ÜLE hooldejuht MIKK MURU: „Praeguste nõuete ja tehnikaga igale teele kohe ei jõua.”
OÜ ÜLE hooldejuht MIKK MURU, milline leping on osaühingul riigiga? Kas sellisel lumerohkel talvel jagub teile eraldatud rahast?
„OÜ ÜLE on riigihankega võitnud hooldelepingu riigimaanteede aastaringseteks teehoiutöödeks. Kuusalu teepiirkonna leping kehtib aastatel 2010-2018.
Rahastamine on jaotatud aasta peale võrdselt, eraldi lisaraha rohke lume koristamiseks ette nähtud ei ole.”
Kuusalu teemeistri baasil loodud ÜLE OÜ on Eesti esimene erafirma, kes tegi riigiga teehoolde lepingu ja algul avaldasid mõned kahtlust, kas hakkab minema samamoodi kui seni – saate ju mingi koguse raha aasta peale ja peate töötama kasumlikult. Kuidas ise hindate ootustele vastamist?
„Aastad on erinevad ja nii ka ootustele vastamine. Mõni aasta on lihtsam – vähem lund, vähem vihma – teine aasta on jälle vastupidiselt. Seni oleme suutnud hakkama saada nii nõuetele vastava teehooldusega kui ka kasumliku tööga.“
Kuhu saadetakse talvel eriolukordades suurendatud jõud ja mis võib selle all kannatada või viibida?
„Kui on välja kuulutatud rasked ilmaolud, jäetakse esimesena maha väiksema liiklusega kõrvalteed. Kindlasti hoiame liiklusele sõidetavad põhi- ja tugimaanteed ning mõningase viivitusega ka tähtsamad kõrvalteed, mis tagavad ühenduse suuremate asulate ja peateede vahel. Raskete ilmaoludega lisandub juurde eritehnikat meie lepingupartneritelt, kellega oleme eelnevalt sõlminud koostöökokkulepped.“
Kas kohalikud lükkajad üldse tohivad riigiteel lükata? Sel talvel hoiavad mitmel pool külade vahel traktoristid ikkagi saha maas, et inimesed saaksid liikuma. Kuidas ÜLE OÜ niisugusele asjale vaatab?
„OÜl ÜLE ei ole kohalike traktoristide abi vastu midagi. Ise küsimus on, kui keegi tuleb sellise tegevuse eest hiljem raha küsima. Tagantjärele ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui palju tehti. Samuti ei tõsta meie osaühingu sahajuht sahka üles, kui satub omavalitsuse teel ringi keerama või kasutab mõnd sellist teed ühelt riigiteelt teisele sõitmiseks. Samas, raskete ilmaolude korral on nii riik ehk Põhja Regionaalne Maanteeamet kui ka OÜ ÜLE kompenseerinud kohalikele riigimaanteede puhastamist – kuid seda jällegi eelneval kokkuleppel. Teame enamikke suuremaid teehoiutöödega tegelevaid kohalikke ettevõtteid, kellest meil võib olla abi.“
Aegviidu hiljutise rongiõnnetuse ajal jäid käigust ära asendusbussid, kuna Parasmäe, Salumäe ja Anija asumeid läbivatel teedel ei olnud Elektriraudtee esindaja sõnul bussidel võimalik sõita. Kui olukord normaliseerus, ei pääsenud bussid ikkagi Parila, Lahinguvälja ja Mustjõe peatustesse. Kas põhjus oli olukorra ootamatuses? Kas Elektriraudtee või Eesti Raudtee teatasid ÜLEle eriolukorrast?
„Kuulen nimetatud bussiliikluse korraldamisest esmakordselt. Tõesti on siin raudtee-ettevõttel tegemata tööd. Kui jutt on bussiliiklusest kohaliku omavalitsuse teedel, siis hiljutised suured lumetormid muutsid Kostivere-Raasiku vahelised teed tõesti raskesti läbitavateks. Kuid elementaarne liiklus siiski toimis, pingutasime selle nimel kõvasti. 15.-30. detsembrini tegi sel teelõigul pidevalt tööd suur buldooser – teisaldas kõrged lumevallid külgsuunaliselt tuisuvaalude kinnipüüdmiseks.“
Tallinn-Narva trassi nõue on kõrgem ja sõidetav, aga kurdetud on, kui külades aetakse lahti vallateed, on pudelikael riigi tugimaanteed, sest need tuleb alles 36 tunni jooksul lahti lükata. Näiteks Raasiku aleviku Tehase tee elanikud olid kaks päeva lumevangis ja said liikuda ainult jalgsi mööda kitsast rada, riigitee oli täis tuisanud. Kas olemasolevate jõudude-masinatega ei saagi sellisel talvel tavapärase ajaga toime tulla?
