Nel­ja aas­ta pä­rast on Har­ju­maal 4 rii­gi­güm­naa­siu­mi

69
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja RAIVO TRUMMALI sõnul tulevad Harjusse riigigümnaasiumid veel Harku, Saue ja Rae valda.

Ees­ti 160 güm­naa­siu­miast­me­ga koo­list peaks 2023. aas­taks al­les jää­ma vä­hem kui 100.

22. mail Sa­kus toi­mu­nud Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du nõu­päe­val tõ­des ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi koo­li­võr­gu osa­kon­na ju­ha­ta­ja Rai­vo Trum­mal, et üle­jää­nud Ees­ti­le mõel­dud koo­li­võr­gu prog­ramm Har­ju­maa­le vä­ga häs­ti ei so­bi ega toe­ta siin­seid aren­guid. Kui mu­jal Ees­tis õpi­las­te arv vä­he­neb, siis Har­ju­maal suu­re­neb. Ning kui eu­ro­lii­du toe­tus­meet­me mõ­te on güm­naa­siu­mi­koh­ta­de ar­vu vä­hen­da­da, siis Tal­lin­nas-Har­ju­maal need ei vä­he­ne. Võr­rel­des muu Ees­ti­ga, jät­kab Har­just ka suu­rem osa, 75-77 prot­sen­ti, põ­hi­koo­li lõ­pe­ta­ja­test güm­naa­siu­mi­des.

Õp­peaas­tal 2009/2010 oman­da­sid Ees­ti güm­naa­siu­mi­des kesk­ha­ri­dust 28 719 ning kut­seõp­pea­su­tus­tes 17 627 õpi­last, lõp­pe­vaks õp­peaas­taks olid need vä­he­ne­nud vas­ta­valt 22 513 ja 10 027 õpi­la­se­ni. Põ­hi­koo­le oli Ees­tis 2005/2006. aas­tal 357 ja güm­naa­siu­mio­sa­ga koo­le 241, 2012/2013 oli põ­hi­koo­li­de arv 318, güm­naa­siu­me 214, lõp­pe­val õp­peaas­tal on põ­hi­koo­li­de arv taas 357, kuid güm­naa­siu­mi­de arv vä­he­ne­nud, neid on nüüd 160.
„Põ­hi­koo­li­de arv po­le aja jook­sul vä­ga muu­tu­nud, küll aga on güm­naa­siu­mi­de arv olu­li­selt ka­ha­ne­nud, si­su­li­selt vee­ran­di võr­ra. See on üs­na järsk muu­tus, ar­ves­ta­des ha­ri­du­se­lu kon­ser­va­tiiv­sust,“ mär­kis Rai­vo Trum­mal.

Niiöel­da puh­taid güm­naa­siu­me, ehk ai­nult güm­naa­siu­miast­me­ga rii­gi­koo­le, mi­da 2011/2012. õp­peaas­tal oli ko­gu Ees­tis 6, peaks aas­taks 2023 ole­ma 24 – üks igas maa­kon­na­kes­ku­ses, li­saks Tal­lin­na, Nar­va ja Har­ju­maa rii­gi­güm­naa­siu­mid.

Tal­lin­nas-Har­ju­maal töö­tab prae­gu 70 güm­naa­siu­mio­sa­ga koo­li, neist rii­gi­güm­naa­siu­mi­na Tal­lin­na Muu­si­ka­kesk­kool ja Viim­si güm­naa­sium. 2022. aas­tal on ka­vas Tal­lin­nas ava­da kaks ja 2023. aas­tal üks uus rii­gi­güm­naa­sium. Üks peaks tu­le­ma Mus­ta­mäe­le, tei­ne ilm­selt Kol­de puies­tee­le, kol­mas rah­vus­raa­ma­tu­ko­gu juur­de. Har­ju­maa järg­mi­ne rii­gi­güm­naa­sium ava­tak­se 2021. aas­tal Ta­ba­sa­lus, sel­lest järg­mis­tel aas­ta­tel ka Laag­ris ja Rae val­las.
Mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja üt­les, et OS­CE soo­vi­tas Ees­ti­le koo­li­võr­gu mu­de­lit, kus güm­naa­siu­mi- ja kut­se­ha­ri­dus võik­sid ol­la rii­gi hal­la­ta.

„See ei tä­hen­da, et riik hak­kaks koo­le jõu­li­selt nat­sio­na­li­see­ri­ma,“ kin­ni­tas Rai­vo Trum­mal ning li­sas, et pi­gem tun­dub mei­le so­bi­vat la­hen­dus, kus riik hak­kab rii­gi­güm­naa­siu­mi­des puu­du­jää­vaid õp­pe­koh­ti ost­ma ko­ha­li­kelt oma­va­lit­sus­telt seal­se­test koo­li­dest.

Te­malt kü­si­ti, kas ik­ka jät­kub õpi­la­si Tal­lin­na ja lä­hiümb­ru­se rii­gi­güm­naa­siu­mi­des­se, ku­hu on aas­taks 2023 ka­van­da­tud kok­ku li­gi­kau­du 4000 õp­pe­koh­ta, pea­le sel­le on neid veel oma­va­lit­sus­te­le kuu­lu­va­tes güm­naa­siu­mio­sa­de­ga koo­li­des ja era­koo­li­des. Rai­vo Trum­mal lau­sus, et 4000 õpi­las­koh­ta on tõe­poo­lest pal­ju, kuid ka Tal­lin­na ja Har­ju­maa õpi­las­te ar­vu kasv on vä­ga suur, näi­teks on Tal­lin­na linn oma prog­noo­si­des näi­nud et­te täien­da­valt veel 3000-4000 güm­naa­siu­mi­ko­ha va­ja­dust.

