Mida tähendab riigi ostueesõigus Lahemaal?

2490

Lahemaa rahvuspargis asuvate kinnistute omanikud on hakanud saama kirju teatega, et kinnistusraamatusse kantakse märkus riigi ostueesõiguse kohta.

Sõnumitooja toimetusega võttis ühendust korteriomanik Kolga alevikust. Kas leht või omavalitsus on informeerinud kohalikke elanikke Lahemaa rahvuspargi piiride muutumisest ja selgitanud, mida selline kitsendus tegelikult tähendab. Ta teadis seni, et elab Kolgas ridamajas, mis ei ole Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Ent üle-eelmisel nädalal sai e-kirjaga lakoonilise teate, et kinnistusraamatusse on tehtud kitsendus – tema korteri müügi korral on riigil ostueesõigus.
„Niigi on Kolga inimestel korterite müügiga probleeme, me  majas on aastaid kaks-kolm korterit müügis, nüüd on müümine veel raskem,“ kommenteeris ta.
Teates on öeldud, et temale kuuluv kinnistu paikneb osaliselt Lahemaa rahvuspargis ning kaitseala valitseja avalduse alusel kantakse vastav märkus kinnistusraamatusse.
Ta hakkas uurima, mida see tähendab, ning sai teada, et Kolga alevikus on Mõisa allee puudega ääristatud ala liidetud Lahemaa rahvuspargi territooriumiga, kuna tegu on väärtuslike põlispuudega. Mõisa allee teenindusmaa ulatub ridamajade kinnistutele. Lahemaa rahvuspargi alale jäävad Kolga alevikus mõisakompleks ning maad põhja pool Ulliallika-Pudisoo teed. Piirist väljaspool on Kolgas korrusmajad, koolimaja ja  rahvamaja  ning  rahvasuus   Kirbukülaks nimetatav eramajade ala.
Ostueesõiguse teatega kirju on saadud ka mujal Lahemaal. Lisaks infole riigi ostueesõiguse ja kinnistusraamatusse kandmise kohta on kirjas laused, et 19. veebruaril 2015 võeti vastu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri ning seoses sellega vaadatakse üle Lahemaa territooriumile jäävad kinnistud – kui puuduvad märkused ostueesõiguse kohta, siis need lisatakse.
Sõnumitooja palus selgitust keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialistilt Maret Vildakult, kes tõdes, et viimasel ajal on teadete kohta palju helistatud ja kirjutatud ning palutud selgitust.
Ta ütles, et uue kaitse-eeskirjaga hõlmati Lahemaa rahvuspargis mõisaparkide piiranguvööndisse Kolga mõisa pargi allee, mis kulgeb piki teeserva. Samas jäävad Kolga aleviku mõisa pargi alleed hõlmavad kinnistud suuremas osas rahvuspargist väljapoole, nagu jäävad ka korterelamud.
Maret Vildak: „Seoses uue kaitse-eeskirja kehtima hakkamisega vaatasime üle kinnistusraamatu kanded Lahemaa rahvusparki jäävate ja ka uute kinnistute kohta. Kus riigi ostueesõiguse märge puudus, see lisatakse vastavalt looduskaitseseadusele kaitseala valitseja avalduse alusel. Keskkonna­amet tegi märtsis päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Lääne-Virumaa osas oli suuremal osal kinnistutest märge olemas, Harjumaa osas oli palju puudujääke. Lääne-Viru umbes 3070 maaüksusest puudus märge 252 ja Harju ligi 4700 maaüksusest ei olnud märget 1639. Septembri lõpus ja oktoobri alguses esitas keskkonnaamet Tartu maakohtu kinnistus­osakonnale kokku 38 avaldust, igaühes umbes 50 maaüksuse kohta. Kohtunikuabid tegid kinnistusraamatusse märked ja teavitasid sellest maaomanikke.“
Ta selgitas, et riigil on ostuees­õigus siis, kui maaomanik otsustab kinnistu müüa – riik ostaks selle ise ja maksaks sama summa, mis on tehingus märgitud: „Seega müüja jaoks midagi ei muutu. Looduskaitseseadus sätestab samas, et ostueesõigust ei rakendata, kui kinnistu võõrandatakse omaniku lähisugulastele: abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või vanavanematele ja nende alanejatele sugulastele.“
Maret Vildaku sõnul üldjuhul riik ostueesõigust ei kasuta, seda tehakse erandkorras juhul, kui kaitsekorrast tingituna on kinnistu sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud. Näiteks on piiranguvööndis asuv kinnistu valdavalt metsamaa, kus kaitsekord keelab lage- või turberaieid, või asub sihtkaitsevööndis, kus loodusvarade kasutamine on keelatud. Hoonestatud kinnistute osas riik ostueesõigust ei kasuta.
Kolga kinnistute kohta lausus ta, et seal on rahvusparki jääv osa piiranguvööndis, kus kinnistute sihtotstarbelisele kasutamisele olulisi piiranguid ei esine ning seal ostueesõigust ei kasutata.
Sõnumitooja küsis Maret Vildakult, kus Lahemaal on riigi ostueesõigust kasutatud. Ta vastas, et Harjumaa osas ei ole rahvuspargis olnud teadaolevalt ühtegi juhtu, kus oleks kasutatud riigi ostueesõigust. Näiteks toimus aastatel 2010-2012 Lahemaal üle 700 ostu-müügitehingu, ostueesõigust kasutati vaid ühel korral, tegu oli metsamaaga, mida ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada.
Ta lisas, et praeguseks on esitatud ettepanek teha looduskaitseseadusesse muudatus ja loobuda ostueesõigusest – kui inimesed soovivad osta looduskaitseliste piirangutega maatükki, on nende vaba tahe seda vastavalt piirangutele kasutada ja riik ei peaks ostu-müügitehingus vahele astuma.