Muu­seu­miööl esi­li­nas­tus kroo­ni­ka­film Keh­ra jaa­ma­hoo­ne taas­sün­nist

Keh­ra Raud­tee­jaa­ma 10. sün­ni­päe­vaks val­mi­nud fil­mi „Keh­ra jaa­ma­hoo­ne taas­sünd“ au­tor on AN­NE TAN­NE.

„Ma­ja vaim on elus ja see on kõi­ge täht­sam,“ üt­les ko­ha­lik loo­maarst Ain Ze­reen äs­ja­val­mi­nud do­ku­men­taal­fil­mis 2010. aas­ta tal­gu­päe­val Keh­ra raud­te­jaa­mas.

Jaa­ma­hoo­nes, mil­le re­no­vee­ri­mi­seks ku­lus MTÜ asu­ta­mi­sest küm­me aas­tat, tu­li lau­päe­val, 19. mail fil­mi esi­li­nas­tust vaa­ta­ma nii pal­ju rah­vast, et is­te­koh­ti nap­pis.

58mi­nu­ti­li­ne film on üle­vaa­de MTÜ küm­neaas­ta­sest tõ­si­sest ja vi­sast tööst va­na ma­ja taas­ta­mi­sel. Jaa­ma­hoo­ne ehi­ta­ti 1896 ning 1990nda­te teises pooles lõppes piletite müük. Kui Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te 89. aas­ta­päe­val, 4. jaa­nua­ril 2008 ase­tas tol­la­ne kait­se­mi­nis­ter Jaak Aa­vik­soo Keh­ra jaa­ma­hoo­ne juur­de mä­les­tus­tahv­li et­te pär­ja, oli olu­kord fil­mi au­to­ri An­ne Tan­ne hin­nan­gul üheaeg­selt nii mee­liü­len­dav kui piin­lik, sest see toi­mus pilt­li­kult öel­des pra­hi­hun­ni­kus. Ärk­sad lin­na­ko­da­ni­kud, kel­le­le ko­du­pai­ga elu ja aja­lu­gu läk­sid kor­da, tund­sid, et nii enam eda­si min­na ei saa ning te­gid jaa­mas suur­pu­has­tu­se. An­ne Oruaas, kel­lest hil­jem sai MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht, üt­les siis, et jaa­ma peaks tu­le­ma muu­seum. MTÜ, kes võt­tis muu­seu­mi loo­mi­se oma ees­mär­giks, loo­di Kaa­rel Arus­te, An­ne Oruaa­sa ja Ants Miid­la eest­ve­da­mi­sel 16. sep­temb­ril 2008. Asu­ta­jaid oli 9, ju­ha­tus­se va­li­ti li­saks An­ne Oruaa­sa­le ja Kaa­rel Arus­te­le veel Mar­ti Sep­mann. Aas­ta hil­jem kin­ni­ta­tud aren­gu­ka­va jär­gi pi­di re­no­vee­ri­tud ma­jas ava­ta­ma muu­seum 2013. aas­tal. Te­ge­lik­ku­ses lõp­pes re­no­vee­ri­mi­ne viis aas­tat hil­jem.

Jaa­ma­hoo­ne ei seis­nud va­he­peal tüh­jalt, MTÜ kor­ral­das seal näi­tu­si, oli ki­no. Seal on teh­tud teat­rit ja kont­ser­te, eks­kur­sioo­ne, jaa­ma­hoo­ne ees ja sees vii­dud lä­bi pa­be­ri­päe­vi ja aja­loo­kon­ve­rent­se.

