„Detsembris töötasime täistuuridel ning jaanuaris oli koroonakriisieelne tootmismaht taastatud ja isegi ületatud,“ kinnitab OÜ Multimek Baltic Kehra tehase juht RINNO SAVIIR.
Kui mullu kevadel tabas maailma koroonapandeemia, kaasnes sellega majanduse jahenemine, mis ei jätnud puudutamata ka Kehras tegutsevat osaühingut Multimek Baltic.
„Olid väga segased ajad, keegi ei teadnud, mis hakkab juhtuma. Ka meid mõjutas see väga otseselt,“ ütleb metallitooteid valmistava Multimek Balticu Kehra tehase juht Rinno Saviir.
Kuna tellimused vähenesid, langes tehase tootmine koroonakriisi alguses ligi 50 protsenti. Suuresti pidi loobuma renditööjõust, kuid ka kohalikest töötajaist tuli kümmekond koondada.
Koroonaviirus on Eestit taas väga kõvasti räsimas ning märtsi keskel oli päris palju töötajaid haiged või karantiinis ka Multimek Balticus. Tehase juhi sõnul on mullused ärevad ajad ettevõtte jaoks möödas: „Eelmise aasta teine pool läks ülesmäge ning sügisel hakkasime taas töötajaid värbama. Käesolevat aastat alustasime juba suhteliselt tormiliselt ning loodan, et väike langus, mis eelmisel aastal tekkis, on minevik. Prognoosid näitavad, et tänavune tuleb meie jaoks rekordaasta.“
Omanik on Soome perefirma
Multimek Baltic OÜ omanik on Soomes 1950ndatel loodud Multimek OY. Emafirma sai nime selle järgi, et asub Kesk-Soomes Multia vallas. Tegu on pereettevõttega, mille omanikud on isa ja poeg, Olavi Hokkanen ja Matti Hokkanen. Mõne aasta eest, kui isa jäi pensionile, võttis Matti Hokkanen temalt kogu kontserni juhtimise üle.
„Tööjõuprobleemid takistasid Soomes suurenemist ning otsustati 2012. aastal laieneda Eestisse,“ selgitab Rinno Saviir.
Multimek Baltic alustas rendipinnalt Kuusalus, kuid seal jäi paari aasta pärast kitsaks. Kuusalu vallas tehase laiendamiseks lisaruume ega maad uue tehase ehitamiseks osta ei õnnestunud. Kehras osteti ära Ruduse kivitehasele kuulunud maa ja hooned. Multimek Baltic alustas 2015. aastal tootmist Tselluloosi tänaval varem kivitehasele kuulunud viilhallides.
„Meie põhitegevus on metalltoodete valmistamine ja komplekteerimine. Täpsemalt öeldes valmistame kivipurustus- ja kivisõelumismasinate konveiereid ning alusraame,“ räägib tehase juht.
Sisse tuleb lehtmetall, välja läheb valmistoode. Sinna vahele jäävad metalli plasmalõikus, puhastus, painutus, keevitus, värvimine ja koostamine ehk kokkupanek. Ühe toote tegemisel osaleb kokku kümmekond inimest. Mõnes osakonnas käib töö kolmes vahetuses. Konveiereid suudetakse valmistada kuni 30 tükki nädalas, kivipurustusmasinate alusraame, millest kõige suurem on 15 meetrit pikk ja kolm meetrit kõrge, 4 tükki nädalas.
„Nüüdseks on Eesti tehas kasvanud juba nii palju, et on Soome omast suurem. Üle-eelmisel aastal oli meie käive 9,9 miljonit eurot, eelmisel aastal langes 8,2 miljonini, sel aastal prognoosime üle 10 miljoni euro suurust käivet,“ lausub Rinno Saviir.
Toodang läheb peamiselt Soome Metso Outotes Finland Oy tehasesse ja osaliselt Kalesile, kus pannakse kokku suuri masinaid.

