Miks saab la­hu­ta­tud va­ne­ma­te laps Raa­si­ku val­las vaid pool ra­nit­sa­toe­tu­sest?

862

Sot­siaal­mee­dias Raa­si­ku val­la ela­ni­ke le­hel tõs­ta­ta­ti tee­ma, miks saa­vad lap­sed, kel­le va­ne­mad ela­vad eri oma­va­lit­sus­tes, ra­nit­sa­toe­tust vaid poo­le sum­ma ula­tu­ses.

Tee­ma püs­ti­tas Kris­ta Pik­kur, kes kir­ju­tas, et te­ma laps sai Raa­si­ku val­la­va­lit­su­selt nii­ni­me­ta­tud ra­nit­sa­toe­tust vaid 50 prot­sen­di ula­tu­ses, ku­na va­ne­mad on la­hu­ta­tud ja ela­vad eri­ne­va­tes oma­va­lit­sus­tes. Ka se­da ei ar­ves­ta­tud, et tal on aas­taid uus elu­kaas­la­ne, kes on sa­mu­ti Raa­si­ku val­la ela­ni­ke re­gist­ris.
„Kas sel­leks, et mu laps oleks Raa­si­ku val­las täis­väär­tus­lik ela­nik, pean tões­ti ka en­di­se abi­kaa­sa oma ko­ju sis­se kir­ju­ta­ma?“ kü­sis Kris­ta Pik­kur.

Ta tõ­des, et Raa­si­ku val­las on ra­nit­sa­toe­tus nii­gi üks väik­se­maid – 64 eu­rot, mil­le eest ei saa ra­nit­sat­ki: „Ning ka sel­lest võe­ti pool ära. Olek­sin se­da va­rem tead­nud, olek­sin jää­nud Tal­lin­na re­gist­ris­se.“

Kris­ta Pik­kur tun­nis­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et on sol­vu­nud – kui val­lal oli pü­si­ma­jää­mi­seks va­ja kok­ku saa­da 5000 ela­nik­ku, re­gist­ree­ris te­ma end sis­se mi­tu kuud va­rem, kui os­tis sin­na ko­du: „Tund­sin, et mi­nu ko­hus on val­da ai­da­ta, kui plaa­nin siia ela­ma tul­la. Kah­juks ei vas­ta vald mul­le sa­ma­ga, ma ei tun­ne end siin oma­na, ei tea­gi, kas ta­han oma tei­sed lap­sed pan­na siia koo­li.“

Pä­rast Fa­ce­boo­ki-pos­ti­tust pöör­du­nud te­ma poo­le veel mi­tu la­hu­ta­tud ja ük­si last kas­va­ta­vat ema, mõ­ni­gi oli val­mis and­ma all­kir­ja, et Raa­si­ku val­la sel­li­ne kord ära muu­de­taks.

Vas­ta­valt Raa­si­ku val­la ee­l­ar­vest maks­ta­va­te toe­tus­te taot­le­mi­se, mää­ra­mi­se ja maks­mi­se kor­ra­le võib esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tust taot­le­da tin­gi­mu­sel, et lap­se hool­du­sõi­gust oma­vad va­ne­mad või eest­kost­ja on taot­le­mi­sel ajal Raa­si­ku val­la ela­ni­ke re­gist­ris. Kui mõ­le­ma va­ne­ma elu­koht on taot­lu­se esi­ta­mi­se ajal Raa­si­ku val­las või kas­va­tab last ük­sik­va­nem, saab toe­tust täis­ma­hus, kui ai­nult üks va­nem on Raa­si­ku val­da re­gist­ree­ri­tud, saab toe­tust poo­les mää­ras. Ük­sik­va­ne­maks loe­tak­se ema või isa, kui lap­se tei­ne va­nem on sur­nud või on tal hool­du­sõi­gus ära võe­tud.

Val­la­va­lit­su­se ha­ri­du­se-, kul­tuu­ri- ja spor­dio­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ka te­ma mee­lest on prae­gu­ne kord esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tu­se maks­mi­sel ebaõig­la­ne.

„Val­la­va­lit­sus aru­tas nel­ja la­hu­ta­tud va­ne­ma aval­dust ning jäi sei­su­ko­ha­le, et nen­de las­te­le ei ole või­ma­lik maks­ta ra­nit­sa­toe­tust täis­ma­hus, ku­na toe­tus­te kord ei näe et­te eran­di­te te­ge­mi­se või­ma­lust. Mi­na olen eriar­va­mu­sel, leian, et see on üle­koh­tu­ne – ron­gi­sõi­du soo­dus­tust tee­me kõi­gi­le las­te­le, ke­da kas­va­tab ük­sik­va­nem, kuid ra­nit­sa­toe­tust nei­le täies ula­tu­ses ei mak­sa,“ lau­sus ta.

Sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Lii­vi Puu­mets sel­gi­tas, et esi­me­se klas­si mi­ne­va lap­se toe­tust ja­ga­ti nii, na­gu 2016. aas­tal keh­tes­ta­tud kord et­te näeb: „See on mak­su­maks­ja­põ­hi­ne, eran­di­te te­ge­mist kord et­te ei näe.“

Nii Ju­ta Asu­ja kui Lii­vi Puu­mets kin­ni­ta­sid, et nen­de juh­tu­mi­te val­gu­ses on val­la­va­lit­su­sel ka­vas te­ha vo­li­ko­gu­le et­te­pa­nek toe­tus­te kor­da muu­ta.

