NELE REIAL alus­tab Kuu­sa­lu val­las tan­go ja bee­bi­mas­saa­ži­ga

2780
Sel pil­dil on NE­LE REIAL koos Ar­gen­tii­na ühe tan­go­ku­nin­ga, he­li­loo­ja ja di­ri­gen­di ER­NES­TO BAF­FA­GA.

Mõ­le­mad kursused saa­vad toe­tust ter­vis­te­den­da­va­te te­ge­vus­te pro­jek­tist.

Kui Kol­gast pä­rit Ne­le Reial läks li­gi viis aas­tat ta­ga­si Ar­gen­tii­nas­se tan­got õp­pi­ma, os­kas ta üh­te his­paa­nia­keel­set sõ­na – ho­la ehk te­re.
Ehk­ki oli Tar­tu Üli­koo­li lõ­pe­ta­nud fü­sio­te­ra­peu­di dip­lo­mi­ga ja töö­ta­nud mõn­da ae­ga Haap­sa­lu re­ha­bi­li­tat­sioo­ni­kes­ku­ses, ot­sus­tas, et tan­go on te­ma jaoks õi­ge va­lik ning soo­vis koo­li­tust al­gal­li­kast. Ar­gen­tii­na pea­lin­nas Bue­nos Ai­re­ses õp­pis koos tant­su­tun­di­de­ga ka his­paa­nia keelt. Kol­meaas­ta­se koo­li­tu­se tu­le­mu­se­na on ta Din­ze­li süs­tee­mi tan­go tantsuinst­ruk­tor, te­ge­leb ka tangoteraapiaga.
Paa­ri aas­ta eest tu­li ko­du­kan­ti ta­ga­si, elas mõn­da ae­ga Kol­gas, hil­ju­ti ko­lis koos pe­re­ga Tal­lin­nas­se. Tu­le­val nä­da­la­va­he­tu­sel alus­tab ta ju­hen­da­mist ko­du­val­las. Lau­päe­val on Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­ses bee­bi­mas­saa­ži kur­sus­te esi­me­ne tund. Pü­ha­päe­val oo­tab Ne­le Reial hu­vi­li­si Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ar­gen­tii­na tan­go algkur­sus­te­le.
Te­gu on pi­lootp­ro­jek­ti­de­ga. Bee­bi­mas­saaži õpetab viiel jär­jes­ti­ku­sel lau­päe­val. Tan­go­kur­su­se jook­sul saa­dak­se kok­ku küm­me kor­da, koo­li­tus kes­tab ok­toob­ri­ni.
Mõ­le­ma kur­su­se lä­bi­vii­mist toe­ta­tak­se vaim­set ter­vist eden­da­va­te te­ge­vus­te pro­jek­tist, mil­leks Kuu­sa­lu vald sai maa­va­lit­su­selt 700 eu­rot. Tä­nu sel­le­le on kur­sus­te osa­lus­ta­su väik­sem.
Koos­töö val­la­va­lit­su­se­ga tu­li Kuu­sa­lu Pe­reü­hin­gu kau­du. Ne­le Reial käis oma lap­se­ga pe­reü­hin­gu ju­hi Kaie Us­ta­vi bee­bi­võim­le­mis­tun­di­des. Ku­na va­ne­ma­puh­kus hak­kas lä­bi saa­ma, uu­ris, kas oleks või­ma­lik Kuu­sa­lu val­las te­ge­vust lei­da. Kaie Us­tav soo­vi­tas rää­ki­da abi­val­la­va­nem Aa­re Et­si­ga.
Abi­val­la­va­ne­malt kuu­lis Ne­le Reial ter­vist eden­da­va­te te­ge­vus­te toe­tu­sest. Esial­gu oli plaan taot­le­da maa­va­lit­su­se kau­du ra­has­tust bee­bi­mas­saa­ži­le. Kui sel­gus, et Kii­li vald jät­tis sü­da­me­kuu toe­tus­sum­ma võt­ma­ta, tek­kis või­ma­lus saa­da li­sa­ra­ha tan­go­kur­sus­te­le.

