korraliku majutuskoha,“ lausub Ain Kooskora.
Kuna see tundus utoopiline, jäi ostmisplaan katki.
„Sügisel helistas Ain mulle uuesti – kaks nädalat olevat mõtlemisaega,“ sõnab Kaija-Ly Nuudi.
Ain Kooskora lisab, et selleks ajaks oli kõrtsihoone hind langenud 290 000 eurole: „Algul mõtlesime, et võtame selle rendile, oli hea, et ei võtnud. Hoonel on peal suured kulud, maja ei pea sooja. Kuigi Imre on siin teinud väga suure töö.“
Nüüd on Ain Kooskora ja Kaija-Ly Nuudi äripartnerid, kes soovivad Raudoja kõrtsist teha avatud koha, kus saab süüa, pidada pidusid, firmaüritusi, tulla matkama, ööbida ja käia saunas.

Teisele korrusele majutus
Praegu on võimalik Raudoja kõrtsi kasutada kodumajutuseks, sealne köök on kasutuses koduköögina.
„Oli olemas korralik koduköök, mida tuleb täiendada, näiteks nõusid on vaja. Tahan siia saada nõuka-aegseid või vanemaid, need sobivad selle kõrtsi stiiliga. Nii et kõikide emade-vanaemade serviisid aastatest 1960-1986 võtame rõõmuga vastu, omalt poolt pakume kohvi ja kooki,“ ütleb Kaija-Ly Nuudi.
Oktoobrist on kõrtsis nädalalõppudel avatud kohvik, kus ta toimetab vaheldumisi Merike Maaroosiga. Tulevaks kevadeks loodetakse saada koduköögi asemel toitlustusasutuse tegevusluba.
Uus peremees kinnitab, et kindlasti ei tehta Raudojale kiirsöögikohta, vaid koht on mõeldud inimesele, kel on aega, et nautida head sööki-jooki, seltskonda.
„Soovime siia teha korralikku kõrtsi ning et näiteks välismaalt tulnud teeline saab toa võtta,“ lisab tema äripartner.
Kõrtsi ruume pakutakse ka rendile koosviibimisteks. Majas on üks suurem ja üks väiksem saal, plaan on lõpuni ehitada veel üks kööginurgaga saal, mida pakkuda üürile neile, kes soovivad oma seltskonnale söögi ise teha.
Hoone teisele korrusele on endine omanik ehitanud välja magamiskohad, all on varem pererahva kasutuses olnud toad – kokku saab praegu Raudojal ööbida umbes 25 inimest. Suurem osa ülemisest korrusest on välja ehitamata. Sinna on uutel omanikel soov teha samuti toad, siis saab kõrtsihoonesse majutada veel sadakond inimest. Seni on Ain Kooskora mootorsaanimatkade tellijaile soovitanud peale Raudoja kõrtsi ööbimisvõimalusena mitut ümbruskonna majutuskohta. Kuna saanimatkajaid tuleb Eestisse igalt poolt, näiteks Iisraelist ja Uus-Meremaalt, suvel on hakatud korraldama ka SUP ehk aerulaudade koolitusi ja matku, on majutuskohti vaja rohkem.
„Ka saunamajakesi oleks juurde vaja, praegusest saunast on vähe. Aga võtame samm-sammult, palju sõltub sellest, kuidas leiame finantseerijaid,“ märgib ta.
Uued omanikud kinnitavad – kuigi neil on kõrtsihoonet kavas jõudumööda remontida ja juurde ehitada, jääb sinna sisse palju Ave Nahkuri loodut. Need on niivõrd stiilsed, et lihtsalt peavad majaga kaasas käima, arvab Kaija-Ly Nuudi. Ta soovib taastada-värskendada väikese kaminasaali puitpõranda, mille igale lauale on Ave Nahkur joonistanud lillemustri.
Raudoja kõrts on muinsuskaitse all. „Muinsuskaitseametnik käis kohal, rääkisime oma kontseptsioonist, talle väga meeldis idee, et tahame teha selle koha avalikuks,“ kinnitab Ain Kooskora.
Esimene suurem avalik ettevõtmine Raudoja kõrtsis on jõululaat. Laada-traditsiooni algatas seal Ave Nahkur, uutel omanikel on soov seda jätkata.