Kii­li val­la­va­nem Ai­mur Lii­va üt­les, ku­na rii­gi­güm­naa­siu­mi­de loo­mi­ne on seo­tud eu­ro­meet­me ja ra­ha­de­ga, siis on Ees­ti riik and­nud lu­ba­du­se vä­hen­da­da prae­gus­te güm­naa­siu­mide ar­vu tea­tud pii­ri­ni. Ta kü­sis, kui kau­gel ol­lak­se sel­le lu­ba­du­se täit­mi­se­ga ja mis saab ju­hul, kui se­da ei täi­de­ta. Mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja vas­tas, et pe­rioo­di lõ­puks ehk aas­taks 2023 peaks Ees­tis güm­naa­siu­mi­de arv, mis prae­gu on 160, ole­ma väik­sem kui 100. Val­la­va­ne­mad tõ­de­sid, et nel­ja aas­ta­ga saab 60 güm­naa­siu­mio­sa sul­ge­da si­su­li­selt vaid vä­gi­val­la­ga. Rai­vo Trum­mal vas­tas, et nii hull asi po­le ning prae­gu tun­dub ees­märk teo­ree­ti­li­selt veel või­ma­lik. Kas mit­te­täit­mi­se­ga võib kaas­ne­da trahv, ei osa­nud ta öel­da: „Meie se­ni­sed ko­ge­mu­sed on näi­da­nud, kui asi on põh­jen­da­tud, ei ole eri­ti sankt­sio­nee­ri­tud.“

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor kü­sis, kas on kin­del, et lä­hi­tu­le­vi­kus min­git oma­va­lit­sus­te sur­ves­ta­mist güm­naa­siu­mi­de sul­ge­mi­se osas ei tu­le.

„Ma ar­van küll, et po­le plaa­nis,“ sõ­nas mi­nis­tee­riu­mi koo­li­võr­gu osa­kon­na ju­ha­ta­ja.
Ta li­sas, et ei pea „kä­te­vää­na­mist“ vä­ga reaal­seks: „Ise­asi, kui ku­sa­gil õpi­las­te­tüh­jas piir­kon­nas on güm­naa­sium, kus on tä­na­gi vaid 20 õpi­last, mis po­le vä­ga jät­ku­suut­lik. On eba­reaal­ne, et riik tel­lib sealt ka veel viie aas­ta pä­rast güm­naa­siu­mi­koh­ti.“

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka ar­vas: „Kui se­da nii­ni­me­ta­tud kä­te­vää­na­mist ei tu­le, on vä­ga eba­reaal­ne, et oma­va­lit­su­sed sul­ge­vad va­ba­taht­li­kult 60 güm­naa­siu­mi.“
Rai­vo Trum­mal vas­tas: „See on prae­gu veel või­ma­lik, se­ni po­le vä­ga hul­lu­moo­di kel­lel­gi kä­si vää­na­tud, kuid üs­na suur ka­ha­ne­mi­ne on ju­ba toi­mu­nud.“

Oma­va­lit­sus­ju­hid soo­vi­sid veel tea­da, kui­das on güm­naa­siu­mi­koo­li­koh­ta­de loo­mi­sel ar­ves­ta­tud sel­le ees­mär­gi­ga, et güm­naa­siu­mi­des võiks jät­ka­ta vaid kol­man­dik põ­hi­koo­li­de lõ­pe­ta­jaist, üle­jää­nud min­na kut­se­ha­ri­dus­se. Mi­nis­tee­riu­mi esin­da­ja tõ­des, et kut­se­ha­ri­du­se osa­täht­su­se suu­ren­da­mi­se tee­mat on pi­de­valt tõs­ta­ta­tud, sel­les­se on pal­ju pa­nus­ta­tud, kut­se­koo­le sa­da­de mil­jo­ni­te eu­ro­de eest re­no­vee­ri­tud, kuid olu­list ni­het po­le ik­ka­gi toi­mu­nud. Sel­le­le ei ai­ta te­ma sõ­nul kaa­sa ka see, et töö­tu­ru sta­tis­ti­ka jär­gi on kut­se­süs­tee­mist tul­nud töö­ta­ja­te pal­gad güm­naa­siu­mi­de lõ­pe­ta­nu­te­ga võr­rel­des väik­se­mad.

„Ees­ti on ka ha­ri­du­seus­ku ja ei ku­ju­ta prae­gu et­te, kui üt­lek­si­me näi­teks, et me güm­naa­siu­mi­koh­ti juur­de ei loo, vaid edas­pi­di peak­sid kõik mi­ne­ma kut­se­koo­li­des­se. See te­ki­taks ilm­selt to­hu­tu pa­ha­mee­le ja vas­tu­sei­su ning tä­na­ses sea­dus­ruu­mis ei ta­kis­taks mit­te mis­ki ka uu­te era­koo­li­de te­ket,“ mär­kis Rai­vo Trum­mal.