Avatud talude päevade piduliku avaürituse toimumiskohaks valiti tänavu Iisaka talu ja Lahemaa pärimuskoda Uuri külas.
Avatud talude päevadel 2023 võtsid möödunud laupäeval ja pühapäeval, 15. ja 16. juulil Eestis külalisi vastu kokku 357 talu või kohta, millest 76 osalesid esmakordselt. Nii teatas laupäeva hommikul kell 10 Kuusalu vallas Uuri külas Iisaka talus alanud avaüritusel regionaal- ja põllumajandusministeeriumi minister Madis Kallas.
Üle-eestilisi avatud talude päevi korraldati tänavu 9. korda, kõigil kordadel on osalenud 21 talu. Nende 21 seas on ka Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu ning Lahemaa pärimuskoda.
Laupäeval võõrustasid ministeeriumi ja ametkondade esindajaid ning teisigi külalisi Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu peremees Priidu Veersalu ning ta õde, Lahemaa pärimuskoja perenaine Liis Burk. Nende kodud asuvad Iisaka talu maadel kõrvuti. Priidu Veersalu ütles külalisi tervitades, et Iisaka talu on pere käes olnud üle 120 aasta, antud edasi isalt pojale, tema on viies põlvkond ning peab peretalu koos oma vanemate ja elukaaslase Kädi Kröönkvistiga.
Regionaalminister Madis Kallas, kes on pärit Saaremaalt lausus, ta ei osanud arvata, et Tallinna lähedal saab end tunda nagu Saaremaal ning kadakad on isegi võimsamad.
Minister kuulutas, et Priidu Veersalu võitis 2023. aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi, mida korraldab Eestimaa Looduse Fond. Auhinna andis üle Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan.
Priidu Veersalu rääkis, et Iisaka on tunnustatud mahe lambakasvatustalu, kus tegeletakse poollooduslike koosluste hooldamisega ja taastatakse kiviaedu. Poollooduslikke kooslusi hooldavad talu lambad, aga ka mehed – talvel minnakse saagidega kadakaid harvendama ja kadastikke võsast puhastama. Aastaid on taastatud kiviaedu ning Uuri on hakanud sarnanema Saaremaaga.
Maaelu Teadmuskeskuse teadusdirektor Marko Kass kõneles, et esimesed avatud talude päevad korraldati Järvamaal Leader-tegevusgrupi algatusel ning olid maakonnakesksed. Need olid edukad ning maaeluministeeriumi algatusel tehti esimene üle-eestiline avatud talude päev 2015. aastal.
Liis Burk ja Priidu Veersalu kinkisid oma vanematele Mare Veersalule ja Väino Veersalule tänutäheks pingi, millel on Iisaka peremärk.
Pärast sõnavõtte kõlistas minister Madis Kallas lambakelli ja kuulutas avatud talude päevad avatuks.
Järgnes folkansambli Uurikad ja Marek Sadama ühine kontsert. Liis Burk sõnas esinejaid tutvustades, et ansambli liikmed on Uuri külast ning pooled neist Veersalude perest.
Kontserdi järel tehti külalistele ekskursioon Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas. Avatud talude päevade külalised said Iisakal lambaid paitada ja toita, koos nendega pilti teha, osta talukaupa, osaleda rahvusliku puutöö ning rookroonide ja õnneristide valmistamise töökodades, uurida põllutehnikat, lasta vibu, olla püstkojas, imetleda kadakaseid välju ja kiviaedu. Kokku käis Iisaka talus ja Lahemaa pärimuskojas kahe päeva jooksul 2000 külalist, mis on talu senine rekord.
Brüsseli ametniku ringsõit
Seekord külastas avatud talude päevi Euroopa Komisjoni juures tegutseva maaeluvõrgustiku esindaja Alex Papakonstantinou, kes jõudis laupäeva pealelõunal Iisakale ning käis Ida-Harjumaal veel Valgejõe Veinivillas, kus kahe päevaga käisid ligi 800 inimest.
Brüsseli ametnikku ringsõidul saatnud maaelu võrgustikutöö osakonna peaspetsialist Ave Bremse vahendas Sõnumitoojale, et mõlemal pool avaldas külalisele muljet külastajate suur arv. Iisaka talus kiitis ta, et kaasatud olid pere mitu põlvkonda, pakutavaid tegevusi jätkus ja need olid hästi läbi mõeldud. Veinivillas sai kreeklane esmakordselt maitsta Eesti marjaveine, ta tunnustas väikeveinitootjate head koostööd ja üle-eestilist võrgustikku Eesti Veinitee.
Kahepäevase ringsõidu võttis külaline Ave Bremse sõnul kokku tõdemusega, et väga positiivne on näidata maaelu ettevõtluse erinevaid vorme.