Tan­go kui te­raa­pia
„Hu­vi on üles näi­da­tud ju­ba nii bee­bi­mas­saa­ži kui tan­go vas­tu. On kü­si­tud, kas kind­las­ti peab tan­go­kur­sus­tel en­dal part­ner kaa­sas ole­ma. Sel­gi­tan, et ei pea. Tun­nis moo­dus­ta­me tant­su­paa­rid. Tan­got saa­vad tant­si­da ka nai­sed või ise­gi me­hed oma­va­hel, võib tul­la va­na­va­nem lap­se­lap­se­ga, emad-isad las­te­ga. See tants on de­mok­raat­lik, ideaal­vor­mis dia­loog ka­he tant­si­ja va­hel. Te­kib vas­tas­ti­ku­ne suht­le­mi­ne. Üt­len ik­ka, et tan­got suu­da­vad tant­si­da kõik, kel­lel ja­lad kan­na­vad,“ rää­gib ju­hen­da­ja
Ne­le Reial ni­me­tab end tan­go­te­raa­pia Ees­tis­se too­jaks. Ar­gen­tii­nas käis ta tan­got õpe­ta­mas ka ülikoolihaiglas, pimedate klubis. Din­ze­li süs­teem ai­tab sam­me liht­samalt meel­de jät­ta ja pa­kub tant­su­rõõ­mu. Eel­nev tant­suos­kus ega ka va­nus po­le olu­li­ne.
„Algselt oli tango Argentiinas kogukondlik tegevus – tuldi peredega kodukvartali tänavatele ja tantsiti. Ar­gen­tii­nas meel­dis mul­le ka see, et seal on või­ma­lus tant­si­da suu­re­pä­ras­te muu­si­ku­te kes­kel. On iga­päe­va­ne, et tun­tud muu­si­kud tu­le­vad rah­va sek­ka – näed, kui­das muu­si­ka­loo­ming sün­nib ja oled oma tant­su kau­du nen­de­ga kon­tak­tis. Nii sain ühe üri­tu­se käi­gus su­hel­da ka Ar­gen­tii­na ban­do­neo­ni­män­gi­ja, he­li­loo­ja ja di­ri­gen­di, toona 82aas­ta­se Er­nes­to Baf­fa­ga. Te­ma oli seal­ne tip­pu­de tipp. Paljud tangomaailma juhtfiguurid ei ole staarid, nad kut­su­vad oma lau­da, rää­gi­vad na­gu võrd­ne võrd­se­ga. Oli suur au ol­la sel­li­se ini­me­se kõr­val,“ ju­tus­tab ta.
Ban­do­neon on akor­dio­ni­laad­ne lõõts­pill, män­gi­tak­se mõ­le­ma käe sõr­me­de­ga, nup­pe on üle 60.

Füü­si­li­se puu­du­tu­se olu­li­sus
Ne­le Reial üt­leb, et tan­got ja bee­bi­mas­saa­ži ühen­dab füü­si­li­se puu­du­tu­se olu­li­sus, suht­le­mi­ne ke­ha­kee­les: „Tants kes­tab kolm mi­nu­tit, sel­le aja jook­sul su­hes­tu­me ke­ha­kee­le kau­du tei­se ini­me­se­ga.“
Mas­saa­ži­koo­li­tu­sel õpe­tab ta lap­se­va­ne­maid oma bee­bi­sid mär­ka­ma. An­nab sel­gi­tu­si, suu­nab ja ai­tab. Tunnis arutletakse ka pere tervist puudutavate teemade üle.
Ta mär­gib, et oma lap­se sünd on and­nud juur­de aru­saa­mist, nüüd mõis­tab va­ne­maid pa­re­mi­ni – kui ras­ke on va­hel liht­said as­ju te­ha.

Eelmine artikkelAI­DI GER­DE TUISK või­tis Ees­ti MV eta­pi
Järgmine artikkelKii­re in­ter­net kõi­gi­le kät­te­saa­da­vaks!