„Kui­gi sel aas­tal said 1. klas­si õpi­la­sed, kel­le va­ne­mad ela­vad eri oma­va­lit­sus­tes, ra­nit­sa­toe­tust poo­les mää­ras, tee­me et­te­pa­ne­ku kor­ra muut­mi­seks, et järg­mi­sel sü­gi­sel saak­sid ka need esi­me­se klas­si lap­sed, kel­le va­ne­mad koos ei ela, ra­nit­sa­toe­tust täies mää­ras. Ühes val­las peaks toe­tus­te maks­mi­ne toi­mu­ma üht­se­tel alus­tel. Kui­gi kõi­ki erand­juh­tu­meid me ilm­selt et­te nä­ha ei suu­da, peab toe­tus­te maks­mi­se kord ole­ma pii­sa­valt paind­lik ja või­mal­da­ma eran­deid eral­di kä­sit­le­da,“ mär­kis Ju­ta Asu­ja.

Ani­ja val­las sa­mu­ti muu­da­tu­sed
Ka Ani­ja val­las on ra­nit­sa­toe­tust maks­tud esi­me­se klas­si õpi­las­te eest täis­ma­hus tin­gi­mu­sel, et lap­se mõ­le­mad va­ne­mad on rah­vas­ti­ku­re­gist­ris Ani­ja val­la ela­ni­kud ning ju­hul, kui pe­re­kon­na­sei­suand­me­tes puu­dub kan­ne lap­se isa koh­ta. Ju­hul, kui Ani­ja val­da on re­gist­ree­ri­tud vaid üks lap­se va­ne­ma­test, maks­tak­se toe­tust poo­les mää­ras.

Ok­toob­ris oli val­la­vo­li­ko­gus esi­me­sel lu­ge­mi­sel ra­nit­sa­toe­tu­se maks­mi­se kor­ra muut­mi­ne. Abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja põh­jen­das, et muut­mis­va­ja­du­se on tin­gi­nud reaal­ne elu – pal­jud lap­sed ei ela enam mõ­le­ma bio­loo­gi­li­se va­ne­ma­ga, neil võib ol­la üks ka­su­va­nem või võõ­ras­va­nem.

„Meil on ol­nud juh­tu­meid, kus or­vuks jää­nud laps sai ra­nit­sa­toe­tust poo­les mää­ras,“ tõ­des ta.
Et lap­si võrd­selt ko­hel­da, te­gi val­la­va­lit­sus et­te­pa­ne­ku li­sa­da ra­nit­sa­toe­tu­se maks­mi­se kor­da mõis­ted va­nem, ka­su­va­nem ja võõ­ras­va­nem. Va­ne­ma all mõis­te­tak­se lap­se bio­loo­gi­list va­ne­mat, ka­su­va­nem on last hool­dav isik, kes last te­ge­li­kult kas­va­tab ning võõ­ras­va­nem lap­se va­ne­ma­ga abie­lus olev isik, kes po­le lap­se ema ega isa.

Vo­li­ko­gus tek­kis dis­kus­sioon, kas ka la­hu­ta­tud ja eri val­da­des ela­va­te va­ne­ma­te las­tel peaks ole­ma õi­gus saa­da ra­nit­sa­toe­tust täies ma­hus.

„Kui isa on pe­re ma­ha jät­nud ja ema kas­va­tab last ük­si, on ta ra­ha­va­ja­dus kind­las­ti suu­rem. Näi­ta­me, et hoo­li­me ka ük­sik­va­ne­mast,“ mär­kis Jaa­nus Ka­lev.

Vo­li­ko­gu liik­me­te hul­gas oli pea­mi­selt kaks sei­su­koh­ta. Esi­me­ne oli – kui ra­nit­sa­toe­tu­se saa­mi­ne ei sõl­tu va­ne­ma­te pal­gast, on see kin­gi­tus ja peaks ole­ma kõi­gi­le las­te­le võrd­ne, tei­sed leid­sid – ku­na ra­nit­sa­toe­tu­s on üks abi­nõu, kui­das saa­da val­da roh­kem ko­da­nik­ke, peaks sel­le mää­ra­mi­sel ar­ves­ta­ma lap­se­va­ne­ma­te sis­se­kir­ju­tust.

Kuusalu vallas makstakse aabitsatoetust oma valla koolide esimese klassi lastele, kelle üks vanem on Kuusalu valda registreeritud. Loksa linn maksab ranitsatoetust Loksa kooli 1. klassi lapse eest, kui ta on Loksa linna elanik.

Ra­nit­sa­toe­tus­te mää­rad meie oma­va­lit­sus­tes:
Ani­ja vald – 150 eu­rot
Kuu­sa­lu vald – 100 eu­rot
Raa­si­ku vald – 64 eu­rot
Lok­sa linn – 50 eu­rot