Met­sa­mees IND­REK TUST te­gi Aeg­vii­tu Võ­za­ga­le­rii

Sel ajal kui ko­roo­na-vii­ru­sest põh­jus­ta­tud erio­lu­kor­ra tõt­tu on kin­ni ka kõik näi­tu­se­saa­lid, on Aeg­vii­du ale­vis või­ma­lik vaa­da­ta vä­li­näi­tust.

Nõm­me tee ää­res asu­va um­bes 3 hek­ta­ri suu­ru­se­le Väl­jaot­sa kin­nis­tu­le on raies­mi­ku ser­va jäe­tud kas­va­ma mõ­ned puud, nen­de va­he­le tõm­ma­tud pe­su­nöör, mil­lel ri­pu­vad fo­tod. Vä­li­näi­tus­te ko­ha on sel­le loo­ja Ind­rek Tust ni­me­ta­nud Võ­za­ga­le­riiks.

„Mu isa oli ku­jun­dus­kunst­nik, lap­se­põl­ves nä­gin, kui ta muu­seu­mi ku­jun­das, sealt on jää­nud soov, et ta­haks ka ise osa­ta, kui­gi ma po­le õp­pi­nud de­ko­raa­tor, olen hoo­pis met­sa­mees,“ lau­sub ta.

Ala­tes det­semb­rist on Võ­za­ga­le­riis ava­tud viies fo­to­näi­tus, kus prae­gu saab vaa­da­ta Ind­rek Tus­ti en­da pil­dis­ta­tud fo­to­sid mee­nu­tus­test 90nda­te Aeg­vii­dust.

Jaa­pa­ni- ja poo­la­keel­ne rek­laam
Um­bes viis aas­tat ta­ga­si tel­lis üks met­sao­ma­nik Ind­rek Tus­tilt Nõm­me tee ää­res raie­tööd.
„Ku­na see on tut­tav kant, käin siin ja­lu­ta­mas, mõt­le­sin, et võiks jät­ta mõ­ned puud püs­ti. Liht­salt kar­gas pä­he mõ­te tõm­ma­ta üm­ber puu­de pe­su­nöör ja ri­pu­ta­da sel­le kül­ge pil­did,“ ju­tus­tab ta.

Esi­me­sel näi­tu­sel, mis ava­ti Pii­be maan­teelt 800 meet­ri kau­gu­sel Nõm­me tee ää­res 19. mail 2018, olid üle­val Loo­du­se Aas­ta Fo­to pa­ri­mad tööd: „Kü­si­sin Loo­du­se Om­ni­bus­si ju­hilt Jaan Rii­silt, kas ta oleks nõus te­ge­ma siin loo­dus­fo­to kon­kur­si töö­dest vä­li­näi­tuse. Pak­ku­sin, et mi­na võin siis kor­ral­da­da met­sais­tu­tus­tal­gud.“

Tal­gu­päe­val is­tu­ta­sid Loo­du­se Om­ni­bus­si rah­vas ning va­ba­taht­li­kud Aeg­vii­dust ja mu­jal raies­mi­ku­le 6000 kuu­se­tai­me. Pä­rast tööd pa­ku­ti sup­pi, esi­ne­sid Vla­dis­lav Koržets ja Tõu­n ning ava­ti Võ­za­ga­le­rii koos esi­me­se näi­tu­se­ga. See oli ava­tud um­bes pool aas­tat, na­gu ka kõik järg­mi­sed – näi­tu­sed va­he­tu­vad ena­mas­ti su­ve al­gu­ses ja jõu­lu­de pai­ku, kui­das Ind­rek Tus­til pa­ras­ja­gu ae­ga ja või­ma­lust. Prae­gu­ne näi­tus „90ndad on ta­ga­si“, on Võ­za­ga­le­riis viies väl­ja­pa­nek.

Met­sa­ga­le­rii ees on va­na aia­vä­rav, nii vä­ra­val kui üm­ber­kaud­se­te tee­de ää­res on rek­laam­tahv­lid, mil­lel on li­saks ees­ti­keel­se­le ka mit­te ing­li­se- ja ve­ne­keel­sed, vaid jaa­pa­ni- ja poo­la­keel­sed sil­did.

„Oo­tan ala­ti kü­si­must, miks nii. Vas­tan sel­le pea­le: aga miks ka mit­te?,“ sõ­nab ga­le­rii loo­ja.
Näi­tu­se alal on toi­ka ot­sas 1970nda­test pä­rit post­kast, mil­lel kir­jas „Kae­bus­te raa­mat“. Post­kas­tis on kü­la­lis­te­raa­mat, ku­hu näi­tust vaa­da­nud saa­vad kir­ju­ta­da omi mõt­teid ja hin­nan­guid: „Siin käib mat­ka­li­si, ne­mad ik­ka kir­ju­ta­vad. Te­gin di­gi­va­ba kü­la­lis­te­raa­ma­tu, ku­na al­gu­ses mind hu­vi­tas, kas ini­me­sed käi­vad siin. Üks raa­mat on täis kir­ju­ta­tud, prae­gu on tei­ne. Kui õh­tu­ti tu­len, on to­re pin­gil is­tu­da ja lu­ge­da. Kui­gi teen se­da näi­tust pea­mi­selt sel­le­pä­rast, et mul en­dal oleks fun. Käin tööl, ei üt­leks, et see oleks tap­valt igav, aga ru­tii­nist ei saa mui­du väl­ja, kui pead mi­da­gi te­ge­ma, kas­või mõnd kiik­su­ga as­ja.“

