Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste bänd esineb 22. juunil Kiiu jaanitulel.
Kiiu elanik, Tallinna Muusikakooli õpilane, 17aastane Ode Pürg on olnud kogu elu muusika sees – osalenud Kuusalu valla laululapse võistlustel, maakondlikel laulukonkurssidel, olnud Kuusalu noortekoori kaasdirigent. Praegu õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimist ning toob oma bändikaaslased kolmapäeval, 22. juunil musitseerima Kiiu jaanitulele, kus peaesineja on Terminaator.
Ode Pürg, kes liitus bändiga möödunud talvel, rääkis, et Silver Apple koosneb muusikakeskkooli õpilastest ning on tegutsenud paar aastat, liikmed on seotud klassikalise muusikaga – trummar mängib igapäevaselt klarnetit, bassimängija puhub fagotti: „Proovi me regulaarselt ei tee, saame kokku, kui on tulemas esinemine. Bänd on meie jaoks hetkeks teise maailma minemine – vaheldus akadeemilisele keskkonnale.”
Suuremaid esinemisi on olnud bändil 6 – kooliballidel ja -diskodel ja ka väljaspool kooli, õpilasesinduste liidu ballil.
Ode Pürg ütles, et sattus Silver Apple’isse juhuslikult: „Olin vahepeal bändi praeguse pianisti Richardiga niiöelda niisama jämminud ning laulsime palju koos koorides, kust ta minu häält tundma õppis ja nii ta mind bändi kutsuski. Häid lauljaid on meie koolis küll palju, kuid mina suhtlesin bändiliikmetega tihedamalt juba enne bändiga liitumist, see andis mulle eelise.”
Ode Pürg õpib 2. aastat koorijuhtimist, tema õpetaja on Ingrid Kõrvits. Ta on juhatanud Tallinna Muusikakeskkooli kammer- ja lastekoori, Kuusalu keskkooli lastekoori ning tütarlastekoori Musamari, kus oli klaverisaatja rahvusvahelisel konkursil Hispaanias.
Muusikakeskkooli läks ta õppima 14aastaselt: „Seni on see tundunud ainuõige otsus, sest teen iga päev seda, mida väga armastan. Muusikakeskkool on Eestis ainuke, kus saab omandada samaaegselt keskkooli- ja kõrgetasemeliselt muusikalist haridust, seega on kõik Eesti muusikud selle kooliga kuidagi seotud, saanud sealt vajalikud tutvused.”
Muusikaga soovib ta tegeleda ka tulevikus: „Oleks super, kuid suudaksin siduda dirigendi-, pianisti- ja lauljaameti. Rõhk läheb koolis muusikale ning seetõttu ei ole ma jõudnud reaalainetele nii palju pühenduda. Hinded on küll neljad-viied, kuid kui paluda mul mõnda reaktsioonivõrrandit õpetaja abita tasakaalustada, ei jõuaks ma vist soovitud tulemuseni.”
Ode Pürg on ka praegu aktiivne koorilaulja: „Ametlikult laulan muusikakeskkooli noorte- ja kammerkooris, kus olen koorivanem, kuid sageli on mind kutsutud lihtsalt appi, abilauljana käisin eelmisel talvel Iisraelis. Kuna olen nii koori- kui soololauluga sama kaua ja hingestatult tegelenud, ei oska ma neid võrrelda. Mõlemad on mulle väga tähtsad.”
Oma esimesi lauluvõistlusi Ode Pürg ei mäleta: „Laulma hakkasin koos rääkimisega, pereüritustel ütles ema alati, et ärge öelge Odele, et ta laulaks, muidu ta vait ei jäägi. Tõsiselt hakkasin tegelema laulmisega kolmeaastaselt Niina Esko juures tänu oma emale Pille Pürgile. Järgneval aastal viis ema mind kaks korda nädalas Tallinnasse, laulsin Musamari koorikoolis. Praegu tundub, et kogu mu ema vaev on ära tasunud.”
Lavanärvi tal enam pole: „Ootan esinemist põnevusega, hea on nautida häält, mis loodus hella käega andnud, ning kinkida häid emotsioone. Hull on aga esinedes klaveriga, mängides tehniliselt keerulisi teoseid. Sõrmed hakkavad higistama ja klahvid lähevad libedaks. Polegi muud teha, kui enne mängimist sõrmi pühkida ja loota, et ehk saan hakkama.”
Kuulata armastab ta igasugust muusikat varasest polüfoonilisest koorimuusikast tänapäeva popmuusikani. Laulda armastab ta kõige rohkem džässi: „Mind võlub täielik vabadus, võid häälega teha kõike ja keegi ei pane pahaks, kuid tuleb jälgida, et häälele liiga ei teeks.”
Ode Pürg unistab saada tipptasemel koorijuhiks: „Tahaksin asutada ühe suure segakoori, sest valdavalt on Eesti koorimaastiku vallutanud kammerkoorid. Kindlasti loodan kunagi olla laulupeo peadirigent.”
