MATI SEPP
Olen MTÜ Hoiame Loodust ja Seltsing Roheline Kuusalu liige ja Lahemaal looduskaitsega tegelenud seitse aastat. Majandusraided Lahemaa rahvuspargis peaksid olema keelatud!
Mis seob mind Lahemaa rahvuspargiga? Ma leian, et tükikene Lahemaad leidub iga eestlase südames. Massilise üleraie tõttu Eestimaal on Lahemaa üks vähestest kohtade, kus on veel säilinud loodust, mida me saame hoida enese eluajal. Sellist loodust mujal Eestis ma enam ei näe.
Milline näeb välja minu, kui looduskaitsja päev Lahemaa rahvuspargis? Lahemaal on kehtivaid raieteatisi iga-aastaselt sadu. Kontrollida tuleb süstemaatiliselt mitu korda kuus. Minul sellist ressurssi ei ole. Kiire visuaalse vaatlusega teen kindlaks, kas raietööd on tehtud seadusnormide piires, seda juhul, kui raietöödega on juba algust tehtud. Võimalikust rikkumisest teavitan keskkonnaametit, kes algatab menetluse rikkuja suhtes. Inimesed arvavad, et rahvuspark on kaitstud ja seal majanduslikku raietegevust ei toimu. Minu töö on avalik teavitus, mis Lahemaal toimub, vajadusel ka koostöö Eesti ajakirjandusega.
Millised on kõige suuremad rikkumised, mida olen Lahemaal avastanud? Keskkonnaamet väljastas seaduslikke reegleid rikkudes Lahemaa rahvusparki raieteatisi üle 10 aasta, kuni Euroopa Liit ning Eesti kohtusüsteem selle tegevuse peatas. Sellega kaasnenud kahju looduskeskkonnale jääb Lahemaal nähtavaks veel enam kui mitmeks inimpõlveks. Tavapärane rikkumine Lahemaal on metsamullastiku kahjustamine. Muld on metsaelustiku elu alus ja Lahemaa on üks väheseid kohtasid Eestis, kus mullaelustikku ka reaalselt kaitstakse seadustega. Vahel raiutakse rohkem, kui on lubatud. Kahjuks koostöös keskkonnaametiga olen avastanud ka tahtliku Natura elupaiga hävitamise. Samuti on suur probleem jokk-skeem. Kui Lahemaal on lubatud 0,5 hektarit lageraiet seaduslikult, siis läbi selle on nähtavad rahvuspargis kuni üle 5 hektari suurused lagedad alad. Otsus peatada jokk-raied on puhtalt poliitiline
Miks panustan enda aega järelvalvele, mis justkui on riigi ja omavalitsuse töö? Minu kogemus on, et keskkonnaamet ei tee piisavas koguses järelvalvet. Minu majanduslik ressurss on väga väike võrreldes nende omaga. Kuidas seletada, et vähemalt 1/3 kõigist menetlusse võetud rikkumistest on minu leitud. Samuti soovin oma tööga motiveerida noori inspektoreid oma tööd paremini tegema. Nende positiivne tagasiside motiveerib omakorda mind. Ei saa jätta mainimata tavainimest, kes vajab vahel ka emotsionaalset tuge, kui armastatud metsast on saanud lageraielank. Tavainimese jaoks tuleb see tavaliselt suure ootamatu šokina.
Mis on minu arvamus, miks mõned maaomanikud on Lahemaa erilise looduse osas nii hoolimatud? Tegelikkuses raiuvad ikkagi metsafirmad. Metsa proovitakse maaomanikelt kõikide „tehnikatega” kätte saada. Laialt levinud retoorika on, et kui kohe ei raiu, siis mets mädaneb ära. Ainult vähesed maaomanikud on tõesti hoolimatud ja hoolivad ainult rahast. Ülejäänud on pigem lihtsalt kannatajad. Kui Eestis oleks metsanduses kord majas, siis poleks Lahemaal ka nii palju raietegevust, kui on praegu.
Mis juhtus 20. septembril 2023, kui metsast naastes leidsin eest läbi lõigatud autorehvid? Tulin kliimaministeeriumist otse Lahemaale, et üle vaadata kohalikelt tulnud vihje võimaliku seadusrikkumise kohta. Jõudsin metsa üsna hilja ning vihma sadas, kui auto juurde naasin, oli minu autol kõik rehvid noaga läbi lõigatud. Helistasin politseisse, aga sealt selgus, et kedagi appi saata pole. Vahepeal olin abi palunud Facebooki kaudu ja Lahemaa kohalikud elanikud tekitasid kohe mulle sinna turvalise valveteenistuse ja tõid ka süüa. Kaks meest olid mulle seltsiks, et juhul, kui rehvilõikaja või lõikajad peaks naasma sündmuskohale, oleks mu turvalisus tagatud. Ühtlasi oli selline tunne, et pool Eestit oleks valmis mulle appi tulema, ja see tunne, et ma pole tegelikkuses üksi, jääb minu südamesse igavesti. Politsei algatas menetluse, aga süüdlane on tänaseni leidmata. Pärast seda juhtumit olen võtnud oma elu turvamiseks kasutusele vahendid, mis peaks tagama parema turvalisuse. Kogu see sündmustik läks mulle maksma lõpuks ligi 1000 eurot.
Mida ma ütleks Lahemaa rahvuspargis elavale maaomanikule, kes tunneb, et looduskaitse piirangud on tema suhtes ebaõiglased? Eks piirangud tunduvad alati ebaõiglased. Tallinna Vanalinnas kinnisvara omavatel inimestel on ka suured piirangud, sellele vaatamata on seal Eestimaa kõige kallim ja ihaldatuim kinnisvara. On oluline ka ära märkida, et Lahemaal on ligi 4000 maaomanikku ja vähem kui 2 protsenti kuulub Lahemaa maaomanike liitu. LML on avalikult avaldanud arvamust kehtivatest piirangutest ja nende ebaõiglusest kohalikule elanikule. Mina olen kokku puutunud paljude sealsete elanikega, kes on vastupidisel arvamusel. Nemad ka teavitavad mind võimalikest seadusrikkumistest Lahemaal. Paljud maaomanikud ei julge ise metsaraie teemal sõna võtta. Väikestes piirkondades on inimsuhted väga olulised. Siiski nüüd, kus Eestit ähvardab 330 miljoniline trahv metsa üleraie tõttu, peaksime veel suurema kriitikaga majandusraietesse suhtuma. Nõustun, et looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu kompenseeritakse Eestis riigilt kasinalt. Siin saaks kohalik oma hääle kaudu valida poliitikuid, kes toetaksid maaomanikke nii, nagu nad väärivad.