Raasiku vallavolikogu esimees ANTS KIVIMÄE algatas Facebookis arutelu, milline oleks Raasiku vallale haldusreformiks parim variant.
Kuigi riigihaldusreformi täpsed kriteeriumid saabuvad ministeeriumist novembris, on mitmetes omavalitsustes räägitud varem välja käidud kriitilisest piirist – 5000 elanikku. Kuusalu ja Anija vallas on elanikke sellest rohkem, Loksal alla 3000.
Piiri peal on aga Raasiku vald, kus registri järgi on elanikke veidi üle 4700, rahvaarv olnud stabiilne või pigem kasvab. See on pannud vallaelanikke ja -juhte mõtlema, kas liitumine üldse on vajalik või on võimalik jätkata iseseisvalt.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi ja volikogu esimees Ants Kivimäe on öelnud, et tõenäoliselt on 5000 elanikku vallas siiski olemas, nad pole end lihtsalt registrisse kandnud. Teisalt on vallajuhid aga avaldanud arvamust, et isegi 5000 elanikuga vald ei saa hakkama, kui ei muutu omavalitsuste finantseerimise põhimõtted.
Raivo Uukkivi: „Investeerimisvõimekus on olematu. On raske täita praeguseid ülesandeid, millegi suure ehitamine või renoveerimine on euroabita võimatu.”
Möödunud nädalal postitas volikogu esimees Ants Kivimäe Facebooki üleskutse: „Kutsun kaasa mõtlema kõiki Raasiku vallas elavaid või valla edasisest saatusest huvitatud kodanikke. Nagu kõigile on teada, ootab riiki ees haldusreform mis toob kaasa omavalitsusüksuste liitmised, sundliitmised või ka tükeldamised.”
Ta lisas, et on arutatud varianti saavutada 5000 elaniku piir Anija ja Jõelähtme Raasikuga külgnevate külade liitumisega, kuid vallajuhtide vastus oli eitav: „Meie võimalused on seega liitumine Rae vallaga, juhul kui nad meid tahavad. Majanduslikult ilmselt kõige mõttekam. Liitumine Anija vallaga – kahe keskmiku liit. Liitumine Jõelähtme vallaga samuti. Tükeldamine näiteks kolmeks – Aruküla Rae valda, Raasiku Jõelähtme või Anija valda, Pikavere pool Kose valda. Kindlasti on veel variante, mida kaaluda, aga kõigi puhul saab kaalukeeleks teise osapoole soov.”
Ta kutsus üles registreerima end koduvalda: „Ehk oleks nüüd aeg asetada kogukonna huvid esiplaanile.”
Teemapüstituse kommentaariumis sõnavõtjad toetavad kõige rohkem Rae vallaga liitumise mõtet, kuna see on tänu asukohale kõige võimekam vald, seal on töökohti ning buumiga lisandunud uusi elanikke, kelle sissetulekud Harju keskmisest kõrgemad.
Samas arvatakse, et liitumisel saab Raasiku alevikust järgmine Pikavere või mõni teine praeguse valla väiksem asula: „Kaome selle suurema kõrval ja unustatakse.”
Leiti ka, et on võimalik saada omaette hakkama, kui endale teadvustada, miks on Raasiku vallas elavad inimesed end hoopis Tallinnasse sisse kirjutanud – vallavalitsus võiks kaaluda toetuse maksmist ettevõtetele, kes võtavad oma valla elaniku tööle.
Riigikogu liige, Aruküla elanik Andre Sepp kirjutas, et kavandatavad ümberkorraldused ei tohiks lõhkuda kogukonda ja identiteeti: „Vägisi saab ju kōike, aga Raasiku vald on Harjumaa kaardil täiesti iseseisvat nägu. Tulud ühe elaniku kohta on siin regioonis enamasti samad. Kulud liitumisest ei vähene. Ühekordne liitumistasu ei ole ekstra lisatulu kummalegi poolele, vaid liitumise ümberkorralduseks. Majanduslikult saadakse hakkama. Arukülas korrusmajad kerkivad. Vald vōiks üle vaadata üldplaneeringu, luua rohkem krunte alevikesse ja nende ümbrusesse. Lapsed ei taha ju kaugele kolida.”
Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas kommenteeris, et tuleva aasta märtsis toimuvad valla aastapäeva raames kohtumised vallavolikogu liikmetega, ka seal on haldusreform arutlusel: „Mis tehtud, mis teoksil, mis toob tulevik. Saab küsida ja arutada, kaasa rääkida, mismoodi tahab rahvas ja mida tegelikult saame. Kohtumised toimuvad Raasikul, Pikaveres ja Arukülas.”
Haldusreformist on räägitud ka Raasiku naabervallas Raes. Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, kes elab Rae vallas ning on sealse vallavolikogu liige, esitas Rae vallavolikogu istungil määruse eelnõu haldusreformi komisjoni moodustamiseks, mida põhjendas: „Vaatamata asjaolule, et me kindlasti mahume erinevate kriteeriumite alla ja ehk selles mõttes kellegagi liituma-ühinema ei pea, siis pikka perspektiivi arvestades võiks siiski teatud ühinemise peale mõtelda ja võimalusi analüüsida.”
Eelnõu juurde lisas ta ka ühe võimaliku variandi Rae valla jaoks, mis võiks tema sõnul osutuda pikas perspektiivis mõistlikuks – Raasiku, Rae ja Kiili valla liitumine, mis annaks 24 544 elanikuga omavalitsuse: „Hindama peaks pikemat perioodi ja perspektiivi. Võib juhtuda, et hindamise käigus osutub siiski mõistlikuks jõuda ka ühinemisotsusteni naaberomavalitsustega. Vaadates kaarti, on ühinemine kahe väiksema naabriga mõistlik näiteks territooriumi kuju mõttes, ühistranspordi korraldamise mõttes või ka gümnaasiumi hariduse ja koolivõrgu optimaalsuse mõttes. Kindlasti on oluline ka esmatasandi tervishoiureformi küsimus. Igal juhul tuleks analüüs läbi viia.”