Tööjõupuudust leevendavad töölised Ukrainast
Kehras alustades oli Multimek Balticul umbes 30 töötajat. Enne eelmise aasta kriisi oli neid üle saja, kriisi ajal vähenes 65 töötajani, nüüd on arv kasvanud 116 töötajani. Valdav osa neist on mehed, naisi on kümmekond, nemad töötavad kontoris, laos ja komplekteerimises.
Umbes 70 protsenti ettevõtte töötajaist on Eestist, lisaks Kehrale ja lähiümbrusele ka Aegviidust, Kuusalust, Rakverest, Tallinnast. 30 protsenti on renditööjõud, peamiselt Ukrainast.
„Muidugi on meie huvi pakkuda tööd eelkõige kohalikele inimestele, kui neid vaid leiaks,“ tõdeb tehase juht.
Renditööjõu osakaalu on pidevalt vähendatud, kolm-neli aastat tagasi oli neid Kehra ettevõttes isegi 50 protsenti. Kui kõigile muudele töödele on saadud töötajaid Eestist, vajadusel koolitatakse ka kohapeal, siis kõige keerulisem on keevitajatega.
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ning Tartu ja Paide ametikoolidest on Multimek Balticus pidevalt paar keevitaja-õpilast praktikal: „Ei saa öelda, et Eestis keevitajaid üldse pole. On mehi, kellele see töö meeldib ja teevad seda väga hästi, aga neid on liiga vähe. 90 protsenti meie Ukraina tööjõust ongi keevitajad.“
Seetõttu oli möödunud aastal ettevõtte jaoks kõige keerulisem aeg, mil välistööjõudu Eestisse ei lubatud. Kuigi raske aeg elati üle ja renditöölised on taas siin, on Ukraina töölisi kasutavate ettevõtete jaoks see siiski üsna ebamugav: „Nad võivad Eestis olla üheksa kuud, seejärel peavad kolmeks kuuks minema oma kodumaale. Kui vahepeal ära lähevad, on asemele vaja teisi. Siis muudkui koolitame ja koolitame ning kunagi ei saa olla kindel, kas need, kes vahepeal ära lähevad, tulevad kolme kuu pärast tagasi. See on justkui lõputu ring.“
Seepärast on Multimek Balticul tööportaalides pidevalt kuulutused, et leida renditööjõu asemele kohalikud püsivad töötajad. Samuti otsitakse töötajaid juurde, kuna enam ei jõuta toota nii palju, kui tellijad soovivad.
Suured laienemisplaanid
Edaspidi on Multimek Balticul Kehrasse töötajaid veel rohkem tarvis. Plaan on veel laieneda, kuigi tehas on kasvanud Soomes asuvast emaettevõttest ka tootmispinnalt suuremaks – seda on praegu 7500 ruutmeetrit. Paar aastat tagasi ostsid omanikud Kehras oma tehase juurde veel 7 hektarit maad. Möödunud suvel kehtestatud detailplaneering näeb ette ehitada sinna mitu uut tootmishalli. Rinno Saviir selgitab, et toodangut laiendada ei ole kavas, küll aga suurendada tootmisvõimsust. Millal uusi tootmishooneid ehitama hakatakse, pole veel täpselt teada, esialgsetele plaanidele tõmbas koroonakriis pisut pidurit.
„Eelmisel aastal panime investeeringud seisma, uuesti hakkasime nendega tegelema sellel aastal. Omanike soov on arendada ka Eesti tootmine võimalikult kaasaegseks, seepärast on otsustatud lähiaja suuremad investeeringud teha Kehras asuvasse tehasesse. Esmajärjekorras investeerime uude laserpinki, mille paigaldamine praegu käib ning aprilli keskel saame kasutusele võtta. Järgmisena paigaldatakse ilmselt juba selle aasta lõpus esimesed keevitusrobotid,“ jutustab tehase juht.
Kolme aasta jooksul investeeritakse kokku üle 2,6 miljoni euro, sellest 941 664 eurot saadakse KIKi kaudu ressursitõhususe toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist. Tänavuse investeeringu suurus on veidi üle miljoni euro, selle eest soetati laserpink.
Kui õnnestub, alustatakse veel tänavu ka uute tootmishallide ehitamist.






