
Anija vallavalitsus aitab Nelijärvel viibivaid Ukraina sõjapõgenikke dokumentide taotlemisel, Kehra paberitehas töökohtadega.
Üle-eelmisel nädalal said Ukraina 200 sõjapõgenikku ajutist peavarju Aegviidu lähedal Nelijärve puhkekeskuses, mis osales üleriigilises majutusteenuse hankes.
„Kui sõda algas, ei olnud pikka mõtlemist, oli ju teada, mis toimuma hakkab,“ sõnas puhkekeskuse omanik Reet Purre.
Esimesed sadakond pagulast jõudsid Nelijärvele 9. märtsi hilisõhtul, ligi samapalju 13. märtsil: „Kõigepealt andsime neile toad, et saaksid magada. Hommikul söögisaalis nägin, et inimesed on psüühiliselt väga katki, neile on kiiresti vaja psühholoogilist abi. Nende endi seast leidsin psühhiaatri, andsime talle omaette toa, kel on vaja, saavad temaga omavahel suhelda.“
Sõja jalust Nelijärvele toodud ukrainlaste hulgas on peamiselt emad ja vanaemad laste või lastelastega, mehi on üksikuid. Palju on väikeste lastega naisi. Lapsi on kokku ligi 90, kõige noorem on 9kuune.

Puhkekeskuse perenaine jutustas, et esimesed kolm päeva veetsid Ukraina sõjapõgenikud peamiselt oma tubades. Iga päevaga on läinud nende näod rõõmsamaks ja on hakatud rohkem suhtlema, kuid sõjast rääkida nad ei taha: „Me ei ole ka küsinud, milleks nende haavu torkida. Meie ülesanne on pakkuda neile esimest peavarju ja toitu ning kodurahu ja turvatunnet.“
Nelijärvel elavad põgenikud kahe- või kolmekohalistes duši ja WCga tubades.
„Siin on nende esimene majutuskoht kuni saavad jalad alla ja leiavad omale mujal elamispinna,“ selgitas puhkekeskuse tegevjuht Kennet Käpp.
Kui kauaks põgenikud Nelijärvele saavad jääda, ei oska tema ega puhkekeskuse juhataja öelda. Mõned on juba leidnud üürikorterid ja Nelijärvelt lahkunud.
Ukrainlased on Reet Purre kinnitusel toredad, mõistvad, kannatlikud inimesed, esimesest päevast peale koristavad enda tube ise, on pakkunud appi ning puhastanud ka puhkekeskuse üldruume, teinud muid töid: „Ükski neist pole midagi nõudnud, on vaid väga tänulikud ning imestavad, kui abivalmid on siinsed inimesed.“
Ka tema on tänulik kõigile, kes on nende juures elavatele Ukraina põgenikele abi osutanud: „Niipea, kui neist esimesed siia jõudsid, hakati meile Aegviidust, Lehtsest, Jänedalt tooma riideid ja jalanõusid, Kehrast saime lapsevankreid.“
Kennet Käpp lisas, et väga hea koostöö on tekkinud Anija vallavalitsusega, samuti Horizon Tselluloosi ja Paberi ASiga Kehrast.
Anija vald aitab isikukoode saada
Anija vallavalitsuse töötajad käivad Nelijärvel peaaegu iga päev, esimest korda külastati sõjapõgenikke nende saabumisjärgsel päeval.
„Jagasime infot perearstiteenuse ja apteegi kohta. Siis oli põgenikke nõustamas ka sotsiaalkindlustusameti töötaja. Ukraina inimeste põhiline küsimus oli, kuidas nad saavad isikukoodi ja ajutise kaitse. Seetõttu tegi vallavalitsus selle kohta järelpärimise,“ rääkis sotsiaaltööspetsialist Kristel Lään.
Eelmise nädala alguses sõidutasid tema ja valla bussijuht sõjapõgenikke Nelijärvelt Aegviidu arsti Maie Muraka juurde. Arst kuulas nende muresid, andis nõu ja kirjutas vajadusel retsepte. Kel raha ei ole, tasub ravimite eest vallavalitsus.
Järgmistel päevadel on sotsiaaltöötaja Nelijärvele viinud peamiselt esmatarbekaupu, mähkmeid, hügieenivahendeid. Iga kord küsiti ka dokumentide vormistamise kohta ning vallavalitsus otsustas, et isikukoodide taotlusi hakatakse vastu võtma kohapeal. Nelijärve puhkekeskus andis selleks kasutada ühe konverentsiruumi. Möödunud nädala neljapäeval ja käesoleva nädala teisipäeval olid seal vallavalitsuse 4 töötajat kohal, aitasid ukrainlastel täita avaldusi isikukoodi saamiseks, skänneerisid nende dokumente ja saatsid edasi siseministeeriumile. Vallaametnikud jagasid ka ühistranspordikaarte ja panid kirja, mida põgenikel on veel vaja.
Põgenikud, kes soovivad ajutist kaitset ehk aastast elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused Eesti elanikega, peavad ka selle kohta esitama avalduse. Seda saab teha politsei- ja piirivalveameti teeninduspunktides, vallavalitsuses ajutise kaitse avalduste vormistamise õigust ei ole. Anija vallavalitsus on esitanud taotluse, et politsei läheks neid kohapeale vormistama, veel ei tea, millal jõutakse tulla.
„Kui politsei teeks siin mobiilse teeninduspunkti, saaksid põgenikud korraga esitada nii isikukoodi kui ajutise kaitse avaldusi. Praegu tuleb neil ajutise kaitse saamiseks minna ikkagi Tallinnasse või Tartusse, aga seal võivad olla pikad järjekorrad,“ rääkis Kristel Lään.
Käesoleval nädalal on Nelijärvel kolmel päeval Viljandi haigla tervisebuss. Sotsiaaltöötaja selgitas, et riik on põgenikele ette näinud esmase ja teisese tervisekontrolli. Esmane tehti Eestisse saabumisel, Viljandi haigla teeb teisest kontrolli: „Võetakse analüüse, tehakse EKG, saab lasta vaktsineerida, tuleb ka röntgenbuss.“
Kehra tehas tutvustab töökohti
Eelmisel reedel käisid Nelijärvel ukrainlastega kohtumas Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi esindajad. Tutvustasid Kehra tehast, rääkisid pakutavatest töökohtadest ja sellest, millised neist sobivad meestele või naistele, jagasid infovoldikuid.
„Meil on vakantseid töökohti. Tulemas on puhkuste ajad ja osa inimesi on pensionile jäänud või jäämas,“ lausus Horizoni personaliosakonna juhataja Ene Harjo.
Elamispindu tehasel pakkuda ei ole, kuid ta märkis, et ühistranspordiga sõitmine on Ukraina põgenikele tasuta ning ka Horizonil on võimalus tööle sõitmist hüvitada.
Kohtumisel lepiti kokku, et kolmapäeval viib tehas huvilised Nelijärvelt Kehrasse tehasega tutvuma. Ukraina lastele kinkisid tehase esindajad kommipakid. Kokku viis Horizon Nelijärvele sada pakki.