NATALJA KITAM on kasvanud Raasikul ja õppinud Kehra gümnaasiumis.
NATALJA KITAM: „Pole oluline, kas oled maalt või linnast, mees või naine, eestlane või venelane. Tähtis on ise mitte barjääre seada ja endasse uskuda.“
Aprilli keskel tegi mitte-eesti päritolu ühiskonnategelastest ja kodanikuaktivistidest koosnev algatusrühm avalduse Memorandum 14. See toetab Eesti suveräänsust ning mõistab hukka kolmandate riikide sekkumise Eesti siseasjadesse. Allkirja saavad anda kõik Eestimaal elavad mitte-eestlased petitsioon.ee lehel. Memorandumi üks autor on MTÜ Etnoweb asutaja ja Tallinna ülikooli õppejõud, endine teleajakirjanik Natalja Kitam, kes on kasvanud Raasikul ning lõpetanud Kehra gümnaasiumi.
Memorandumi loomise põhjusena nimetab Natalja Kitam asjaolu, et seoses Ukraina sündmustega on Eestis elava venekeelse elanikkonna seast mõnedki võtnud sõna kogu siinse vene kogukonna eest: „Igaüks võib ju kirjutada, et meie ehk vene kogukond arvame nii. Aga kus on faktid, mis seda tõestavad? Memorandum 14 on avaldus, millele saab anda oma allkirja ja sellega kinnitada, et tema arvab nii ja see on fakt. Keegi teine ei võta tema eest sõna.“
Möödunud nädala lõpuks oli petitsioonile andnud allkirja 779 inimest. Natalja Kitami sõnul ei ole oma nime all kirjutamine alati lihtne, sest kõik ei pruugi seda mõista: „Võib juhtuda, et näiteks su naaber küsib, kas sa oled nüüd Venemaa vastu. Kuid inimene, kes annab oma allkirja, teatab sellega, et siin on tema kodumaa. Ta ei pea oma vaateid ja kuulumist pidevalt tõestama.“
Natalja Kitam toetab ka mõtet luua Eestis kohalik venekeelne telekanal. Ta usub, et venekeelsel kanalil oleks vaatajaid, sest inimesed tahavad näha otseülekandeid Eestist, mida ei saa pakkuda ükski vene telekanal. Samuti kvaliteetseid ja tõsiseid uudiseid ning haridussaateid.
Hoolida inimesest
Natalja Kitam on sündinud Põhja-Kaukaasias. Tema isa oli eestlastest Uus-Eesti külasse rännanute järeltulija ja ema pärit kohalikust kreeklaste külast. Kui tütar oli viieaastane kolis pere Eestisse Raasikule. Isa oskas küll eesti keelt, kuid suhtlus kreeklannast abikaasaga käis vene keeles.
Tütar oskas Eestisse tulles öelda ainult mõne sõna kohalikus keeles. Peagi õppis ta eesti keelt rääkima, kuid mäletab sellegipoolest, et teised lapsed teda narrisid, sest pidasid teda venelaseks.
Kehra gümnaasiumi lõpetas ta hõbemedaliga: „Kulda ei saanud, sest mul oli lõputunnistusel üks neli ja see oli vene keel.“
Pärast ülikooliõpinguid Peterburis tõi töö ta mõneks ajaks ka Kehra kooli, kus õpetas psühholoogiat, inimeseõpetust ja rakendusmajandust. Tema esimene töökoht oli aga Raasiku Elektris tehnoloogia tehnikuna, esimene tööandja ettevõtte tollane juht Olev Sinijärv. Kehra ja Raasikuga seovad Natalja Kitamit praegu sugulased ja tuttavad. Raasikul elab tema tädi Ernestiine Turro oma perega. Kehras on tal endised kooliõed ja koolivennad, kellest suhtleb tihedamalt perekond Lapitševiga.
Käesoleval aastal kandideerib Natalja Kitam Euroopa Parlamenti Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas. Tema soov on muuta praegust olukorda, kus erinevatel põhjustel on tööturult tõrjutud 180 000 töövõimelist inimest. Ka peab ta probleemiks palgalõhet, aga teisigi sotsiaalseid lõhesid ühiskonnas.
„Soovin seista selle eest, et kusagil Euroopas ei diskrimineeritaks kedagi. Vaja oleks juurutada ühtset süsteemi kogu ELis. See puudutab ka eestlasi, kes lähevad välismaale tööle. Tähtis on näha inimest ja temast hoolida, mitte ainult rahvust, sugu või päritolu.,“ selgitab Natalja Kitam.
