Nädalavahetusel olid jõululaadad Raudojal, Arukülas ja Raasikul

2897
Laada üks peakorraldaja KAISA TAMKIVI müüs Saaremaa naiste käsitööd ning oma Elvas elava sõbranna tehtud vildist mänguasju.

Anija vallas Raudoja kõrtsis käis jõululaadal 350-400 inimest.

Pühapäeval, 4. detsembril Raud­ojal toimunud laata korraldasid kohalikud aktiivsed naised – Meie küla eided, kelle eestvõttel oli mullu jõululaat Anija mõisas.
Kuna Raudoja kõrts on väiksem, mahtus sinna vähem müüjaid, umbes 25. Kutsuti need, kelle kaupa naised ise meeleldi ostavad. Kõik müüjad ise kohale ei tulnud, saatsid laadale oma kauba, mida müüsid Raudoja naised.

Laadale sisenejail paluti ukse taha purki panna üks münt, et korraldajad saaksid pärast kokku lugeda, kui palju rahvast käis. Kui laat oli läbi, oli purgis ligi 300 münti. Marili Tammaru, kes oli üks laada korraldajaist, arvas, et tegelikult käis rahvast rohkem, 350-400 inimest.

„Esimesel tunnil ei olnud meil purgi juures silti, et sinna võiks laadaliste arvu teadasaamiseks poetada mündi ning arvatavasti paljud ei märganud,“ lausus ta.

Müüjad olid põhiliselt Anija vallast, kuid kauplemas oli ka Raasiku OTT, mõned ettevõtjad mujalt Harjumaalt ja Tallinnast. Ka ostjaid oli igalt poolt. Kuna Raudoja kõrts asub kohe Piibe maantee ääres, peatasid paljud möödasõitjad auto, kui nägid laada reklaami. Ent oli ka neid, kes sõitsid spetsiaalselt Tallinnast kohale – eelmisel päeval oli laata reklaamitud Kuku-raadios.

Laada teine peakorraldaja Kaisa Tamkivi rääkis, et tehti koostööd lähedalasuva Kõrvemaa matka- ja suusakeskusega, kus olid samal ajal spordipäevad: „Meie laada flaiereid jagati seal, meie jaotasime nende omi.“

Mida sai osta?
Neio pagariäri Kehrast müüs laadal peamiselt piparkooke, Raasiku OTT talukaupa, käsitööd ning koostööpartnerite toodetud vorsti- ja lihakraami. Paar talu olid välja tulnud enda toodanguga – alates tšillimoosist kuni hapendatud küüslauguvarteni.

Osta sai veel käsitööd – näiteks Kristin Möldre Soodlast müüs salvrätitehnikas kaunistatud puidust karpe, kaste jm, Saunja külas elava vildimeistri Eve Tiidolepa tütar Kristiina Saul kauples oma ema käsitöö ja õe keraamikaga. Meie küla eitede tiimi liikmed Triinu Kopvelt ja Ingrid Pärna müüsid kogu piirkonna käsitööhuviliste loomingut. Triinu Kopvelti enda „leivanumber“ on tavalise külanaise kuju saanud kohvikannusoojendajad.

„Need on eided, kes ei viitsinud enam Ave Nahkuri piltidel seista ja tulid sealt välja. Hoiavad kohvi kuuma ja joogi külmana ning tuju üleval,“ selgitas ta.

Kuna mullusel Anija laadal oli väga menukas niinimetatud sahver, kust sai osta Meie küla eitede valmistatud hoidiseid, oli see ka tänavusel laadal. Müüdi veel lasteraamatuid ning –riideid, kaltsunukke ja palju muud.

Laadaprogrammi kuulus ka meelelahutus – kõrtsitalu suures toas oli avatud „Joodeldava papagoi kõrts“, kus sai osta kehakinnitust. Söögipoolise olid valmistanud Meie küla eided ise. Esines ansambel Chacha Roods.

„Mina tegin süldi. Olin sellepärast täiesti stressis, aga sai väga hea sült,“ ütles kõrtsitalu perenaine, kunstnik Ave Nahkur.

Kõrtsitoas tegi kunstnik Aivar Johanson soovijaile šarže, omaette kambrikeses joonistas šarže ka Ave Nahkur. Kes pilti ei soovinud, võis Ave Nahkurilt osta joonistusega külmkapimagneti või seinapildi.

Lastel oli laadal võimalus käia jõulumemme juures. Seal sai kirjutada kirja jõuluvanale ning süüa piparkooke.

Korraldajad jäid rahule
„Sel aastal oli lihtsam, eelmisest jõululaadast oli korraldamise kogemus olemas. Julgen öelda, et meil oli jälle üks väga vinge laat. See tutvustab Anija valda päris palju ja positiivsest küljest,“ märkis Kaisa Tamkivi.

Ave Nahkur arvas, järgmisel aastal võiks kõrtsitalu ees asuvate sammaste vahele tõmmata kile, et oleks võimalik ka seal laadakaupa müüa, ning õue panna üles telgid: „Sel aastal ei julgenud nii suurelt ette võtta, ei teadnud, kuidas meil läheb. Nüüd oleme kindlasti julgemad.“

Ka müüjad olid rahul. Raasiku OTT liikmed ütlesid, et müük läks väga hästi, ostjaid oli palju. Kodusai ja suur osa vorstikraami olid müüdud juba siis, kui laat alles poole peal. Mitu müüjat sõnasid, et ei tulnud kohale mitte niivõrd äri tegema, kui end tutvustama-reklaamima.

Laadad ka Arukülas ja Raasikul
Laupäeval, 3. detsembril peeti jõululaata Aruküla ja pühapäeval, 4. detsembril Raasiku rahvamajas.

Aruküla Kultuuriseltsi juht Garina Toomingas ütles, et korraldas jõululaata kolmandat aastat ning tänavu läks paremini kui eelmistel kordadel: „Võib-olla sellepärast, et meil oli sel ajal majas ka huvialakeskuse Pääsulind kontsert – lapsed toovad alati rahva kokku.“

Laadal oli 15 müüjat, osta sai jõulutoite, kodusaia, käsitööd, ehteid, mütse-salle, portselani jm. Vaid paar müüjat olid oma vallast, ülejäänud olid kaugemalt.

Naiste hulgas oli väga menukas kondipuust jõulupärgade tegemine, töötuba juhendas Inga Kaurit.

Ka Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga jäi enda maja laadaga rahule. Kohal oli 13 müüjat, suures saalis müüs lastekaitseliit kasutatud riideid. Laadalt sai osta käsitööd, riideid, ehteid jm. Noortekeskuse lapsed müüsid jõululoosi pileteid, neid osteti kokku 75.

Et vanemad saaksid rahulikult laadal ringi vaadata, oli lastele avatud muinasjututuba, kus Maire Karind luges muinasjuttu. Töötas kohvik, keskpäeval esinesid kontserdiga Pääsulinnu viiuldajad.

„Ma ei ole soovinud sellest laadast teha suurt äriprojekti, vaid et oleks väikese rahvamaja õdus ettevõtmine, mille eesmärk on luua jõulumeeleolu,“ sõnas Helle Vaga.

Eelmine artikkelPiirkondlike tugiisikute konkursi tulemused selgunud
Järgmine artikkelHarjumaa Muuseumis avati näitus „Elu Kehra tehase korstna all“