
Rohkem kui kaks aastat tagasi, 2020. aasta sügisel tutvustasid Raasiku vallavalitsus ja MTÜ AYR Racing Team esindajad Kurglas kohalikele elanikele mõtet algatada detailplaneering külas üle 15 aasta olnud mitteametliku krossiraja seadustamiseks. Endistel krossisõitjatel, motoklubi juhil Are Kauritil ja ta pojal Ardo Kauritil oli kaasas elektriline mootorratas, mis sõidab vaikselt, ilma tavalisele krossitsiklile omase mürinata. Are Kaurit lubas tookord, et seni, kui elektritsiklid pole valdavad, ei hakata Kurgla rajal igapäevaselt harjutama, et külarahvast vähem häirida.
„Aeg muutub kiiresti, arvan, et viie kuni kümne aasta pärast on krossirajal ainult elektrimootorrattad,“ ütles ta siis.
Nüüd tõdeb motoklubi eestvedaja, et muutused on olnud veel kiiremad, kui oskas toona loota: „Elektrilised mootorrattad krossi sõitmiseks on kohe-kohe turule tulemas ning need on isegi kiiremad kui bensiinimootoriga rattad.“
„Krossimaailma Tesla“, Rootsi firma Stark VARG, on hakanud tootma elektritsikleid, mis ei jää alla kõige võimsamate, 450 cm³ klassi tavalistele mootorratastele. Päris eraldi võistlusi elektritsiklitele lähiajal ilmselt veel ei tule, kuid kindlasti hakkavad need peagi koos muude tsiklitega võidu sõitma, usub Are Kaurit. Ka mullusel Kurgla krossil sõitis Ardo Kaurit AYR Racing Teami garaažis valminud elektritsiklil.
„Muutus tuleb ja see on väga hea, sest müra tõttu on motokross olnud kogu maailmas väga suure surve all. Suurtes krossiriikides Belgias, Hollandis, Saksamaal ja mujalgi on alates ajast, mil mina veel sõitsin, väga palju radu pandud kinni, enamasti just müra pärast. Nüüd on kuulda, et neid hakatakse uuesti lahti tegema – elektritsiklitega müraprobleemi enam pole,“ räägib Are Kaurit.

Mõne nädala eest oli Raasiku vallavalitsuses Kurgla krossiraja detailplaneeringu eskiisi arutelu. Isal ja pojal Kaurititel on idee teha motospordis rohepööre ning luua krossiraja baasil uue põlvkonna tervise-, elamus- ja ekstreemspordikompleks – Aruküla elamuspordikeskus.
Are Kaurit märgib, see, kui Kurgla krossirada saab detailplaneeringu kaudu seadustatud ning maa-ala antakse ametlikult motoklubi kasutada, annab ka kindlustunde sinna investeerida.
Elamuspordikeskusesse kavandatakse peale motokrossi raja veel 3-4 kilomeetri pikkust maastikurada nii tervisesportlastele kui võistluste korraldamiseks tavalistele ja elektriliste jalgratastele ning muudele kergetele elektrisõidukitele, lisaks 50meetrist jooksurataste krossirada mudilastele. Talvel saab krossiradadele teha suusarajad ning seiklusrajad. Keskuse teenindamiseks on mõeldud kaks hoonet, üks rajahooldustehnika hoidmiseks, teine administratiivhoone külaliste vastuvõturuumi, riietus- ja pesemiskoha, koolitustetoa ning garaažiga rendirataste hoidmiseks ja hooldamiseks.
Külarahva ettepanekud
Pärast krossiraja detailplaneeringu eskiisi avalikku arutelu tegid külaelanikud sellesse ettepanekuid. Kurgla külavanema Heiko Vainsalu meelest on hea, kui praegune krossirada saab legaalseks. Ta kinnitab, et elanikud pole elamusspordikeskuse vastu, kui seal hakatakse sõitma üksnes rataste ja tsiklitega, mis häirivat müra ei tekita ega kasutataks igapäevaselt ka muid müratekitajaid, näiteks valjuhääldeid.
Külarahva teine suurem soov on, et keskuse loomisega ei tekiks valgusreostust – kunstvalgus olgu minimaalne, metsaäärde ei ole vaja ööpäevaringselt põlevaid tulesid.
„Tahame ka, et külateedel ei läheks kiirused suureks. Siin kõnnivad ja sõidavad ratastega meie lapsed. Kui elamusspordikeskuse jaoks tehakse tee sellisesse korda, et autod hakkavad kihutama, tuleks jalakäijad ja ratturid sõiduteest eraldada, et lapsed ei peaks autode eest kraavi hüppama,“ selgitab Heiko Vainsalu.
Are Kauriti sõnul ei hakka elamusspordikeskuses kindlasti käima nii palju rahvast, et külateel oleks pidev autodevool. Radade valgustuse kohta tõdeb, et sügisel läheb päeval juba kella nelja ajal pimedaks ning et siis seal sõita saaks, tuleks rajad valgustada: „Krossiraja valgustid on suhteliselt madalad, mitte nagu jalgpallistaadionil. Valgustatud krossirajal saaksime talvel avada suusarajad. Muidu pole see võimalik, sest selleks ajaks, kui inimesed pärast tööpäeva saaksid suusatama tulla, on väljas juba pime. Kindlasti ei pea tuled põlema kogu ööpäeva.“