Hirvli elanik MIHKEL LILLEVÄLI soovib, et vald sundvõõrandaks 370 meetrit tema kodu juurde viivat erateed: „Olen valmis ise maksma ja kinkima tee vallale.“
Kuusalu valla Hirvli küla Kõvera-Käspri talu elanik Mihkel Lilleväli käis ligi aasta oma naabri, Kõvera kinnistu omaniku Rutt Hirvoga kohut endise külatee pärast. Sellest 370 meetrit on olnud viimasel aastal tema jaoks suletud.
Tegu on ligi 2,5 kilomeetri pikkuse teega, mis läbib mitmeid eramaid, valdavalt on nende omanikud sõlminud Kuusalu vallaga avaliku kasutuse lepingu. Sellest keeldus Kõvera kinnistu omanik, kes on oma maad läbiva teeosa eraldanud mõlemalt poolt väravaga, millest tagumine on pandud lukku. Kõvera kinnistust tahapoole jääva nelja kinnistu omanikud ja nende külalised on autodega ligipääsuks pidanud kasutama metsateid, mis on kehvemad, sõita tuleb rohkem.
Mihkel Lilleväli alustas aasta tagasi kohtuteed, et saavutada oma põlistalu juurde toova ajaloolise tee Kõvera kinnistut läbiva osa avaliku kasutuse õigus. Harju maakohus otsustas, et juurdepääs tuleb tagada ning määras tasulise juurdepääsuõiguse. Kõvera kinnistu omanik vaidlustas maakohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus, kus Kõvera-Käspri omanikule jäeti jõusse juurdepääsutee õigus üle Kõvera kinnistu. Tänavu augustis otsustas riigikohus Kõvera kinnistu omaniku apellatsioonkaebust menetlusse mitte võtta ning jõustus ringkonnakohtu otsus.
Vastavalt sellele peab Kõvera-Käspri omanikul, tema pereliikmetel ja külalistel olema juurdepääs sõiduautoga ning erakorralise abi transpordivahendiga aastaringselt kogu ööpäeva jooksul. Põllutöömasinatega seda teed läbida ei tohi. Kõvera-Käspri omanik on kohustatud tasuma juurdepääsuõiguse eest Kõvera kinnistu omanikule 164 eurot aastas, iga kalendriaasta eest ette. Käesoleva aasta eest tuleb tasuda 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist proportsionaalselt vastavalt aasta lõpuni jäävate kuude eest.
Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp kommenteerib, et juurdepääsuteede vaidlusi on vallas ette tulnud mitmeid, enamasti on suudetud omavahel kokku leppida: „Kui kokku ei lepita, otsustab läbipääsuõiguse kohus. See juhtum pole sugugi esmakordne. Kuusalu vallas on kohus mitmel juhul läbipääsuservituudi, tee korrashoidmise kulude, lume lükkamise ja muu sellise eest tasu määranud.“
MIHKEL LILLEVÄLI: vald kompenseerigu teemaksu summa
Kõvera-Käspri omanik Mihkel Lilleväli peab kohtuotsust enda suhtes ebaõiglaseks. Ta on seda meelt, et tsaariajast pärit talutee, mille ehitas kõrgemaks Kirovi kalurikolhoos, olgu avalikus kasutuses.
Ta ei pea õigeks, et on kohustatud oma kodutalu põlistee eest hakkama maksma: „Kuusalu vallavalitsus oleks pidanud tagama tee avaliku kasutuse, kui Rutt Hirvo erastas Kõvera kinnistu ning vallamajas vormistati dokumente. See on valla tegemata töö, mina selle tõttu kahju kandma ei hakka. Esitasin vallavalitsusele möödunud nädalal avalduse palvega kompenseerida Kõvera-Käspri talule juurdepääsutee maks 164 eurot.“
Peamaakorraldaja Peeter Raudsepp selgitab Sõnumitoojale, et vallavalitsus ei jätnud Kõvera kinnistu erastamispaberite vormistamise ajal midagi tegemata ega teinud valesti, hoopis seaduste tõlgendamine on aastatega muutunud: „Rutt Hirvo on 1998. aastal allkirjastanud katastriplaani, millel on kinnistut läbiv tee märgistatud A1 – avalik kasutus. Ta nõustus sellise maa erastamisega. Tookord sellest piisas, avalik kasutus oli tagatud. Eesti kohtupraktikas suutsid juristid aga ära põhjendada, et katastriplaanile tehtud märge A1 ei oma juriidilist jõudu ning ka kinnistusraamatusse peab registreerima märke eratee kasutamise õiguse ehk servituudi kohta.“
Peamaakorraldaja tõdeb, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi või on Kuusalu vallaga sõlmitud erateede osas avaliku kasutuse leping, seal probleeme pole. Kui tekivad vaidlused, suudetakse enamasti omavahel kokku leppida. Kui kokku ei lepita, lahendab asja kohus.
„On olemas ka selline kohtumäärus, kus 24,5meetrise teelõigu kasutamise eest tuleb tasuda 25 eurot aastas, juurdepääsu saab kasutada kella 6-22. On olnud ka juhtumeid, kus üks omanikest lõi teevaidluse peale käega ja müüs krundi maha.. Paari lausega neid teemasid lahti rääkida pole võimalik, ent läbirääkimiste nurjumises pole kunagi süüdi ainult üks osapool, süü on mõlemapoolne.“
Peeter Raudsepp ei usu, et vald hakkaks teemaksu kompenseerima, ja sundvõõrandamine saab tulla kõne alla siis, kui tegu on suure avaliku huviga.
