Raasiku vallas uus ettepanek haldusreformiks

1181

Raasiku vallavolikogu liige AARE ETS käis istungil välja mõtte, et tasuks kaaluda Jõelähtme vallast Aruaru, Haljava ja Sambu ning Anija vallast Salumäe ja Linnakse küla liitmist Raasikuvallaga.

Raasiku vallavolikogu liige Aare Ets sõnas volikogu istungil, et kui Jõelähtme valla Aruaru, Haljava ja Sambu külas on arengukava järgi umbes 250 elanikku ning Anija valla Salumäe ja Linnakse külas ligikaudu 140 – külad kuuluvad Harju-Jaani kihelkonda ning tõmbekeskus on Raasiku alevik.
Ta märkis, et kui need külad liita Raasiku vallaga, jõuaks valla­elanike arv lähemale viiele tuhandele ehk riiklikult kõne all olnud haldussuutlikkuse piirile: „Miks mitte vaadata veel laiemalt ning liita ka Kihmla, Parila, Lükati.”
Volikoguliige lausus, et käis mõtte lauale ajendatuna valla arengukavas mitu aastat olnud eesmärgist asuda läbirääkimistesse naaberomavalitsustega: „Võiks hakata tasapisi mõtlema, võib-olla kutsuda esinema mõni komisjoniliige. Vallavanem tegi juunis ülevaate, mida rääkis riigihaldusminister Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu istungil, siis oli jutt, et sügisel tuleks teemaga edasi tegeleda.”
Aare Etsi sõnul on ta küsinud riigihaldusministrilt, kust tuleb piir 5000, miks ei võiks see olla näiteks 500 rohkem või vähem, vastust pole ta saanud: „Põhimõtteliselt on nende kahe valla küladega meil aga puuduolevad 400 elanikku täis. Seda varianti tasuks arutada.”
Olev Sinijärv täpsustas, et selle variandi puhul võiks vaadata Kihmla ja Salumäe küla koos, sest nendel on üks külavanem, toimetatakse koos ning liitu poleks mõtet ära lõhkuda.
Volikogu esimees Ants Kivimäe rääkis, et riigihaldusreformi arutamiseks on mitu teed: „Võime moodustada ajutise komisjoni või teeme kogu volikoguga ajurünnaku päeva. Volikogu järgmisel istungil tuleks sellega igatahes tegeleda. Probleem on kindlasti tõsine ning otsuseid ei saa teha uisapäisa,  tuleb uurida, mida arvavad teised omavalitsused.”
Ta lisas, et 5000 elanikku on lihtsalt üks arv, mis piiri seadmiseks valitud: „Kui vaatame aga valla finantsvõimekust, siis Raasiku vald alla 5000 elanikuga on ikkagi 200 omavalitsuse hulgas olnud 32.-33. kohal, seega paanikaks pole põhjust.”
Vallavanem täpsustas, et piirarv 5000 tuli tõmbekeskuste uuringust: „Paanikaks on põhjust nii palju, et praeguse rahastusmudeliga enam investeerida ei suuda.”
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja kommenteeris Sõnumitoojale, et mõte liita Aruaru, Haljava ja Sambu Raasiku vallaga  Jõelähtme vallas ilmselt toetust ei leiaks: „Ajalooliselt on need kolm küla olnud Harju-Jaani kihelkonnas, kuid olnud juba pikemat aega Jõelähtme osad. Mina ei tea, et viimase kümne aasta jooksul oleks olnud see teema kohalike hulgas aktuaalne. Mitmed inimesed nendest küladest saavad küll osa teenuseid Raasiku vallast, näiteks koolist või poest, kuid tihedalt ollakse seotud ka Jõelähtme tegemistega. Nende külade inimesed on kokku kasvanud Jõelähtmega ja vald nende küladega.”
Ka Anija vallavanem Arvi Karotam lausus, et külade tükeldamist ei poolda: „Vähemalt minu ametisoleku aja jooksul oleme pööranud piiriäärsetele küladele aina rohkem tähelepanu, saame külaelanikega regulaarselt kokku, kuulame nende muresid ning aitame, kui vaja. Raasiku vallaga võib siduda küll geograafiline lähedus, kuid ei arva, et need külad peaks meie vallast lahutama. Muidugi on see külaelanike otsus ning kaaluda tuleks plusse-miinuseid.”
Vallavanem lisas, et kui Anija vallas üldse kuhugi vaadatakse, siis Aegviidu poole, sest praeguse seisuga on Anija vallas elanikke piisavalt.
Haldusreformist räägiti Raasiku vallavolikogus ka siis, kui vallavanem Rai­vo Uukkivi tutvustas variante, mis võiks vallast pärast haldusrefor­mi saada: liituda tervikuna mõ­ne naabriga, jagada vald naabrite va­hel kolmeks või jätkata praegu­sel kujul.