Kuigi soojatootja Kehras vahetub, Velko AV ei kao

1319

OÜ Velko AV nõukogu esimees peab kõige tähtsamaks, et soojatootja vahetudes elanikele pakutava teenuse kvaliteet ei halveneks.

„Velko igapäevatööd juhib ja otsuseid teeb tegevjuhtkond, nõukogu on rohkem järelevalveorgan,“ ütles vallale kuuluva OÜ Velko AV nõukogu esimees Margus Nõlvak neljapäeval, 21. aprillil Anija vallavolikogu istungil.
Velko AV üldkoosoleku rolli täidab Anija vallavalitsus, nõukokku kuuluvad peale Margus Nõlvaku veel volikogu liige Jüri Lillsoo, valla ehitusspetsialist Viljo Leis, endine finantsjuht Maarja Sikut ja vandeadvokaat Alar Urm, kes valiti nõukokku, kui oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik.
Margus Nõlvak selgitas, et nõukogu arutab strateegilisi küsimusi, kinnitab eelarve ja majandus­aasta tulemused. Nõukogu koguneb keskmiselt kord kvartalis: „Oleme teinud ka elektroonilisi koosolekuid ja paaril viimasel nädalal on nõukogu olnud koos peaaegu iga päev.“
Põhiline, millega praegu tegeletakse, on lepingu ettevalmistamine uue soojatootjaga. Jaanuaris lõppes konkurss sooja ostmiseks Kehra kaugküttepiirkonnas. Parima pakkumise tegi OÜ SW Energia, kellel on kohustus rajada 2019. aastaks Välja tänavale uus katlamaja ning müüa seejärel sooja 12 aastat fikseeritud piirhinnaga ehk 39.50 eurot/MWh. Lõplik toasooja hind selgub, kui soojatootmise hinnale lisatakse võrguteenuse hind. Hinnad tuleb kooskõlastada konkurentsiametis. Soojatrassid kuuluvad Velkole, kuid SW Energia on avaldanud soovi võtta need rendile. Margus Nõlvak ja vallavanem Arvi Karotam kinnitasid, seda saab otsustada alles pärast põhjalikku finantsanalüüsi.
Volikogu liige Tiit Tammaru küsis – kui soojatoomine läheb Velko AV käest ära, kas see tähendab, et vallaettevõte hakkab tasapisi hääbuma. Margus Nõlvak vastas – esmatähtis on, et vallaelanikud saaksid teenindatud võimalikult hästi.
„Soojamajandus on Velko kõige suurem tuluallikas. Kui soojatootmine antakse ära, ei hääbu ega kao Velko kusagile, tuleb lihtsalt ümberstruktureerida,“ sõnas nõukogu esimees.
Teine suurem valdkond, millega Velko AV tegeleb, on veemajandus. Ühtekuuluvusfondi kaasabil Kehras rajatud ühisveevärgiga on liitunud veidi üle 50 protsendi 450st kinnistust, mille juurde on loodud liitumispunkt. Sellel aastal on liitumistaotlusi esitanud kümmekond veel liitumata 200st majapidamisest. Margus Nõlvak tõdes, et liitumistempo võiks olla kiirem ning inimesed peaksid kasutama võimalust, et Anija vallas on ÜVKga liitumine tasuta. Ta märkis, et paljudes omavalitsustes, sealhulgas ka naabervallas Aegviidus, on see tasuline: „Kõige usinamad liitujad on Ülejõe külas, kõige kehvemad Lehtmetsas. See pole lihtne, sest kinnistusisesed torustikutööd tuleb teha endal ja eelkõige just vanemad inimesed ei ole võimelised investeerima 1500-2000 eurot.“
Ta lisas – kui kinnistul on oma kaev, on võimalus liituda ka ainult ühiskanalisatsiooniga.
Velko AV pakub ka haldusteenust, ettevõtte hallata on 9 korteriühistut ja 17 ühisust. 2018. aastast on korteriühistud kohustuslikud. Nõukogu esimees tõdes, et Velko on teinud ühisustele infopäevi, kuid ühistute moodustamine läheb visalt. Hiljaaegu moodustati Kehras siiski üks uus korteriühistu ja järgmine on loomisel.
Margus Nõlvak rääkis veel, et Velko AV möödunud aasta ärikasum oli 350 000 eurot. Kuid eelmistel aastatel on tehtud suuri investeeringuid, mis on võetud Velko bilanssi ning sellega kaasneb suur amortisatsioon. Seetõttu on Velko AV majandusaastad nüüd kahjumis. Eelmise aasta majandusaasta kahjum oli üle 65 000 euro: „Väga kahju on kinnitada kahjumiga majandusaasta aruannet, kuid see tuleneb kulumist ja on paratamatu. Äritegevuses on Velko jooksvalt kasumis ning kogu kasumi investeerime peamiselt sooja- ja veetrassidesse.“