Olematu reklaami tõttu ei jäta turist raha Harjumaale

5108
INDREK Kermon ja MART REIMANN Reimann Retkedest kutsuvad kõiki loodusmatkadele.

„Harjumaa saab välisturistidelt üksnes prügi, sest siit sõidavad nad lihtsalt läbi,“ tõdes Kuusalu vallas tegutseva OÜ Reimann Retked juhataja MART REIMANN.

Reimann Retked oli üks kahest Kuusalu valla ettevõttest, kes tutvustas end möödunud nädalal Pirital toimunud messil Tourest 2009 „Puhka Eestis“ Harjumaa boksis. Teine oli Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus.

Maavalitsuse arenguosakonna peaspetsialist Tiina Beldsinsky ütles, et maakonna boksis reklaamisid end sel aastal põhiliselt aktiivse puhkuse pakkujad. Messile tulid need, kes  ise soovi avaldasid, mitmed firmad saatsid külastajaile jagamiseks tutvustavaid voldikuid ja flaiereid.

Tiina Beldsinsky arvas, et majanduslangus on siseturismile pigem kasulik – paljud inimesed ei jaksa enam välisriikidesse reisida ning käivad Eestis ringi. Mart Reimann märkis siiski, et niisama ei tule siia keegi, vaja on end reklaamida.

„Turist on järjest mugavam, läheb selle juurde, kes end rohkem promob. Näiteks Ida-Virumaa, mis on eestlaste silmis enamasti negatiivse mainega narkomaanide kants, on end väga jõuliselt välisturistidele reklaaminud. Nad on toonud välja oma eripära ja kontrastid ning turistid lähevad sinna eelarvamusteta,“ jutustas ta ning lisas – kui Ida-Virust on saanud juba päris kõva turismimagnet, siis Harjumaast ei teata eriti midagi.

Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus
Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus osales turismimessil teist aastat. Kliendisuhete juht Sirli Vadi rääkis, et kuigi majanduslangus annab kõikjal tunda, ei ole Viinistul külastajatepuudust, kuna pakutakse väga mitmekülgset tegevust – seal saab korraldada konverentse-seminare, pidusid, on kunstimuuseum ja teatrietendused, eelmisel aastal valmis tennise-, tänavu minigolfiväljak.

„Pakume majutust, koostöös Reimann Retkedega süsta- ja kanuumatku,“ sõnas ta.

Kui konverentse korraldavad Viinistul põhiliselt Eesti ettevõtted, siis tavaturistide hulgas on üha rohkem lätlasi ja venelasi. Sageli sõidavad sinna jahtidega üle lahe soomlased, kes ostavad kohalikust poest õlut: „Panevad oma jahid õllekaste täis ning sõidavad Soome tagasi.“

Viinistu sadamakai sai sügisese tormi ajal räsida, kuid Sirli Vadi hinnangul ei juhtunud midagi katastroofilist. Kai vajab küll kohendamist, kuid hooajaks saab tema kinnitusel see kindlasti korda.

SIRLI VADI kinnitas, et Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus pakub tegevusi igale maitsele.
SIRLI VADI kinnitas, et Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskus pakub tegevusi igale maitsele.

Reimann Retked
OÜ Reimann Retked juhataja Mart Reimann rääkis, et nii head aastat kui oli 2007, enam ei tule. Siis läks firmadel hästi ning seetõttu kulutati palju ka töötajate vaba aja sisustamisele.

„Kuigi juba eelmise suve algul tuli osa ettebroneeritud retki asendada odavama tootega või üldse ära jätta, ei saa öelda, et midagi traagilist oleks juhtunud, tõenäoliselt käiakse nüüd välismaal vähem ning otsitakse Eestis puhkamisvõimalusi,“ ütles ta.

Mart Reimann oletas, et kehvemini läheb majandus­kriisi tingimustes ettevõtetel, kes müüsid „õhku“ – vahendasid teiste firmade teenuseid. Seda muret pole neil, kes ise pakuvad konkreetseid puhkevõimalusi ja vabaajategevusi.

