Noor­te heao­lu spet­sia­lis­tid ai­ta­vad noo­ri töö­le või õp­pi­ma

Ala­tes ke­va­dest on Har­ju­maa igas oma­va­lit­su­ses tööl noor­te heao­lu spet­sia­list, kes ai­tab õp­pi­mis­või­ma­lu­se või töö­ko­ha leid­mi­sel 15-29aas­ta­seid noo­ri, kes ei õpi ega töö­ta. Spet­sia­lis­tid võe­ti töö­le oma­va­lit­sus­te ühisp­ro­jek­ti­de raa­mes – Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit esi­tas möö­du­nud aas­tal Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­ku­se­le pro­jek­ti­taot­lu­sed Ida-, Kesk- ja Lää­ne-Har­ju noor­te töö­hõi­ve suu­ren­da­mi­seks ja hoid­mi­seks. Kõik 3 pro­jek­ti said toe­tu­se, nen­de kaas­ra­has­ta­ja on Eu­roo­pa Liit. Ida-Har­ju ehk Ani­ja, Kuu­sa­lu, Raa­si­ku, Ko­se ja Jõe­läht­me val­la ning Lok­sa ja Maar­du lin­na noor­te töö­hõi­ve suu­ren­da­mi­se ja hoid­mi­se nel­ja-aas­tast pro­jek­ti toe­ta­tak­se 846 951,55 eu­ro­ga.

Noorte tööhõivepro­jek­ti siht­rühm on 15-29aas­ta­sed NEET-staa­tu­ses (ing­li­se kee­les not in edu­ca­tion, emp­loy­ment or trai­ning) noo­red ehk noo­red, kes ei õpi, töö­ta ega osa­le koo­li­tus­tel.

„Põ­hiees­märk on ai­da­ta nad töö­tu­ru­le,“ sõ­nas Ida-Har­ju pro­jek­ti koor­di­naa­tor Po­li­na Po­po­va.

Iga oma­va­lit­sus on töö­le võt­nud poo­le ko­ha­ga spet­sia­lis­ti, kes sel­le­ga te­ge­leb. Vaid Maar­du lin­nas on noor­te heao­lu spet­sia­lis­tile tehtud täis­koht, sest seal on NEET-staa­tu­ses noo­ri kõi­ge roh­kem.

„Nad on noor­te­le na­gu men­to­rid, heas mõt­tes tu­gii­si­kud, ke­da noo­red võik­sid usal­da­da,“ lau­sus Polina Popova.

Ta sel­gi­tas, et noor­te soo­vid ja va­ja­du­sed on eri­ne­vad, mõ­ni va­jab liht­salt kuu­la­jat-nõuand­jat, mõ­ni prak­ti­list abi: „Kui noor ei tea täp­selt, mi­da soo­vib eda­si te­ha või mil­li­ne töö tal­le võiks so­bi­da, saab noor­te hea­olu spet­sia­list te­ha te­ma­ga tes­te, koos vaa­da­ta töö­kuu­lu­tu­si, ku­hu kan­di­dee­ri­da. Sa­ge­li on see noo­re esi­me­ne ko­ge­mus, spet­sia­list saab ai­da­ta CV ja mo­ti­vat­sioo­ni­kir­ja koos­ta­da, män­gi­da lä­bi tööin­terv­juu. Meil on vä­ga hea koos­töö töö­tu­kas­sa­ga, kes pa­kub üs­na pal­ju ta­su­ta koo­li­tu­si ja ka kar­jää­ri­tee­nu­seid.“

Kõi­ki, kes noor­te heao­lus­pet­sia­lis­ti poo­le pöör­du­vad, ei suu­na­ta ilm­tin­gi­ma­ta tööle. Noo­rel, kel­le õpin­gud on min­gil põh­ju­sel kat­ke­nud ja soo­vib neid jät­ka­ta, ai­da­tak­se leida so­bi­v õp­pe­a­su­tu­s või koo­li­tu­s.

„Kui suu­da­me kaa­sa ai­da­ta kas või sel­le­le, et suu­re­neb noo­re mo­ti­vat­sioon mi­da­gi te­ha ja sel­le kau­du pa­ra­neb te­ma kon­ku­rent­si­või­me, on ju­ba vä­ga häs­ti,“ mär­kis pro­jek­ti koor­di­naa­tor.

Kui­das noor­te­ni jõu­da?
Kõi­ge suu­rem pro­jek­ti­ga seo­tud väl­ja­kut­se on Po­li­na Po­po­va sõ­nul, kui­das jõu­da noor­te­ni, kes ei õpi ega töö­ta. Ta mär­kis, et pal­jud neist ei ta­ha abi ning noor­te heao­lu spet­sia­lis­ti­delt nõuab suurt pin­gu­tust, et suu­ta neid mo­ti­vee­ri­da leid­ma en­da­le töö- või õp­pi­mis­või­ma­lus.
Sel­le koh­ta, kui pal­ju on val­da­des-lin­na­des NEET-staa­tu­ses noo­ri, saa­dak­se in­fot kaks kor­da aas­tas, ke­va­del ja sü­gi­sel. Po­li­na Po­po­va sel­gi­tas, et noor­te­ga­ran­tii tu­gi­süs­tee­mi kau­du on oma­va­lit­su­sed lii­tu­nud sei­re­ga, ku­hu on and­me­baa­si­dest koon­da­tud in­fo noor­te koh­ta, kel­le koh­ta po­le tea­da, et nad ku­sa­gil õpiks või töö­taks. Märt­si­kuu and­me­te põh­jal on Ida-Har­ju­maal nii­su­gu­seid noo­ri 410: Ani­ja val­las 41, Kuu­sa­lu val­las 39, Raa­si­ku val­las 32, Jõe­läht­me val­las 45, Ko­se val­las 60, Lok­sa lin­nas 18 ja Maar­du lin­nas 175.

