Kehra staadioni projekt tellitakse jalgpalliliidult

1195

Anija volikogu volitas vallavalitsust sõlmima Eesti Jalgpalli Liiduga lepingu Kehra staadioni projekteerimiseks.

Vallavolikogu juuni istungil rääkis abivallavanem Urmo Sitsi, et võttis seoses Kehra staadioni kavandatava ehitusega kevadel ühendust Eesti Jalgpalli Liiduga ja sai teada, et liidu kaudu on võimalik saada staadioni projekt. Muidu umbes 25 000-30 000 eurot maksva projekti saaks vald tasuta, maksta tuleks vaid umbes 8000 eurot elektrisüsteemide projekteerimise eest, kuna selleks pole jalgpalliliidul vajalikku litsentsi. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak olevat kinnitanud, et mingeid muid lisakohustusi see vallale ei too.
„Seda ohtu ei ole, et pärast staadioni rajamisse panustamist hakkab jalgpalliliit dirigeerima selle kasutamist,“ sõnas Urmo Sitsi.
Ta lisas, et jalgpalliliit ei soovi tegeleda projektidega, mis jäävad riiulile seisma ning seetõttu küsiti konkreetselt, kas vallal on ikka reaalne plaan hakata staadionit ehitama.
Esimeses etapis on kavas rekonstrueerida Kehra staadionil jalgpalliväljak ning jooksurajad. Esialgsel hinnangul lähevad esimese etapi tööd maksma umbes 700 000-800 000 eurot. Valla tänavuses eelarves on selleks 304 592 eurot. Eelarve seletuskirjas on öeldud, et staadioni ehitus on plaanis rahastada laenu abil.
Vaidlus volikogus
Volikogu esimees Jaanus Kalev tegi istungil ettepaneku võtta vastu protokolliline otsus selle kohta, et vallavalitsusele antakse volitused sõlmida Eesti Jalgpalli Liiduga staadioni projekteerimiseks töövõtuleping. Finantsjuht Maarja Sikut arvas, lisada tuleks, et vallavalitsus võib kasutada eelarves staadioni ehituseks kavandatud summat ning kuna sellest staadioni esimese etapi lõpetamiseks ei piisa, antakse ülejäänu kas järgmisel aastal või lubatakse võtta laenu.
Jaan Oruaas leidis – kuna osa staadioni jaoks vajaminevat raha on vallaeelarves ja staadioni ehitamine on kirjas ka valla arengukavas, tähendab see, et volikogu on investeeringu heaks kiitnud.
Jaanus Kalev lausus, protokolliline otsus väljendab volikogu arvamust, selleks, et võtta vastu juriidiliselt pädev otsus, peaks volikogu laual olema eelnõu.
Margus Nõlvak ütles, et kuigi peab staadioni kordategemist väga vajalikuks, ei saa ta otsustada, kuna pole selleks saanud piisavalt infot, näiteks mis staadionile täpselt tuleb, mitmes etapis on staadion kavas rekonstrueerida, kui palju läheb see maksma.
„See on oluline teema, mida tuleb arutada väga põhjalikult, et me kõik saaksime aru, mida see otsus kaasa toob,“ märkis ta.
Vallavanem Arvi Karotam sõnas: „Olen alati selle poolt, et parem kümnest kaheksa head ja kaks vale otsust, kui otsustamatus.“
Ta lisas – kui lükata otsustamist edasi, ei saa ka projekteerimist lähiajal alustada ning see lükkub vähemalt kaks kuud.
Volikogu liige Kaisa Tamkivi tegi ettepaneku – kui otsusega on kiire, on võimalik volikogu ka erakorraliselt kokku kutsuda. Tõnis Väli nentis, et eelarves on osa raha olemas ning vallavalitsus saab talle antud volituste piires staadioni kordategemisel edasi tegutseda.
Maarja Sikut selgitas: kui vallavalitsus korraldab riigihanke staadioni ehitamiseks, peab olema kindlus, et raha on kogu esimese etapi töödeks sellel ja järgmisel aastal.

Arutelu jätkub augustis
Jaanus Kalev tõdes, et tegelikult ei ole volikogu teinud otsust staadionisse investeerida. Ta märkis, et  arengukava investeeringute tabelis on kirjas ka näiteks tervisekeskuse ja  sotsiaalkeskuse  hoone  rekons­trueerimine või Lepatriinu lasteaiale ventilatsiooni ehitamine: „Kumb on tähtsam, kas palli taga ajamine või et lapsed saaksid puhast õhku hingata? See oli minu repliik teile mõtlemiseks.“
Jaan Oruaas arvas, et kui staadioni ehitamine on arengukavas, on volikogu otsus piisavalt selgelt sõnastatud. Andrus Nilisk kinnitas: pooldab staadioni ehitust, seda enam, et jalgpalliliidult on võimalik saada tuge projekti näol. Ka Kalle Saarmas tõdes – iga päev raha ei pakuta ning toetusest ei tohiks loobuda. Ka Indrek Lillsoo oli seda meelt, et staadioni ehitamisega tuleks alustada.
Aare Urm küsis, mis saab ülejäänud pooleliolevatest projektidest, kui staadioni ehituseks võetakse suur laen: „Kas oleme suutelised ka need lõpule viima? Kui peame eelarvet jagama võrdselt erinevate valdkondade vahel, kas siis pärast staadionit ei tee me järgmised kümme aastat ühtki uut spordiobjekti?“
Volikogu otsustas esialgu anda vallavalitsusele volitused sõlmida jalgpalliliiduga leping Kehra staadioni projekteerimiseks, lepingus fikseeritakse, et staadioni kasutuse korraldamise ainuõigus jääb vallale. Staadioni ehitamisega seonduvat arutatakse edasi volikogu järgmisel istungil 27. augustil.