Kui­das mi­nul kui loo­dus­kaits­jal La­he­maal au­to­reh­vid lä­bi lõi­ga­ti

13

MA­TI SEPP

Olen MTÜ Hoia­me Loo­dust ja Selt­sing Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu lii­ge ja La­he­maal loo­dus­kait­se­ga te­ge­le­nud seit­se aas­tat. Ma­jan­dus­rai­ded La­he­maa rah­vus­par­gis peak­sid ole­ma kee­la­tud!

Mis seob mind La­he­maa rah­vus­par­gi­ga? Ma leian, et tü­ki­ke­ne La­he­maad lei­dub iga eest­la­se sü­da­mes. Mas­si­li­se üle­raie tõt­tu Ees­ti­maal on La­he­maa üks vä­hes­test koh­ta­de, kus on veel säi­li­nud loo­dust, mi­da me saa­me hoi­da ene­se elua­jal. Sel­list loo­dust mu­jal Ees­tis ma enam ei näe.

Mil­li­ne näeb väl­ja mi­nu, kui loo­dus­kaits­ja päev La­he­maa rah­vus­par­gis? La­he­maal on keh­ti­vaid raie­tea­ti­si iga-aas­ta­selt sa­du. Kont­rol­li­da tu­leb süs­te­maa­ti­li­selt mi­tu kor­da kuus. Mi­nul sel­list res­surs­si ei ole. Kii­re vi­suaal­se vaat­lu­se­ga teen kind­laks, kas raie­tööd on teh­tud sea­dus­nor­mi­de pii­res, se­da ju­hul, kui raie­töö­de­ga on ju­ba al­gust teh­tud. Või­ma­li­kust rik­ku­mi­sest tea­vi­tan kesk­kon­na­a­me­tit, kes al­ga­tab me­net­lu­se rik­ku­ja suh­tes. Ini­me­sed ar­va­vad, et rah­vus­park on kaits­tud ja seal ma­jan­dus­li­kku raie­te­ge­vust ei toi­mu. Mi­nu töö on ava­lik tea­vi­tus, mis La­he­maal toi­mub, va­ja­du­sel ka koos­töö Ees­ti aja­kir­jan­du­se­ga.

Mil­li­sed on kõi­ge suu­re­mad rik­ku­mi­sed, mi­da olen La­he­maal avas­ta­nud? Kesk­kon­na­amet väl­jas­tas sea­dus­li­kke reeg­leid rik­ku­des La­he­maa rah­vus­par­ki raie­tea­ti­si üle 10 aas­ta, ku­ni Eu­roo­pa Liit ning Ees­ti koh­tu­süs­teem sel­le te­ge­vu­se pea­tas. Sel­le­ga kaas­ne­nud kah­ju loo­dus­kesk­kon­na­le jääb La­he­maal näh­ta­vaks veel enam kui mit­meks inim­põl­veks. Ta­va­pä­ra­ne rik­ku­mi­ne La­he­maal on met­sa­mul­las­ti­ku kah­jus­ta­mi­ne. Muld on met­sae­lus­ti­ku elu alus ja La­he­maa on üks vä­he­seid koh­ta­sid Ees­tis, kus mul­la­e­lus­ti­kku ka reaal­selt kaits­tak­se sea­dus­te­ga. Va­hel raiu­tak­se roh­kem, kui on lu­ba­tud. Kah­juks koos­töös kesk­kon­naa­me­ti­ga olen avas­ta­nud ka taht­li­ku Na­tu­ra elu­pai­ga hä­vi­ta­mi­se. Sa­mu­ti on suur prob­leem jokk-skeem. Kui La­he­maal on lu­ba­tud 0,5 hek­ta­rit la­ge­raiet sea­dus­li­kult, siis lä­bi sel­le on näh­ta­vad rah­vus­par­gis ku­ni üle 5 hek­ta­ri suu­ru­sed la­ge­dad alad. Ot­sus pea­ta­da jokk-raied on puh­talt po­lii­ti­li­ne

Miks pa­nus­tan en­da ae­ga jä­rel­val­ve­le, mis just­kui on rii­gi ja oma­va­lit­su­se töö? Mi­nu ko­ge­mus on, et kesk­kon­naa­met ei tee pii­sa­vas ko­gu­ses jä­rel­val­vet. Mi­nu ma­jan­dus­lik res­surss on vä­ga väi­ke võr­rel­des nen­de oma­ga. Kui­das se­le­ta­da, et vä­he­malt 1/3 kõi­gist me­net­lus­se võe­tud rik­ku­mis­test on mi­nu lei­tud. Sa­mu­ti soo­vin oma töö­ga mo­ti­vee­ri­da noo­ri ins­pek­to­reid oma tööd pa­re­mi­ni te­ge­ma. Nen­de po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de mo­ti­vee­rib oma­kor­da mind. Ei saa jät­ta mai­ni­ma­ta ta­vai­ni­mest, kes va­jab va­hel ka emot­sio­naal­set tu­ge, kui ar­mas­ta­tud met­sast on saa­nud la­ge­raie­lank. Ta­vai­ni­me­se jaoks tu­leb see ta­va­li­selt suu­re oo­ta­ma­tu šo­ki­na.