RUTT HIRVO: ma ise remontisin seda teed
Kõvera kinnistu omanik Rutt Hirvo kommenteerib, et on koos oma lastega seda teed remontinud, kutsus ka Mihkel Lilleväli tookord appi, aga abi ei saanud: „Tulin Kõvera põlistalusse elama 1996. aastal. Lapsed oli vaja kooli saata, tee vajas remonti. Mihkel ütles siis, et tema Moskvitši jaoks sobib ka selline tee ja sõidab peamiselt mööda metsateed. Tegime lastega truubikoha korda, kruusa sai peale veetud. Hooldan seda teed ja pean väravaid ees hoidma, sest meil on loomad vabapidamisel karjamaal. Teisel pool on värav lukus seetõttu, et seda jäeti lahti, loomad pääsesid välja, pidin neid taga otsima. Kui tuleb lukustada, tuletab meelde, et kindlasti on vaja see enda järel kinni panna.“
Ta kinnitab, et kes tahavad, on läbi pääsenud, ka prügiauto sõidab sealtkaudu Kõvera kinnistuni: „Kohtuotsus on tehtud minu kahjuks, ei arvestatud, et ehitasin seda teed. Seadus ütleb, kohtuga seatakse isiklik kasutusõigus juhul, kui muud juurdepääsud puuduvad. Kõvera-Käspri ja ka kõrvalkinnistute juurde saab mööda teisi teid. Mihkel Lilleväli sõidab RMK metsateede kaudu, on paar kilomeetrit pikem ja sõidule kulub 5 minutit rohkem aega, aga tee on olemas, ta on seda kasutanud.“
Rutt Hirvo koostas pärast kohtuotsuse jõustumist lepingu värava võtme ning oma pangakonto numbri üleandmiseks Mihkel Lillevälile. Kuna aasta lõpuni on neli kuud, oli kirjas, et Mihkel Lilleväli tasub juurdepääsuõiguse eest tänavu 54,67 eurot.
Mihkel Lilleväli allkirjastas lepingu, kuid lisas märkusena, et läbisõit peab olema läbi lukustamata väravate, võtit ta vastu ei võta ja soovib, et lukk oleks maha võetud.
Tema sõnul oli teeremondist omal ajal juttu, aga polnud nii konkreetselt, et kui ei aita, pannakse tee kinni: „Olen remontinud sama teed Kõvera kinnistust edasi 500 meetrit, võõrale maale ja kõigile kasutamiseks. Pool aastat on prügiauto kasutanud minu juurde sõitmiseks teed Sigula küla kaudu Vanahalli talu hoovist läbi.“
Ligipääsutee puudumise tõttu kodu ehitamata
Kõvera kinnistut läbivat teed kasutaks juurdepääsuks ka Kõvera-Käspri naaberkinnistu Ojapesa perenaine Helina Mõisamaa. Ta ütleb, et oleks hakanud maja ehitama aasta tagasi, kui ligipääsutee küsimus olnuks lahendatud. Kohtuvaidluses ta ei osalenud, sest ei tahtnud sekkuda kahe kauaaegse naabri omavahelisse vaidlusesse ja lootis saavutada heatahtlikku kokkulepet.
Helina Mõisamaa: „Ostsin Ojapesa kinnistu, kui teeküsimus ei olnud teravalt päevakorral, läbipääs oli olemas. Vald ja riik peaksid aitama tagada, et oleks juurdepääsu võimalus igale kinnistule. Ei ole õige jätta teeprobleeme inimeste endi lahendada, nende kanda kohtukulusid, tasuda teemakse ega soovitada ehitada uusi teid. Uue inimesena külas ei ole ma seda olukorda põhjustanud.“
Ta lisab, et hakkas Ojapesa ligipääsutee küsimuses kokku leppima ka Sigula poolt tuleva põllutee omanikega, enamik olid pikkade läbirääkimiste tulemusena nõus, üks pole nõusolekut andnud. Kolmas võimalus oleks ehitada Sigula poole uus tee, kuid selleks oleks vaja valla abi.
„Saatsin mullu augustis vallamajja kirja, et kõik asjaosalised võiks kokku kutsuda, arutada teeküsimust koos. Vastus tuli, et Mihkel Lilleväli on andnud asja kohtusse ja oodatakse lahendini. Saatsin hiljem kirja teede olukorra selgitusega, soovisin, et vaadataks kahe küla inimeste liikumise võimalusi. Tegu pole ainult kahe kinnistuomaniku omavahelise vaidlusega, vaid on palju laiem. Nüüd on kohtuotsus teada, võiks seda teemat edasi arutada ja otsida mõistlikku lahendust.“
Vastavalt ringkonnakohtu otsusele on nüüd Mihkel Lillevälil Kõvera kinnistult läbipääs, kui tasub teemaksu ja võtab vastu võtme, teistel naabritel seda pole.
Sundvõõrandamine ja võimalik seadusemuudatus?
Mihkel Lilleväli jurist Maido Pajo kirjutas aasta tagasi Maalehes, et omavalitsusel on võimalik algatada sundvõõrandamise menetlus, kui naabrid ja eratee omanik ei saa selle kasutuses omavahel kokkuleppele ning tegu on avaliku huviga. Sel juhul tuleb asjast huvitatud isikutel pöörduda ühise avaldusega vallavalitsuse poole.
Mis puudutab võimalikku seadusemuudatust, siis selle kohta lausub ta Sõnumitoojale, et teeseadus on ammu vastu võetud, tagantjärele seda muuta ei saa: „Seadus ütleb selgelt, igale maatükile peab olema tagatud ligipääs. Kui teeseadust muudeti, oleks tulnud lisada rakendussäte, kuidas lahendada avalik kasutus neil teedel, kus see toimis ja oli siis ka mingil moel fikseeritud.“
