
Hara Seilamise Seltsi ja MTÜ Hara Sadam eestvedajad on võtnud südameasjaks tuua merekultuur Kuusalu valla ranna-aladele tagasi.
Veel aasta tagasi mahajäetuna seisnud Hara sadamas on nüüd vähem kui ühekuuse vahega korraldatud kaks suurüritust.
Aprilli lõpus osales MTÜ Hara Sadam avatud kalasadamate päeval, et tutvustada Hara sadamat kalasadamana. Külastajaid oli ligi tuhat.
Möödunud laupäevaks, 26. maiks kutsuti rahvast taas Hara sadamasse, avati purjetamishooaeg ning kuulutati Hara Seilamise Seltsi jahtklubi avatuks. Paljud külalised saabusid merd mööda, esmakordselt seisid Hara sadamas korraga mitu suurt jahti ning kaatreid ja paate.
Tegevusi jagus üritusel „Suvi Hara sadamas“ kogu päevaks. Esmalt viidi koos keskkonnaametiga läbi seminar meresõidu ajaloost, esinesid mereajaloolased Vello Mäss ja Ain Tähiste ning Janek Safranovski Viimsi muuseumist.
Lõunapausi ajal sai jälgida laste purjetamistreeningut – purjetamiskoolitusega alustati Hara sadama akvatooriumil mullu juulis.
Päeva teise poole seminar oli suunatud purjetamise ja huvimeresõidu tutvustamisele. Kalevi jahtklubi liige, kunagine Eesti meister purjetamises, professor Ülo Vooglaid rääkis oma kogemustest merel, Kolga-Aablas suvitav Jaak Jõgi jagas muljeid, kuidas õnnestus saada avamerepurjetamise maailmameistriks. Hara purjetajate treener Ingrid Randlaht kirjeldas enda kogemusi omaaegse noore purjesportlasena. Brit Tulit kõneles kaheaastasest ümber maakera reisist, kust saabusid abikaasa Viljar Tulitiga purjejahil Teakita eelmise aasta augustis.
MTÜ Hara Seilamise Selts asutaja ja juhatuse liige Marti Hääl tutvustas MTÜ eesmärke ja plaane, lähim eesmärk on saada suve lõpuks seltsile vähemalt 50 liiget.
Viimasena andis päeva juht Artur Talvik sõna Eesti Jahtklubide Liidu juhatuse esimehele Egon Elsteinile, kes tunnustas, et Haras on hakatud noori purjetajaid koolitama: „Eestis on jahtklubidesse organiseerunud 2000 inimest. Riikides, kus pole olnud 50 aastat suletud aega, on sellistes klubides umbes üks protsent elanikkonnast, meil võiks seega olla hobimeresõitjaid 10 000 ringis. Ma ei kahtle, et selle arvu saame varsti täis, kui niisugustes väikestes kohtades, nagu siin, panustatake merekultuuri arendamisse.“
Hara Seilamise Selts on esitanud taotluse astuda jahtklubide liidu liikmeks.
Hara – looduslikult parim väikesadam
Egon Elstein ja purjetaja Jaak Jõgi kiitsid, et Hara sadama akvatoorium on purjetamiseks väga hea koht. Vesi on sügav, pole vaja süvendada. Endise nõukogude allveelaevade demagnetiseerimissadama pikad kaid ja kõrval paiknev Hara saar kaitsevad tuulte eest.
„Purjetada saab iga ilmaga, välja arvatud tuulevaikus,“ märkis Marti Hääl.
„Aasta tagasi muutus väljakannatamatuks vajaduseks tuua merekultuur tagasi siia Juminda poolsaarele, kus see piiritsooniga meilt ära võeti. Sadama arendamine on kogukondlik ettevõtmine. Meil pole ärilist ambitsiooni,“ sõnas ta.
Kaks aastat tagasi asutatud MTÜ Hara Sadam on saanud 25 aastaks sadama ala kasutamise õiguse omanikult, ASilt Eesti Mereagentuur. Eesti riik andis pärast nõukogude sõjaväe lahkumist sadama üle vallale, oksjonil müüdi Eesti Mereagentuurile. Kuni eelmise aasta suveni seisis sadam suurema osa ajast kasutusena, lagunevaid rajatisi käisid uudistamas matkajad, aeg-ajalt jõudsid sinna turnima või sukelduma ekstreemspordialade harrastajad, sadamakail on sageli kalastajaid.
MTÜ Hara Sadam sai mullu Leader-programmist toetust purjeklubile konteinerite soetamiseks. Ala hakati korrastama, on tehtud talguid, maha võetud võsa. Tänavu kevadel tuli uudis – MTÜ saab EASilt sadamahoone ja osa kai taastamiseks ligi 200 000 eurot.
Lähitulevikus on arendajate sõnul sadamas kolm tsooni – vana kai kui militaarpärand, kalurite ala ehk paadikuur, kust igal laupäeval kell 8 saab osta värsket kala, ning jahtklubi aiaga piiratud ala.
MTÜ Hara Sadam juht Tarvi Velström: „Hara sadamas on palju erinevaid võimalusi, püüame neid järkjärgult käivitada. Juminda poolsaare kalurid siin juba toimetavad, laupäeva hommikuti on kala müüma oodatud ka kaugemalt kalurid Kuusalu vallast. Jahtklubi avamine oli järgmine loogiline samm. Edaspidi tahame hakata merelt tulijatele pakkuma turvatunnet ja kaitset, käib elektri- ja veevõtukoha ehitus. Juba sel suvel suudame paate vastu võtta. Täismahus sadamateenust saame osutada, kui sadamahoone valmis, praegu seda projekteeritakse.“
Jahtklubi hakkab koondama meresõiduhuvilisi
MTÜ Hara Seilamise Selts on registreeritud tänavu aprillis, asutajad ja juhatuse liikmed on Marti Hääl Tapurlast ja Jaak Jõgi, kes sattus Kolga-Aablasse suvitama tänu abikaasa Tiina Jõgile, kelle lapsepõlve suvituskoht oli Hara külas.

Laupäeval kutsus Marti Hääl kõiki huvilisi seltsi liikmeks – on mõeldud nii noortele kui ka täiskasvanutele ning neilegi, kes ei taha merd sõita, kuid soovivad kaasa aidata. Tegutsema hakatakse kogukondlikul printsiibil, vabatahtlikkuse alusel.
Hara Seilamise Seltsi jahtklubi pakub purjetamiskoolitust ning treenib purjesportlasi. Paigaldatud on paadisillad ja poid. Kui aed tehakse alale ümber, saab jahtklubi juures hakata hoidma avamerejahte. Jahtklubi kahe konteineri kõrvale tuleb staapelplats ning pannakse eraldi kaldslipp.
Laupäevaga sai selts juurde paarkümmend liiget, paljud võtsid avalduse kaasa, et täita hiljem. Liituda saab ka MTÜ Hara Sadam kodulehe kaudu. Kodulehelt leiab seltsi põhikirja ning liikmetele tehtavate soodustuste loetelu.
Seltsi peamised eesmärgid on arendada purjetamist ja huvimeresõitu ning luua nendeks tegevusteks vajalikud tingimused, propageerida merekultuuri, tõsta spordimeisterlikkust.
Üle-eelmisel nädalavahetusel osalesid seltsi neli noorpurjetajat Tallinnas Kuldseekli regatil , saadi esimene võistluskogemus.
Marti Hääl: „Alanud hooaja lõpus võiks toimuda Hara Seilamise Seltsi eskaadrisõit.“