Peamiselt rabamatku ning kanuu- ja süstamatku korraldava Reimann Retkede käibest moodustavad suurema osa siiski veel ettevõtted, kuid klientide arvu poolest on ettevõtete ja tavainimeste suhe enam-vähem võrdne. Südasuvel, kui paljud firmad on kollektiivpuhkusel, tulevad matkale sageli üksikpuhkajad või sõpruskonnad. Suvekuudel tellivad matku ka välisturistid.

„Näiteks Ameerikast tulevad siia kruiisituristid. Kuigi ka USAs on majanduslangus, on kruiisid tavaliselt mitme aasta peale ette broneeritud. Seetõttu usun, et tänavu on meil kruiisituristide arv tunduvalt suurem kui eelmisel aastal,“ arvas Mart Reimann.

Põhilised tooted, mida Reimann Retked välisturistidele pakub, on räätsamatkad rabades ning meresüstamatkad: „See on Eesti Nokia. Kui eestlased arvavad, et meil on võrratu loodus, siis nii see on,aga seda tuleb tutvustada ja müüa. Meil pole Grand kanjonit, on suured metsad, aga neid on ka Põhjamaades ja isegi Saksamaal. Seetõttu peame mõtlema, mida on meil sellist, mida teistel pole. Need on just meie rabad ja väikesaared.“

Tulekul Ida-Harju turismimarsruutide kava
Harjumaa Ettevõtluse- ja Arenduskeskuse eestvõttel on koostamisel Ida-Harjumaa turismimarsruutide välja­arendamise kava. Kuna Mart Reimann on Tallinna Ülikooli rekreatsiooniteaduste osakonna juhataja, tehakse kava koostöös ülikooliga. Lääne-Harjumaal on sarnase kava koostamine lõppjärgus.

Mart Reimann selgitas, et välisturist ei tule ühegi kindla ettevõtte juurde. Eestisse tullakse ennekõike selleks, et külastada huvitavaid paiku. Otsuse, kuhu reisida, langetab turist selle põhjal, kas piirkonnas on midagi huvitavat ning mida saab seal teha.

„Ei piisa sellest, kui mina lähen Chicago messile oma tooteid tutvustama. Üks Eesti firma ei suuda Ameerika turule midagi pakkuda. Mida kaugemalt turist tuleb, seda laiem on tema sihtkoht. Kui ta on otsustanud tulla Eestisse, siis võib ta oma sihtkohta kitsendada näiteks Ida-Harjumaale. Selleks on vaja piirkonda laiemalt reklaamida,“ lausus ta.

Mart Reimann nentis – kuigi Harjumaal on jõukad vallad, on turism siin marginaalne ning välisturistid käivad Ida-Harjus parimal juhul vaatamas Jägala juga ja Lahemaa rahvusparki. See tähendab, et kohalikule majandusele ei jäta nad midagi.

„Enam ei kehti ütlus, et kõik head kohad leitakse üles. Praegu leitakse need kohad, mida hästi reklaamitakse. Seetõttu on eesmärk, et Ida-Harju vallad oma jõud ühendaksid ja töötaksid välja turismimarsruudid,“ ütles Mart Reimann.

Ida-Harju turismimarsruutide väljaarendamise kavast peab saama andmebaas, kuhu on koondatud Harjumaa kõige kõrgema potentsiaaliga turismiobjektid ja ettevõtjad.  Ida-Harju 12 omavalitsust on andnud selleks igaüks umbes 10 000 krooni. Kuusalu vallavolikogu oli esialgu küll rahaeraldamise vastu, kuid Mart Reimann käis ise volikogule turismimarsruutide kava vajalikkust selgitamas ning pärast seda saadi ka Kuusalu vald nõusse.

Turismimarsruutide kava ning turundusstrateegia peaksid valmima maikuuks. Seejärel on selle põhjal võimalik teha infovoldikuid jm, andmebaas tehakse kättesaadavaks ka reisikorraldajaile.