PEETER PAENURM
Igas kihelkonnas on oma mälestusmärk Vabadussõjas langenutele. Nende sammaste püstitamisest ja taastamisest on kirjutatud omajagu. Kuid kui palju teame sinna raiutud nimesid – neid, kelle elu hinnaga võit toodi? Vabadussõjas langenute arvuks loetakse 3588. Tumma numbri taga on nende iga üksiku mehe ja naise elu, võitlus, vaprus ja traagika, samuti nende pere, sõbrad ja nende lein.
Kuusalu kalmistul püstitati Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenutele mälestussammas juba 1921. aastal. Sammas lõhuti 1941, kuid taastati järgmisel aastal ja püsis väikeste „parandustega“ (Vabadussõjas langenute nimed raiuti maha) läbi nõukogude aja.
1988. aastal restaureeritud sambal on neljale küljele mahutatud Kuusalu kihelkonna meeste nimed –Vabadussõjas 12 ja ilmasõjas 60 langenut. Taastamisel lisati juurde 2 nime. Nähtavasti on sambalt puudu veelgi langenute nimesid. Puuduvad ka toonase Loksa abikiriku juurde maetute nimed.
Teine teema on nende elulugu ja langemine. Küllap mõnigi on juba uurinud oma sugulase elu ja sõjateed. Leian, et ka vallarahvas võiks neist rohkem teada.
Vabadussõja Ajaloo Selts on oma kodulehele riputanud langenute nimekirja koos nende surmaaja, -koha ja -põhjusega. Arhiivimaterjalidest ja vanadest kirikuraamatutest selgub, et enamasti maeti langenud lähimasse surnuaeda, matuse toimetas ja registreeris kohalik kirikuõpetaja. Nii on ka Kuusalu kandi meeste hauad mitmel pool Eestis laiali.
Kuusalu kalmistule on maetud vaid Vabadussõjas langenud 5 sõdurit ja ilmasõjas langenud Johannes Prööm. Esimesena maeti kalmistule 26.12.1918 läänlane, 5. polgu 4. roodu rahvaväelane Aleksander Link (22 a), kes langes lahingus jõululaupäeval kusagil Kuusalu kandis. 8.1.1919 toodi kalmistule tundmatu „Soome vabatahtline 13. roodust“.
Teised maetud on kohalikud mehed. Magnus Sakk (35) Uuri külast, naisemees, langes sõjaväljal Stakelni juures Valga ja Volmari vahel 25.4.1919.
Hans Blumfeld (21) Sõitmäelt, sai surma 21.6.1919 kusagil „sõjaväljal“, põhjuseks „õnnetu juhtumine püssiga sõjaväe teenistuses“.
Arthur Johannes Kuuskmann (23), pärit Anijalt, elukoht Tallinnas, suri neerupõletikku 1.5.1920.
Joosep Parktali (29) võiks pidada siitkandi kõige väärikamaks langenuks. Juristi haridusega ja leitnandi auastmega Kõnnu mees langes 24.4.1919 kell 9.30 lahingus Mõniste mõisa all Rõuge kandis, maeti Loksa kiriku juurde 4.5. Aasta hiljem omistati talle postuumselt Vabadusrist II/3.
Johannes Kruusvall (22) Viinistult teenis 1. diviisi tagavarapataljonis. Matuseraamatu andmeil suri ta kodus Järve talus kopsupõletikku 28.12.1919 ja maeti Loksale 4.1.1920, päev hiljem, kui sõjas olid relvad lõpuks vaikinud.
Johannes Hinn (mõnes dokumendis Hiim, 29) Valklast teenis soomusrongide divisjoni tagavarapataljonis ja suri 15.4.1919 Valga Punase Risti haiglas tüüfusse, maeti Valga Priimetsa kalmistule.
Sama taud murdis ka Gustav Dombachi (Tombach, 29), kes teenis 1. piiriküti pataljonis, Kolga vallast pärit Eduard Aabergi (20), kes teenis 1. polgu luurekomandos, ja Kiiu vallast pärit Gustav Nikkari (21), kes teenis 1. diviisi kindluspatareis. Need kolm surid 1920. aastal Narva haiglas – 18.2., 16.3. ja 8.5. Maeti Narva sõjaväe kalmistule.
Palmses sündinud Voldemar Lande (20) teenis 1. diviisi lendsalgas, uppus 4.7.1920 Narvas ja maeti sõjaväe kalmistule. Gustav Preimann (23) Haabsest sai surma 14.2.1919 kell 3 pärast lõunat „püssiga ettevaatamatu ümberkäimise“ tõttu, maeti Vaivara kalmistule. Jakob Valk (20) Uuri külast teenis Scoutspataljonis, langes Pihkva kaitselahingutes 19.7.1919 Karamõševa küla juures ja maeti Võru kalmistule.
Kuusalu sambal on ilmasõjas langenute vahel ka Vabadussõja Narva rindel 29.11.1919 langenud Robert Tomerias (18) Kõnnu vallast, kes teenis 4. polgu 10. roodus. Narva Peetri matuseraamatus on märkus: „Omaksed viisid ära.“ Ta ongi maetud Ilumäe kalmistule ja tema nimi on raiutud ka Ilumäe mälestussambale.
Kahe 1919. a. esimesel poolel Narva rindel langenud mehe kohta matmise andmed puuduvad. Johannes Tomander (20) Härmakosult teenis 1. polgus ja võis langeda või jäi kadunuks 15.2. Vanaküla juures. Ernst Joseph Riiberg (19) Kahalast teenis 4. polgus ja langes või jäi kadunuks 15.5. Saretšje küla juures.
Langenute nimekirjas on veelgi nimesid, kes olevat pärit Kiiu, Kolga või Kõnnu vallast. Kuid mingil põhjusel neid Kuusalu sambale pole raiutud. Näiteks 1. polgu 5. roodu reamees Valter Malva (25) oli Kolgakülast. Ta suri lahingus Saarküla all saadud haavadesse, teel polgu ambulantsi 25.2.1919 ja maeti Narva lähedale Peeterristi kalmistule.
Kuusalu kihelkonna langenute hulka lugemiseks vajavad täpsustamist veel: Jakob Aam, Voldemar Alles, Voldemar Beekmann, Aleksander Kalholm, Johan Nihov, Jakob Nõmberg, Aleksander Olev, Arnold-Voldemar Piiskop, Johannes Pruberg (Puuberg), Julius Remmelgas ja Albert Vagiström.
Ehk saab lagunev sammas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks remonditud ja suudame lisada ka puuduvad nimed, mis väärivad graniiti raiumist. Neid tänu ja austusega meenutada võime aga juba nüüd, saabuval võidupühal.
