Spetsialistide hinnangul kestab Soodla harjutusvälja eriplaneeringu menetlus 1,5-2 aastat.
Neljapäeva õhtul Kuusalu rahvamajas toimunud koosolekul tegi Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman kihlveoettepaneku kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerile Ingvar Pärnamäele. Volikogu esimees teatas, ta on mures, aga veendunud, et 10 aasta pärast ehk aastaks 2025 on territoriaalselt taastatud kogu nõukogudeaegne polügoon. Asekantsler võttis pakkumise vastu lisades tingimuseks, et polügoonil toimetab ka siis Eesti kaitsevägi.
Koosolekul osalesid polügoonialaga külgnevate külade elanikud, Kuusalu valla juhid ja volikogu liikmed. Kaitseministeeriumist oli peale asekantsleri Kuusalu rahvamajas kohalike elanikega kohtumas infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõunik Heddy Klasen, kaitseväe peastaabist logistikaosakonna nõunik Kristjan Õim ning keskpolügooni ülem Aivar Lepa, ohutusallohvitser Elari Kalmaru, harjutusalade arenduse ja järelevalve ohvitser Heigo Leht.
Vabariigi valitsus otsustas tänavu 9. juulil asutada Harjumaale Soodla harjutusvälja, mis paikneb Kuusalu ja Anija vallas. Harjutusvälja pindala on umbes 5800 hektarit, välispiiri pikkus ligi 32 kilomeetrit. Kuusalu valla küladest jäävad selle vahetusse lähedusse Aru, Kosu ja Kursi külad, aga ka Hirvli, Sigula, Suru.
Kuna on algatatud riikliku tähtsusega eriplaneering, toimub Soodla harjutusvälja planeeringuprotsess kiirendatud korras, see peaks läbi saama 1,5-2 aastaga, teatas koosolekul Heddy Klasen. Ta kinnitas, et kohalike huvigruppidega tehakse jätkuvalt koostööd, protsessi käigus on tulemas kahel korral avalikustamised, mille ajal saab teha täiendavaid ettepanekuid.
Esmalt selgitas Ingvar Pärnamäe, miks on vaja olemasolevat keskpolügooni ohualasid suurendada ja teha uus harjutusväli: „Harjutamiseta ei ole võimalik ühtselt toimima panna eri maade vägesid. Liitlastel on vaja hoida kvalifikatsiooni, nad on enamasti profid, lihtsalt kasarmusse istuma Eestisse ei tulda.“
Kuna Eestisse on tulekul 44 soomusmasinat CV90 Hollandist ja 35 toetusmasinat CV90 Norrast ning lisaks veel toetusmasinaid, jääb keskpolügoon nendega harjutamiseks väikeseks.
„Vabariigi valitsuse määruses on, et Soodla harjutusvälja kasutatakse valdavalt kuni 90 päeva aastas – sügisest kevadeni ja enamasti tööpäevadel. Oleme lubanud, et teeme korraliku tee põhjast lõunasse. Välja on töötatud teavitamine õppustest ning RMKga kokku lepitud, et Oandu-Ikla matkarada saab kõrvale eraldi tee, kui harjutuse ajaks läheb rada osaliselt kinni,“ kõneles asekantsler.
Telefoniäpp õppuste aegadega
Enn Kirsman teatas, et tema on üks neist 40 000 matkajast, kes liiguvad Põhja-Kõrvemaal: „Infosüsteemid ei ole kaasajastatud, nutitelefonist on raske leida infot õppuste kohta.“
Heddy Klasen vastas, et ministeeriumi kommunikatsioonigrupp töötab välja telefoniäppe, mille kaudu hakkab saama infot õppuste toimumisaegadest.
Kui temalt uuriti keskpolügooni ja Soodla harjutusvälja ühendamiseks kavandatavate teede ehituse kohta, teatas Heddy Klasen, et täpsemalt selgub planeeringu käigus, aga esialgu võib öelda, et kahesuunaliseks liiklemiseks on vaja kahte teed – ühte mööda minnakse harjutusväljale ja teist kasutades tullakse tagasi. Ta toonitas, et Koitjärve raba peale soomukitega sõitma ei minda, seal pommitama ei hakata. Tulistama hakatakse jätkuvalt keskpolügoonil ning Soodla veehoidla põhja- ja lõunakaldalt ida suunas ja õppemoonaga.
Metsaomanikega hakatakse läbi rääkima
Heddy Klaseni sõnul on plaanis muuta looduskaitseseadust, et lubada Põhja-Kõrvemaal sõita lahingmasinatega. Planeeringu käigus hinnatakse taimede elupaigad ja liigid.
Soodla harjutusvälja laskesuunal võetakse kahe kilomeetri pikkusel alal mets maha, ei sihtmärgid oleksid nähtavad. Laskma hakatakse siis, kui planeering on kehtestatud.
Esinejad väitsid, CV90 tulirelvad on nii vaiksed, et paugud kostavad kõnekeele tasemel, suurtükkide laskmismüra on tunduvalt valjem.
Külaelanikel palutakse juba praegu kostvast suurtükimürast ja vibratsioonist teada anda, siis osatakse laskmispaiku ja ilmastikuolusid paremini arvestada.
Heddy Klasen: „Metsamaade osas tullakse maaomanikega lähiajal läbi rääkima. Saate valida, kas müüa mets, teha vahetust või sõlmida kasutusleping. Kui mets läheb lageraiesse, soovitame ära müüa. Protsess on käivitunud, aasta lõpus on maaomanikel oodata telefonikõnet.“
Panna hoiatavad sildid välja kaugemale
Aru küla vanem Andres Nurja uuris, millal harjutusvälja piirid täpsustuvad, kas piir võiks majadest jääda kaugemale kui 500 meetrit. Vastus oli, et lõplikud piirid selguvad planeeringu käigus.
Andres Nurja lisas, et õppuse Siil ajal käis transport läbi nende küla, vibratsioon oli suur ja koormus teedele samuti.
Asekantsler selgitas, et soomukid hakkavad olema Tapal ja tuuakse harjutusväljale sealt. Kui tuuakse treileritega, siis liigutakse läbi Aegviidu, lisas Heddy Klasen.
Andres Nurja: „Tundub, et kogu Lasnamägi käib läbi Kosu, Kursi ja Aru küla Soodla veehoidla äärde, õppuste ajaks tuleks hoiatavad sildid välja panna suurelt ja kaugemale, et tulijad ei jõuaks küladesse, keeraksid enne tagasi.“
Heddy Klasen lubas, et õppuste aegade kohta hakatakse teavet andma vallalehtedes, maakonnalehtedes, teadetetahvlitel, ning plaanitud on, et ka Lasnamäe linnaosa lehes.
Koosoleku lõpus avaldas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi lootust, et kaitseministeeriumi ja valla koostöölepingusse fikseeritakse tulevikus ka kohustuste kontrollimise osa ning mis saab siis, kui lubadustest ei peeta kinni.