Pub­lik tä­nas fil­mi au­to­rit ap­lau­si­ga, Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam an­dis An­ne Tan­ne­le val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja val­la aja­loo jääd­vus­ta­mi­se eest.
„Fil­mik­roo­ni­ka on suur väär­tus,“ mär­kis ta ja li­sas: „Küm­me aas­tat on olu­li­ne osa ini­mes­te elust, aga tu­le­mus on imet­lus­väär­ne. Siin on pal­ju­de ini­mes­te töö, kaud­selt ko­gu val­la­rah­va töö, sest val­laeel­ar­vest on jaa­ma­hoo­ne taas­ta­mist toe­ta­tud mit­me­sa­ja tu­han­de eu­ro­ga. Aga see on läi­nud õi­ges­se koh­ta.“

Küm­neaas­ta­se MTÜ juht An­ne Oruaas tä­nas ühin­gu liik­meid ja abi­li­si ning lõi­kas lah­ti sün­ni­päe­va­tor­di. Sü­daöö­ni män­gi­sid tant­suks Tiit Born ja Ola­vi Ois­man.

Muu­seu­miöö prog­ram­mi kuu­lu­sid ka Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu eks­po­sit­sioo­ni tut­vus­ta­vad eks­kur­sioo­nid, näi­tu­sed „10 aas­tat MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaa­ma“ ja Bir­ken­ruh su­ve­la­vas­tu­sest ning Kait­se­lii­du sõ­ja­teh­ni­ka näi­tus jaa­ma­hoo­ne ees. Kunst­nik Ave Nah­kur esit­les sa­mal päe­val jaa­ma­hoo­nes rei­si­raa­ma­tut „Meie kü­la ei­ded La Go­me­ral“.

Film tões­tas – ma­ja vaim elas
Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja An­ne Tan­ne, kes on Keh­ra Raud­tee­jaa­ma et­te­võt­mi­si 10 aas­tat fil­mi­nud-pil­dis­ta­nud, rää­kis, et mõ­te te­ha do­ku­men­taal­film tek­kis neil An­ne Oruaa­sa­ga sü­gi­sel. Siis hak­kas ta ta­sa­pi­si ma­ter­ja­li kaus­ta­des­se ja­ga­ma.

„See oli kõi­ge suu­rem töö, küm­ne aas­ta­ga on ko­gu­ne­nud sa­du tun­de fil­mi­ma­ter­ja­li. Va­li­sin väl­ja, mi­da võiks ka­su­ta­da, fil­mi hak­ka­sin te­ge­ma veeb­rua­ri al­gu­ses. Siis läks sel­les­se iga va­ba mi­nut. Esi­me­se hoo­ga tu­li film viis tun­di pikk,“ lau­sus ta.

Ta sel­gi­tas, et kes­ken­dus vaid MTÜ nei­le te­ge­mis­te­le, mis on seo­tud jaa­ma­hoo­ne ja sel­le re­no­vee­ri­mi­se­ga: „Et näi­da­ta, na­gu loo­ma­toh­ter üt­les – kui ma­ja vaim on elus, siis ma­ja elab. Need on kuld­sed sõ­nad.“

Film val­mis nä­da­la­päe­vad ta­ga­si. „Keh­ra jaa­ma­hoo­ne taas­sün­ni“ st­se­naa­riu­mi au­tor, re­žis­söör ja mon­tee­ri­ja An­ne Tan­ne oli fil­mis ka dik­tor: „Mõt­le­si­me An­ne Oruaa­sa­ga küll, et võ­ta­me kel­le­gi teks­ti pea­le lu­ge­ma, kuid te­gin se­da ju öö­sel, päe­val olin koo­lis tööl. Ma po­le min­gi dik­tor, iga teks­ti­jup­pi lu­ge­sin paar­küm­mend kor­da. Öö­sel oled vä­si­nud ja ik­ka lä­heb va­les­ti ning tu­leb uues­ti alus­ta­da. Prae­gu on need teks­tid mul täies­ti peas.“

KÜSK an­dis Keh­ra jaa­ma­hoo­ne taas­sün­ni loo fil­mi­le EV100 kin­gi­tus­te ja sünd­mus­te tea­vi­tus­te­ge­vus­te ning jääd­vus­ta­mi­se toe­tu­sest 1988 eu­rot. Film on ka­vas salvestada MTÜ lo­go­ga mä­lu­pul­ka­de­le, et se­da saaks kin­ki­da, pan­nak­se ka müü­ki.