Mis on mi­nu ar­va­mus, miks mõ­ned maao­ma­ni­kud on La­he­maa eri­li­se loo­du­se osas nii hoo­li­ma­tud? Te­ge­lik­ku­ses raiu­vad ik­ka­gi met­sa­fir­mad. Met­sa proo­vi­tak­se maao­ma­ni­kelt kõi­ki­de „teh­ni­ka­te­ga” kät­te saa­da. Laialt le­vi­nud re­too­ri­ka on, et kui ko­he ei raiu, siis mets mä­da­neb ära. Ai­nult vä­he­sed maao­ma­ni­kud on tões­ti hoo­li­ma­tud ja hoo­li­vad ai­nult ra­hast. Üle­jää­nud on pi­gem liht­salt kan­na­ta­jad. Kui Ees­tis oleks met­san­du­ses kord ma­jas, siis po­leks La­he­maal ka nii pal­ju raie­te­ge­vust, kui on prae­gu.

Mis juh­tus 20. sep­temb­ril 2023, kui met­sast naas­tes leid­sin eest lä­bi lõi­ga­tud au­to­reh­vid? Tu­lin klii­ma­mi­nis­tee­riu­mist ot­se La­he­maa­le, et üle vaa­da­ta ko­ha­li­kelt tul­nud vih­je või­ma­li­ku sea­dus­rik­ku­mi­se koh­ta. Jõud­sin met­sa üs­na hil­ja ning vih­ma sa­das, kui au­to juur­de naa­sin, oli mi­nu au­tol kõik reh­vid noa­ga lä­bi lõi­ga­tud. He­lis­ta­sin po­lit­seis­se, aga sealt sel­gus, et ke­da­gi ap­pi saa­ta po­le. Va­he­peal olin abi pa­lu­nud Fa­ce­boo­ki kau­du ja La­he­maa ko­ha­li­kud ela­ni­kud te­ki­ta­sid ko­he mul­le sin­na tur­va­li­se val­ve­tee­nis­tu­se ja tõid ka süüa. Kaks meest olid mul­le selt­siks, et ju­hul, kui reh­vi­lõi­ka­ja või lõi­ka­jad peaks naas­ma sünd­mus­ko­ha­le, oleks mu tur­va­li­sus ta­ga­tud. Üht­la­si oli sel­li­ne tun­ne, et pool Ees­tit oleks val­mis mul­le ap­pi tu­le­ma, ja see tun­ne, et ma po­le te­ge­lik­ku­ses ük­si, jääb mi­nu sü­da­mes­se iga­ves­ti. Po­lit­sei al­ga­tas me­net­lu­se, aga süüd­la­ne on tä­na­se­ni leid­ma­ta. Pä­rast se­da juh­tu­mit olen võt­nud oma elu tur­va­mi­seks ka­su­tu­se­le va­hen­did, mis peaks ta­ga­ma pa­re­ma tur­va­li­su­se. Ko­gu see sünd­mus­tik läks mul­le maks­ma lõ­puks li­gi 1000 eu­rot.

Mi­da ma üt­leks La­he­maa rah­vus­par­gis ela­va­le maao­ma­ni­ku­le, kes tun­neb, et loo­dus­kait­se pii­ran­gud on te­ma suh­tes ebaõig­la­sed? Eks pii­ran­gud tun­du­vad ala­ti ebaõig­la­sed. Tal­lin­na Va­na­lin­nas kin­nis­va­ra oma­va­tel ini­mes­tel on ka suu­red pii­ran­gud, sel­le­le vaa­ta­ma­ta on seal Ees­ti­maa kõi­ge kal­lim ja ihal­da­tuim kin­nis­va­ra. On olu­li­ne ka ära mär­ki­da, et La­he­maal on li­gi 4000 maao­ma­nik­ku ja vä­hem kui 2 prot­sen­ti kuu­lub La­he­maa maao­ma­ni­ke lii­tu. LML on ava­li­kult aval­da­nud ar­va­must keh­ti­va­test pii­ran­gu­test ja nen­de ebaõig­lu­sest ko­ha­li­ku­le ela­ni­ku­le. Mi­na olen kok­ku puu­tu­nud pal­ju­de seal­se­te ela­ni­ke­ga, kes on vas­tu­pi­di­sel ar­va­mu­sel. Ne­mad ka tea­vi­ta­vad mind või­ma­li­kest sea­dus­rik­ku­mis­test La­he­maal. Pal­jud maao­ma­ni­kud ei jul­ge ise met­sa­raie tee­mal sõ­na võt­ta. Väi­kes­tes piir­kon­da­des on inim­suh­ted vä­ga olu­li­sed. Siis­ki nüüd, kus Ees­tit äh­var­dab 330 mil­jo­ni­li­ne trahv met­sa üle­raie tõt­tu, peak­si­me veel suu­re­ma krii­ti­ka­ga ma­jan­dus­raie­tes­se suh­tu­ma. Nõus­tun, et loo­dus­kait­se­lis­te pii­ran­gu­te tõt­tu saa­ma­ta jää­vat tu­lu kom­pen­see­ri­tak­se Ees­tis rii­gilt ka­si­nalt. Siin saaks ko­ha­lik oma hää­le kau­du va­li­da po­lii­ti­kuid, kes toe­tak­sid maao­ma­nik­ke nii, na­gu nad vää­ri­vad.

Eelmine artikkelRaa­si­ku val­la noor­te­kon­ve­rent­sil „Tu­le­vik on nüüd“ är­gi­ta­ti õpi­la­si ees­mär­ke sead­ma
Järgmine artikkelNoor­te heao­lu spet­sia­lis­tid ai­ta­vad noo­ri töö­le või õp­pi­ma