Anija vallavolikogu võttis neljapäeval, 18. aprillil vastu otsuse tagada vähemalt 27protsendiline ehk kuni 700 000 euro suurune omafinantseering vallavalitsuse projektile „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamine Kehrasse“. Valla keskusesse on kavas rajada kuni 2,6 miljonit eurot maksev teenusmaja, kus saavad kortereid üürida väiksema abivajadusega eakad ja puuetega inimesed.
„Suure tõenäosusega hakkavad seal elama liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja liitpuudega inimesed ning maja ehitamisel arvestatakse kõigi nende puuetega. Lisaks on elanikel võimalik saada seal ka kõiki vajalikke sotsiaalteenuseid – koduteenust, tugiisikut, isiklikku abistajat,“ selgitas sotsiaalvaldkonna abivallavanem Marge Raja 7. veebruari Sõnumitoojas, kus oli teenusmaja kavandamisest pikemalt juttu.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avas kogukonnapõhise toetatud eluaseme teenusmajade loomiseks 1. aprillil toetusmeetme, projekte saab esitada 6. maini. Anija vallavalitsus soovib ehitada Kehrasse 12 korteriga maja, kus väiksema abi- ja toetusvajadusega inimesed saaksid elada võimalikult kaua kodustes tingimustel ega peaks minema hooldekodusse.
„Raha taotlemine ei tähenda veel, et seda antakse, aga meil on nõutavate dokumentide näol täielik valmisolek toetust küsida,“ sõnas Marge Raja volikogu istungil.
Kui toetust saadakse, plaanib vallavalitsus käesoleval aastal tellida teenusmaja projekti, ehitamine on kavandatud aastateks 2026-2027, omaosaluse katteks võetakse laenu.
Arutelu volikogus
Vallavolikogus eelnes teenusmaja omaosalusele garantii andmisele arutelu. Rene Kaalo ütles, et tegu on väga pikaajalise otsusega ning ta pole näinud selle kohta finantsanalüüsi. Ta arvas, et ehk on mõttekas teha koostööd teiste valdadega ning majutada oma inimesi seal.
Vallavanem Riivo Noor vastas, et teenusmaja maksumuseks kalkuleeritud 2,6 miljonit eurot on maksimaalne hind ning omaosaluse katmiseks on kavas võtta 700 000 eurot laenu 10 aastaks. Ta lisas, et vastavalt mullu kehtima hakanud uuele hoolekandeseadusele tuleb vallal maksta iga hooldekodus oleva inimese eest 650 eurot kuus, aastas teeb see 7800 eurot.
Kui planeeritav teenusmaja on 100protsendiliselt täis ning sealsetest elanikest 4 oleksid muidu hooldekodus, oleksid valla kulud kümneaastase laenu tagasimakse perioodil nullis.
Kui maja täituvus oleks 70 protsenti, piisaks 6 elanikust, kes ei pea minema hooldekodusse.
Anija vallaeelarvest toetatakse praegu 52 inimese hooldekodu tasu maksmist, tänavuses vallaeelarves on selleks kokku planeeritud 398 000 eurot.
Vallavanem selgitas veel, et teenusmajas saavad kortereid üürida inimesed, kes tulevad iseseisvalt toime, kuid ei jaksa enam näiteks puid tuppa tassida, lund lükata või kõndida koju neljandale korrusele: „See on kohandatud maja, kus on lihtne hakkama saada. Inimene maksab üüri, tasub kommunaalkulude ja muude teenuste eest. Oleme arvestanud, et need on kokku 500-550 eurot kuus. Keskmine hooldekodu koht maksab praegu 1500 eurot, vald tasub sellest 650 eurot, ülejäänud on inimese omaosalus. Juba sellest näeme, et inimestel on huvi sinna tulla või lastel paigutada oma emad-isad eluruumi, mis on hooldekodust natuke sõbralikum, mõnusam ja ka soodsam.“
Peep Kask küsis, kas ilma volikogu garantiikirjata ei saa vallavalitsus RTKsse taotlust esitada. Marge Raja vastas, et saab, aga siis võib see hindamisel saada vähem punkte, jääda teistest projektidest nõrgemaks.
Rene Kaalo arvas, et on vaja rohkem analüüsida enne, kui võtta nii suur finantskohustus. Veel oli ta seda meelt, et on vale eakate maja planeerimine Kehra kesklinna – teenusmaja asukohaks on kavandatud Lastetare lasteaia endine krunt Laste tänaval: „Me räägime, et tahame siia noori inimesi, tahame linna keskosa muuta atraktiivseks, kuid siis teeme väga pikaajalise otsuse, et ehitame selle hoone keset Kehrat.“
Vallavanem vastas, et valmis on toetusmeetme tingimustele vastav eskiisprojekt ning hinnakalkulatsioon. Ta lisas, et teenusmaja ei saa ehitada Lehtmetsa küla taha, sest inimesed, kes seal elama hakkavad, peavad saama käia poes ja arsti juures, seetõttu peab maja asuma keskuses või sellele võimalikult lähedal. Ta kinnitas, et ka siis, kui valla taotlusele on saadud positiivne vastus, on võimalik veel teenusmaja ehitamisest loobuda.
Marge Raja selgitas, et vallavalitsuses on töö eakate üürimaja kavandamisel käinud 2020. aastast, kui volikogu esitas Harju maakonna arengustrateegia tegevuskavasse eakate üürikodu rajamise.
Toomas Tõnise märkis, et vald ja vallakeskus peavad olema võimalikult elamisväärne koht kõigile ning leidis, et on väga hea, kui 27protsendilise omaosalusega saab maja, mis teenib paljusid inimesi aastaid.
Inga Leoke-Bosenko oli samuti seda meelt, et noorte kõrval tuleb rohkem mõelda ka eakatele, neid ei tohiks saata metsa elama, vaid rajama neile üürikodu just keset linna, kus on nende jaoks vajalikud tingimused.
Erik Jüriöö lisas, et sellise hoone rajamine on olnud Anija valla mitmes arengukavas ja esitatud sinna kogukonnapoolse ettepanekuna.
Triinu Allipere rääkis, et nädal varem arutati teenusmaja rajamiseks garantiikirja andmist volikogu vähemalt kolme komisjoni koosolekul, Marge Raja jagas selgitusi ja vastas küsimustele. Lisaks käis sotsiaalkomisjon ka Kehra sotsiaalmajaga tutvumas: „Nägime, kuidas meie praegused abivajajad elavad. On väga palju kitsaskohti, mis on vaja lahendada kas seal majas või oodata, et tuleb ruttu parem lahendus. Kas või see, et teiselt korruselt ei saa kanderaamiga välja.“
Kohalikele omavalitsustele suunatud meetme „Kogukonnapõhiste toetatud elamiste loomine teenusmajas“ kogueelarve on üle 26 miljoni euro, sellest üle 18,2 miljoni euro on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus. Projektid, millele toetust antakse, peavad olema lõpetatud 31. detsembril 2028.