Oma­nik loo­bus Kot­ka pai­su müü­gist rii­gi­le

819

Kot­ka tamm Kuu­sa­lu val­las on ala­tes 2016. aas­ta su­vest lõ­hu­tud, Val­ge­jõ­gi al­la las­tud ja pais­jär­ve enam po­le. Tam­mi oma­nik AS Ge­ne­raa­tor on aas­taid taot­le­nud kesk­kon­naa­me­tilt vee eri­ka­su­tu­se lu­ba, et tamm korrasta­da ja käi­vi­ta­da Kot­kal uues­ti hüd­roe­lekt­ri­jaam, kuid po­le lu­ba saa­nud. AS Ge­ne­raa­tor vaid­lus­tas loast keel­du­mi­se koh­tus.

Prae­gu­seks on jõu­tud olu­kor­da, kus ko­hus pak­kus komp­ro­miss­la­hen­du­se­na, et riik os­tab oma­ni­kult tam­mi ära. AS Ge­ne­raa­tor ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium tel­li­sid pai­su hin­na väl­ja­sel­gi­ta­mi­seks ühi­selt eks­per­tar­va­mu­se. Ent os­tu­hin­nas ei jõu­tud kok­ku­lep­pe­le ja koh­tup­rot­sess jät­kub.

AS Ge­ne­raa­tor juht Jan Nii­lo rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et eks­pert pak­kus hin­na, kuid mi­nis­tee­rium tea­tas, et on val­mis ta­su­ma sel­lest küm­me kor­da vä­hem: „Eks­per­di pa­ku­tud hind pol­nud sel­li­ne, ei oleks saa­nud ra­ja­da sa­ma­väär­se aas­ta­too­dan­gu­ga päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma, kuid see oleks olnud mingilgi määral mõistlik. Vaid­le­me koh­tus eda­si. Mei­le so­biks vä­ga, kui saak­si­me paisu korras­ta­da, ra­ja­da vii­ma­st teh­ni­kat kasutades ka­la­pää­su. Ko­gu maailm on täis kaa­saeg­seid la­hen­du­si, ole­me käi­nud nen­de­ga tut­vu­mas. Aust­rias ka­su­ta­tak­se näi­teks kru­vi-ka­la­pää­su ja seal on ol­nud juh­tu­meid, kui loo­dus­lä­he­da­ne ka­la­pääs on ma­ha lõ­hu­tud, asen­da­tud kru­vi-ka­la­pää­su­ga.“

Kot­kal lõp­pes elekt­ri toot­mi­ne 2001. aas­tal. Kot­ka kü­la­rah­vas on toe­ta­nud tam­mi ja elekt­ri­jaa­ma taas­ta­mi­se plaa­ne ning soo­vib, et Val­ge­jõe­le te­kiks taas pais­järv, sel­lest rää­gi­ti ka viimasel kü­la­koo­so­le­kul.

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi ka­la­va­ru­de osa­kon­na ju­ha­ta­ja Her­ki Truus sel­gi­tab: „Põ­hi­mõt­te­li­ne prob­leem seis­neb sel­les, et hüd­roe­ner­gia ka­su­ta­mi­seks tu­leb ve­si juh­ti­da tur­bii­ni­des­se. Töö­ta­vat ka­la­pää­su po­le pa­ral­leel­selt või­ma­lik te­ha, vett mõ­le­ma­le ei jät­ku või tu­le­neb sel­lest ri­da prob­lee­me ja ris­ke, mis ko­ge­mu­se põh­jal ala­ti rea­li­see­ru­vad, ka­la­de rän­ne pai­sust üles­voo­lu ei saa pii­sa­valt ta­ga­tud. Se­da just väi­ke­se voo­lu­hul­ga­ga jõ­ge­del na­gu on Ees­ti ena­mik lõ­he­jõ­ge­sid, seal­hul­gas Val­ge­jõ­gi. Prob­le­maa­ti­li­seks muu­tub ka al­la­rän­ne ning pai­su­tus võ­tab ära osa lõ­he­lis­te elu­pai­gast ja kas­vua­la­dest. Prob­lee­me te­kib veel.“

Ta li­sab, et Ees­ti rii­gi ko­hus on kaits­ta loo­dust, eri­ti ohus­ta­tud lii­ke: „Kui sa­mal ajal saab ka et­te­võt­lust aren­da­da, oleks suu­re­pä­ra­ne. Aga hüd­roe­ner­gia ka­su­ta­mist tol ob­jek­til on pee­tud eel­pool­too­dud põh­jus­tel pers­pek­tii­vi­tuks. Ohus­ta­tud ka­la­lii­ke na­gu lõ­he, me­ri­fo­rell, jõe­silm kait­sel ei ole muid või­ma­lu­si nen­de hea sei­sun­di ta­ga­mi­seks kui jõ­ge­de ava­tu­na hoid­mi­ne, mis ta­gab nen­de rän­de ku­de­mis- ja elu­pai­ka­des­se. Il­ma sel­le­ta need lii­gid elus pü­si­da ei saa. Ener­gia toot­mi­sel meil Ees­tis aga on al­ter­na­tii­ve, taas­tu­vaid na­gu tuul, päi­ke, bio­mass, mis on kõik võr­rel­da­ma­tult suu­re­ma po­tent­siaa­li­ga kui hüd­roe­ner­gia Ees­tis.

Eelmine artikkelSpordiuudis
Järgmine artikkelAndi­nee­me kü­la­va­ne­maks va­li­ti LAU­RI LAUP­MAA