„Sei­res ole­va­te noor­te ni­me­kir­jad on noor­te heao­lu spet­sia­lis­ti­de­le NEET-noor­te­ga töö­ta­mi­sel es­ma­ne alus,“ ütles pro­jek­ti koor­di­naa­tor.

Heao­lus­pet­sia­lis­tid võ­ta­vad oma piir­kon­na sei­res ole­va­te noor­te­ga ühen­dust, kuid pro­jek­tis osa­le­mi­ne on va­ba­taht­lik, ke­da­gi sel­les osa­le­ma sun­di­da ei saa. On sel­gu­nud, et osa sei­res ole­vaid noo­ri ela­vad-töö­ta­vad te­ge­li­kult vä­lis­maal, kuid sel­le koh­ta and­med puu­du­vad.

Li­saks te­ge­le­vad spet­sia­lis­tid ka sei­re­vä­lis­te noor­te­ga, sest and­me­baa­si­des on ku­ni 26aas­ta­sed NEET-noo­red, kuid nen­de pro­jek­ti­ga pa­ku­tak­se abi ku­ni 29aas­tas­te­le. Po­li­na Po­po­va rääkis, et pro­jek­ti raa­mes on ka­vas ka en­ne­tus­te­ge­vu­sed, et ai­da­ta väl­ti­da noor­te sat­tu­mist NEET-noor­teks.

Noor­te töö­hõi­ve pro­jekt lõ­peb veeb­rua­ris 2028. Sea­tud ees­mär­gi ko­ha­selt peak­sid noor­te heao­lu spet­sia­lis­tid sel­le aja jook­sul jõud­ma 7 oma­va­lit­su­ses kok­ku 200 noo­re­ni, neist 25 prot­sen­ti ole­ma saa­nud töö­le. En­ne­tus­te­ge­vu­ses ehk noor­te tead­lik­ku­se tõst­mi­ses peaks sel­le aja jook­sul ole­ma osa­le­nud 600 noort, pro­jek­ti raa­mes tu­ge saa­nud 400 noort.

„200 noort nel­ja aas­ta­ga võib tun­du­da väi­ke num­ber, aga ka sel­lest on ju­ba suur ka­su. Li­saks on oma­va­lit­sus­tes edas­pi­di tead­mi­sed ja süs­teem, kui­das NEET-noo­ri ai­da­ta,“ kõneles Po­li­na Po­po­va.

Ani­ja val­la noor­te heao­lu spet­sia­list – HEI­DY MU­RU­LA
Ani­ja val­las töö­tab noor­te heao­lus pet­sia­lis­ti­na Hei­dy Mu­ru­la. Ta rää­kis, et on saat­nud kõi­gi­le sei­res ole­va­te­le noor­te­le e-kir­ja ja saa­nud nei­le kaks vas­tust. Kui on kaht­lus, et ki­ri lä­heb rämps­pos­ti või po­le mei­liaad­ress ka­su­tu­ses, on he­lis­ta­nud, alaea­lis­te pu­hul võt­nud ühen­dust lap­se­va­ne­ma­ga.

„Pal­ju ni­me­kir­jas ole­vaid noo­ri elab pe­re­ga hoo­pis Soo­mes, Uk­rai­na noo­red läi­nud ta­ga­si oma ko­du­maa­le, kuid po­le sel­lest kel­le­le­gi tea­da and­nud. Mõ­ned ilm­selt käi­vad tööl, kuid nii-öel­da mus­talt,“ sõ­nas Hei­dy Mu­ru­la.

Üks tal­le vas­ta­nud noor üt­les, et käib koo­lis, kuid võib va­ja­da hil­jem abi ning tei­sel oli üli­kool poo­le­li jää­nud ja soo­vis te­a­da, mis va­rian­did on tal õpin­guid jät­ka­ta: „Liht­ne on ai­da­ta neid, kes on abi­le vas­tu­võt­li­kud. Suht­le­sin ka ühe noo­re­ga, kes se­da ei taht­nud. Te­ma­ga sai­me kok­ku­lep­pe­le, et võ­tan kol­me kuu pä­rast uues­ti ühen­dust.“

Sei­re­vä­li­selt on Hei­dy Mu­ru­la­ jõud­nud noo­rteni val­la las­te­kait­se­töö­ta­ja kau­du, pea­mi­selt siis, kui alaea­li­ne ei täi­da koo­li­ko­hus­tust.

