Mis on teie arvates Loksa suurim probleem ja mis on hästi?

879

Sõnumitooja küsitles möödunud reede pärastlõunal Loksal Grossi toidupoe ja Konsumi juures juhuslikke inimesi.

Nooremapoolne eesti naispensionär: „Suve lõpus oli pime, tänavavalgustust polnud, aga nüüd on sellega korras.

Kultuuritöö on Loksal nõrk, ei toimu midagi. Kui on kontserdid, siis need on korraldanud muusikakool. Kultuuritöötajate kohad on täidetud, aga kultuuritööd ei tehta.

Öeldakse, et Loksal käib üritustel vähe rahvast, aga siis tuleb midagi välja mõelda, et inimesed tuleksid kodudest. Elu tuleb käima panna. Noortel ei ole Loksal kusagile minna, saan täitsa aru, miks tehakse rumalusi.

Mis on hästi? Kõnniteed on tehtud praeguse linnavalitsuse ajal. Ei tea, kui palju see on linnajuhtide teene või saime need tänu riigile, kuid nüüd on olemas.“

Keskealine vene abielupaar: „Kõige suurem probleem on linnavalitsus, selle peaks täies koosseisus välja vahetama. Mitte midagi ei tehta linnakodanike heaks. Valisime nad lootuses, et neist on kasu, aga oleme pettunud. See on pikk jutt, nii paljude asjadega ei ole linna valitsemise juures rahul. Et sellest kõigest rääkida, peaksime eraldi kokku saama. Teine probleem on kütmine, ka sellest võiksime pikalt rääkida, aga peame kiirustama koju.

Hästi on see, et oleme veel elus.“

Noorem vene naine: „Mitte midagi ei ole Loksal head. Tööd inimestel pole. Meie kool liideti eesti omaga. Lapsel on algklasside majas ebamugav ja kitsas. Kui vanemate klasside õpilased tulevad sööklasse sööma, peavad pisemad lapsed istuma klassides, sest pole ruumi välja minna. Algklassimajas on ka külm ja niiske.“

Vanem naispensionär: „Kõige tõsisem probleem on tööpuudus. Pension on väike, et lisa teenida, läheks tööle, aga pole midagi. Tean, et osad naised, kes käivad tööl, on ühinenud, koovad ja õmblevad õhtuti kodus, turustavad Venemaal ja ka Eestis.

Vanematel inimestel on raske, sest ei oska eesti keelt. Kuigi olen siin pikalt elanud, tööl rääkisime vene keeles, eesti keelt polnud võimalust õppida. Poes saan siltidele kirjutatust aru ja olmetasandil hakkama, aga rohkem mitte.

Hästi on see, et inimesed on omavahel sõbrad.“

Vanem eesti naispensionär: „Hea on see, et veel elame.

Aga muidu on Loksal nii, et kõik vajub soosse. Kõige hullem on toasoojusega, hommikul ja õhtuti on radiaatorid leiged, päeval pole sedagi. Katlamajast tuleb paksu musta suitsu. Oma korteriühistuga ja selle juhtimisega ei ole rahul.

Minu meelest käib Loksa elu alla, nüüd räägitakse, et tehases on jälle tööd vähem ja Loksa inimesi koondatakse. Häirib ka see, et mitmele tuttavale vanemale inimesele, kes on invaliidid, on linnavalitsusest öeldud, et raha pole ning nad ei saa enam toetust, seda neljasadat krooni, mida seni maksti.
Kuidas ei ole raha? Loksal on maksumaksja rahaga ülalpeetavaid töökohti, mida pole vaja, sealt saaks kokkuhoidu – kultuurikeskuses näiteks võiks koondada ja ka linnavalitsuses, kus on tehtud omadele inimestele lisaametikohti. Linnapea tuli ametisse, kohe tõstis palka 7000 krooni võrra kuus ja liisis uue auto – milline raharaiskamine.

Kui tehas korralikult tööle ei hakka, Loksa inimestele tööd ei anna, siis kardan, et Loksast võib tulla teine Suurpea – jääb tühjaks.“

Keskealine vene mees: „Põhiline on kütteprobleem. Katlamaja on vana, torustik amortiseerunud, nendega ei saa enam korralikult maju soojaks. Kogu aeg on avariid, remonti ei tehta. Üle päeva on viimasel ajal majades külm. Viiekordsetesse majadesse tuleb koos keskkütteveega ka soe vesi ja seetõttu saame aru, kui kütmisega on midagi juhtunud – sooja vett pole.

Õnn, et pole veel talviselt külm. Kui läheb külmaks, ei usu, et see katlamaja peab vastu. Kuidas üldse sai linnavalitsus meie katlamaja ära müüa?
Laevatehas andis selle omal ajal linnale üle, et hoolitseks ise elanike korterite kütmise eest. Miks oli vaja müüa?

Hästi on see, et nüüd ehitati Rohuaia tänavale jalgtee. Hea oleks, kui tuleks ka Posti tänavale.“

Keskealine eesti naine: „Milline ootamatu küsimus. Minul isiklikult läheb hästi, töö on olemas. Ei oskagi probleeme nimetada. Kui, siis ehk see, et elan teisel pool kirikut ja kellade helin häirib. Suvel mitmel korral ehmatas, kui äkki valjult helisema hakkasid. Praegu häirib vähem, sest uksed-aknad on kinni, õues viibin vähe.

Kui kuulata teiste inimeste juttu, siis ei olda rahul, et laevatehasesse tuuakse võõrtöölisi. Loksa omad töölised teavad enda väärtust ja oskavad normaalset palka küsida. Midagi peab olema, miks neid võõraid eelistatakse, mingi kasu sellest ilmselt tuleb tehasele.

Kohalikust poliitikast ja linnavalitsusest ma ei hakka rääkima, see on nii tavapärane probleem, täiesti lootusetu. Loksa linn võiks juba Kuusalu vallaga ära liituda, saaksime korraliku suure omavalitsuse.“