„Tee omanik on korraldanud riigiteedel teehoiutööde tegemiseks riigihanke, mille läbiviimiseks on nõutud teatav arv mehhanisme. Kõik pakkujad on nõutud mehhanismide arvuga arvestanud ning suurema masinapargi omamine oleks tõenäoliselt viinud kallima pakkumiseni. Teisalt tuleb vaadelda ka seisundinõudeid – igal teel oma nõue ja hooldamise aeg.
Saan inimestest aru, et just kodutee on kõige tähtsam ja mingit kasu pole hästi hooldatud põhimaanteest, kui ukseesisel on kahemeetrised lumehanged.
Paraku aga praeguste nõuete ja tehnikaga kohe igale teele ei jõua. Eks järeldusi tuleb teha kõigil – nii tee omanikul, hooldajal kui ka elanikel.“
Kehra linn asub I kategooria teede vahel, kus on 36 tunni nõue – linna läbivad Piibe mnt, Anija-Soodla tee ja Kehra-Kose tee; Loksa linna läbivad peatänavad on riigimaanteed – Rahu, Tallinna ja Rohuaia tänav; Kuusalut läbib riigimaantee Kuusalu tee; Raasikul ja Arukülas on samuti peatänavad riigiteed. Majandusminister Juhan Parts ütles hiljuti, et seisundinõuded on aegunud. Mida Teie arvate?
„Riigimaanteed on jagatud teede seisundinõuete järgi kolmeks. Kehra linn asub Kose-Kehra riigimaantee nr 12 ääres kilomeetritel 26-36, millele on kehtestatud tase 2. Linna ühendusteedel põhiteedega on tagatud lumelükkamine12 tunni järel. Üldiselt on tee omanik planeerinud seisunditasemete kehtestamisega nii, et suurematest asumitest oleks tagatud tasemele 2 vastav väljapääs.
Olen nõus, et seisundinõuded on ajale, liiklusintensiivsusele ja autode kaasajastamisele jalgu jäänud. Kuid enamus tänaseid teehooldelepinguid on sõlmitud just selliste nõuetega ja need on olnud ühed suuremad alustalad lepinguhindade arvutamisel. Karmistades üht peamist alustala, tähendab see kohe ka lepingutingimuste karmistumist ja hooldajale kohustuste lisandumist: juurde tuleb muretseda nii tehnikat kui tööjõudu. Kui seisundinõuete karmistumisega lisandub täiendavaid rahalisi vahendeid, ei ole teehooldajatel parema teehoolde vastu midagi.
Igal tasemel on ette nähtud kindel aeg, millal tuleb puhastamisega alustada ja millise aja jooksul peab olema hooldus tehtud. Kaugematel kõrvalteedel on kehtestatud enamasti tase 1, mis tähendab, et sahkamisega peab alustama, kui lumekihi paksus on 10 sentimeetrit ning sahkamistöö olgu lõplikult teostatud pärast lumesaju või tuisu lõppemist 36 tunni jooksul. Oleme selliste nõuetega oma pakkumise juures arvestanud ja suudame ka täita.“
Linna- ja asulasisestel riigiteedel on aktuaalne ka lume äraveo küsimus – ristmikud on suurte vallide taga. Kas tulete toime ning on, kuhu lund ära viia?
„Oleme lume äraveoga tegelenud pidevalt. Peamiselt veame lund välja suurematest asulatest, linnadest. Lume paigutamine on ülioluline küsimus.
Ajakirjanduse reklaamiv tekst, et eraomanikud saavad lume paigutamise eest küsida müstilisi summasid – üle euro koorem – toimib teehooldusele karuteenena. Samas ei lubata Eestis, erinevalt põhjamaadest, lund veekogudesse kallata, ettekäändeks väidetav keskkonnarisk. Nii ei jäägi muud üle, kui täis vedada teeäärsed parklad, bussitaskud ja laiendused. Samuti saab kuhjata lund vabadele teemaa-aladele, kuid täna on sinna juba raskendatud ligipääs, seda enam, et maapind on lume all pehme. Siinkohal võiks lisada abipalve eramaa omanikele: võtke ühendust, kellel on kasutult seisev plats lume paigutamiseks.“