Ani­ja val­la noor­te heao­lu spet­sia­lis­til on Fa­ce­boo­ki le­he­külg ja on käi­nud end tut­vus­ta­mas Keh­ra koo­lis, ku­hu lõ­pu­klas­si­de kar­jää­ri­päe­va­le kut­sus ka töö­tu­kas­sa kar­jää­riin­fos­pet­sia­lis­ti. Ta plaa­nib end tut­vus­ta­ma min­na ka val­la teis­tes­se koo­li­des­se.

Kuu­sa­lu val­la noor­te heao­lu spet­sia­list – KAL­LI-MA­RION SASS
Kuu­sa­lu val­la noor­te heao­lu spet­sia­lis­ti­na töö­tab Kuu­sa­lu Ha­ri­du­se Tu­gi­kes­ku­ses Kal­li-Ma­rion Sass. Ta üt­les, et kõik sei­res ole­vad noo­red on saa­nud te­malt kir­ja­li­ku in­fo toe­tus­või­ma­lus­te koh­ta. Li­saks on ta noor­te­le he­lis­ta­nud, et sel­gi­ta­da väl­ja nen­de prae­gu­ne olu­kord ja toe va­ja­dus, pak­ku­nud in­di­vi­duaal­set nõus­ta­mist.

„Ena­mik noo­ri li­sa­tu­ge ei va­ja. Um­bes 5-10 prot­sen­ti seires olevatest noortest on soo­vi­nud in­fot õp­pi­mis- ja töö­või­ma­lus­te koh­ta, on tun­tud hu­vi ka vä­lis­mais­te või­ma­lus­te koh­ta. Mõ­ned noo­red on va­ja­nud suu­na­mist vaim­se ter­vi­se spet­sia­lis­ti juur­de,“ rää­kis Kal­li-Ma­rion Sass.

Kuu­sa­lu val­la noor­te heao­lu spet­sia­lis­til on sa­mu­ti Fa­ce­boo­ki leht, kus ja­gab in­fot koo­li­tus­te, se­mi­na­ri­de, töö­ta­mis­või­ma­lus­te koh­ta, sa­mu­ti in­fot, kui­das hoi­da nii vaim­set kui füü­si­list ter­vist.

„Olen en­da te­ge­vu­sest and­nud tea­da ka Kuu­sa­lu Et­te­võt­ja­te Lii­du­le. Mõ­ne et­te­võt­te­ga on ha­ka­nud koos­töö ju­ba vä­ga häs­ti su­ju­ma. Plaa­nin en­nast tut­vus­ta­da ka koo­li­noor­te­le. Olu­li­ne on, et kõik noo­red olek­sid tead­li­kud nei­le pa­ku­ta­va­test ha­ri­du­se- ja kar­jää­rivõi­ma­lus­test,“ lau­sus ta.

Raa­si­ku val­la noor­te heao­lu spet­sia­list – RII­NA VA­HI­SA­LU
Raa­si­ku val­la noor­te hea­olu ­spet­sia­list Rii­na Va­hi­sa­lu on ame­tis au­gus­tist. Ta üt­les, et suur osa esi­mes­test töö­kuu­dest on ku­lu­nud en­da koo­li­ta­mi­se­le, et jõu­da jä­re­le teis­te oma­va­lit­sus­te noor­te heao­lu spet­sia­lis­ti­de­le ning et viia end kurs­si noo­ri puu­du­ta­va­te tee­ma­de­ga Raa­si­ku val­las.

Ka te­ma on saat­nud sei­res ole­va­te­le noor­te­le kir­ju ja he­lis­ta­nud, kui kon­tak­ti­de­le on li­sa­tud te­le­fo­ni­numb­rid. Ta tõ­des, et osa noo­ri on val­mis suht­le­ma ai­nult in­ter­ne­ti kau­du. Sa­ge­li on noor­te kon­tak­tand­med jõud­nud ju­ba muu­tu­da ning see­tõt­tu on kee­ru­li­ne noo­ri kät­te saa­da. Se­ni po­le üks­ki neist te­ma kir­ja­de­le vas­ta­nud, esi­me­ne juh­tum jõu­dis heao­lu­spet­sia­lis­ti­ni las­te­kait­se­töö­ta­ja kau­du.

„Sain seal an­da nõu, kui­das saab meie pro­jekt noo­re­le ka­su­lik ol­la, pro­jek­ti raa­mes on ka nõus­ta­mis- ja te­raa­pia­või­ma­lu­sed,“ sõ­nas Rii­na Va­hi­sa­lu.

Ta jul­gus­tab en­da poo­le pöör­du­ma kõi­ki Raa­si­ku val­la noo­ri, kes va­ja­vad ise abi või on se­da va­ja sõb­ral: „Ala­ti ei pea­gi sel­leks ole­ma suur mu­re, aga saan neid suu­na­ta ka õi­ge in­fo või või­ma­lus­te leid­mi­sel. Näi­teks töö­tu­kas­sa teeb vä­ga tä­nu­väär­seid koo­li­tu­si mõel­des just nei­le noor­te­le.“