Li­saks on Pii­be maan­tee äär­se kerg­liik­lus­tee kõr­val tah­vel gal­lu­pi­ga. Sin­na on Ind­rek Tust kir­ja pan­nud viis vas­tu­se­va­rian­ti ja pa­lub möö­da­käi­ja­tel vas­ta­ta, kas nad on Võ­za­ga­le­riid kü­las­ta­nud, ka­vat­se­vad se­da te­ha, neid see ei hu­vi­ta, kü­las­tak­sid, kuid eda­si-ta­ga­si 1600 sam­mu käia ei viit­si, ei mõis­ta, kel­le jaoks see ek­sis­tee­rib või on tul­nud tren­ni te­ge­ma, mit­te ko­ha­lik­ke veid­ru­si imet­le­ma. Kõi­ge roh­kem mär­ke on teh­tud vas­tu­se­va­rian­ti­de juur­de „Olen Võ­za­ga­le­riid kor­du­valt kü­las­ta­nud ja kü­las­tan veel. Mul­le meel­dib!“ ning „Mõ­te on hea – ka­vat­sen Võ­za­ga­le­riid kü­las­ta­da ju­ba lä­hia­jal.“.

90ndad Aeg­vii­dus
Ind­rek Tust rää­gib, et näi­tu­se pu­hul on kõi­ge de­fit­siit­se­mad ideed. Ka­he järg­mi­se näi­tu­se plaa­nid on tal ole­mas, aga et va­he­peal ei jääks Võ­za­ga­le­rii tüh­jaks, sea­dis üles en­da pil­dis­ta­tud fo­to­mee­nu­tu­se 90nda­test aas­ta­test Aeg­vii­du ale­vis.

Näi­tu­se al­gi­dee sai prae­gu­se Coo­pi poe hoo­nest, mil­le ühes ot­sas oli möö­du­nud sa­jan­di 90nda­tel baar, tei­ses kom­merts­kaup­lus, kus müü­di muu­hul­gas Soo­me le­gen­daar­set mah­la­kont­sent­raa­ti „Me­hu­kat­ti“. Pil­ti keld­ri­poe uk­sest, mil­le kõr­val on ka „Me­hu­kat­ti“ plast­pu­del, peab Ind­rek Tust see­tõt­tu näi­tu­se kõi­ge täht­sa­maks. Sa­ma ma­ja tei­ses ot­sas ol­nud baa­ris män­gi­sid 1990nda­tel muu­si­kat ka Mar­gus Tu­ru, Märt Ran­na­mäe ja Al­lan Roo­si­leht. En­di­se baa­ri­hoo­ne pil­di al­la on au­tor kir­ju­ta­nud, et ku­na tol ajal asu­sid ale­vis kaks kon­ku­ree­ri­vat peo­pai­ka, ei tead­nud pal­jud peo­li­sed, kum­mas kan­da kin­ni­ta­da ning oli neid, kes suut­sid õh­tu jook­sul va­hel­du­mi­si ol­la mõ­le­mas.

Näi­tu­sel on kok­ku 14 pil­ti, kõik seo­tud 1990nda­te­ga ning peak­sid Aeg­vii­du sel­le aja noor­te­le au­to­ri hin­nan­gul and­ma pa­ra­ja „nos­tal­gia­lak­su“.

„Ma ei saa ku­lu­de­ga laa­men­da­da, aga pil­te peab ole­ma pii­sa­valt, et ini­mes­tel oleks hu­vi siia tul­la,“ sõ­nab Ind­rek Tust.

Ta sel­gi­tab, et näi­tu­se jaoks tu­leb pil­did las­ta trük­ki­da. Sel­le­ga seo­tud ku­lud on ta se­ni ta­su­nud oma ra­hast, prae­gu­sel näi­tu­sel on ka üles­kut­se ja kon­to­num­ber, soo­vi­jad saa­vad et­te­võt­mist toe­ta­da: „Oma ale­vi ini­me­sed, kes on käi­nud näi­tust vaa­ta­mas, on toe­ta­nud. Esi­mest kor­da olen saa­nud ku­lud ta­sa. See an­nab in­du te­ha ka järg­mi­ne näi­tus.“

Uut in­du an­dis tal­le ka hil­ju­ti­ne tun­nus­tus – Võ­za­ga­le­rii oli Ani­ja val­la aas­ta te­gi­ja­te kon­kur­sil üks kul­tuu­ri­pär­li no­mi­nen­ti­dest.

Näi­tus 90nda­test on üle­val ku­ni jaa­ni­päe­va­ni, siis tu­leb taas näi­tus loo­dus­fo­to­dest. Ind­rek Lust on Loo­du­se Aas­ta Fo­to kon­kur­si­le väl­ja pan­nud erip­ree­mia – pa­kub ka­he­le fo­tog­raa­fi­le või­ma­lust esit­le­da Võ­za­ga­le­riis oma küm­met loo­dus­pil­ti.