Meie koolides ja lasteaedades töötab ligi 460 õpetajat

4298

Neist meesõpetajaid on 54 ehk veidi rohkem kui kümnendik.


Aruküla põhikooli meespere: TOIVO JÄRV (kehaline kasvatus), võrkpallitreener ja võimla juhataja TÕNU ÕUNAPUU, majandusjuhataja Olev Toom,
ARON LIPS (poiste tööõpetus), direktor AVO MÖLS, OTT INDERMITTE (muusikaõpetus). Pildilt puudub ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Joosep Loost.

Möödunud nädala teisipäeval, 5. oktoobril tähistati õpetajate päeva. Tavapäraselt asendavad siis üldhariduskoolide vanema klassi õpilased tundides õpetajaid ning pedagoogid veedavad samal ajal koolimajas aega ennast täiendades või muul huvitaval viisil aega täites.

Sõnumitooja uuris õpetajate ametipäeva puhul, kui palju on meie üldhariduskoolides, lasteaedades ja muusikakoolides kokku õpetajaid ehk neid inimesi, kes tegelevad otseselt noorte õpetamise ja juhendamisega.

Saadud tulemus ei ole täpne, sest osad õpetajad käivad tunde andmas mitmes koolis, ent suurusjärgu saime teada. Haridus­­asutustest edastatud andmete põhjal on õpetajaid kokku 465, kui võtta maha mõned kattuvad pedagoogid, saame umbes 460.

Neist ligi 300 on tööl piirkonna 10 koolis: Kuusalu ja Kolga keskkoolis, Kehra ja Loksa gümnaasiumis, Alavere, Aruküla ja Raasiku põhikoolis, Aruküla Waldorfkoolis ning Pikavere ja Vihasoo lasteaias-algkoolis.

Õpetaja ametinimetust kandvad 98 naist ehk lasteaia õpetajad ja abiõpetajad töötavad kokku 8 lasteaias: Kolgas, Kuusalus, Loksal, Alaveres, Arukülas, Raasikul, Vihasoos ja Pikaveres.

Me neljas huvialakoolis on kokku 65 õpetajat – Kuusalu Kunstide Koolis, Loksa muusikakoolis, Kehra Kunstidekoolis ja Aruküla huvialakoolis Pääsulind.

Enamik õpetajatest on naised. Lasteaedades ei tööta õpetaja ametis ühtegi meessoost isikut. Üldhariduskoolides on meesõpetajaid kokku 38 ja huvialakoolides 16, seega kokku 54 ehk natuke rohkem kui kümnendik. Kõige rohkem meesõpetajaid – seitse – on Kehra gümnaasiumis, Kuusalu keskkoolis ja Aruküla põhikoolis. Kümnest koolijuhist on meessoost vaid kolm ehk alla kolmandiku.

Uurisime meesdirektoritelt, miks hakkasid õpetajateks ja kui palju peaks nende arvates olema koolis meessoost õpetajaid.

Sõnumitooja piirkonna suurimat kooli, Kuusalu keskkooli, juhib Vello Sats. Ta kommenteeris, et kool peaks olema ühiskonna mudel, kuid Eestis ei ole: „Ühiskonnas on mehi ja naisi enamvähem pooleks ning koolis võiks olla mees- ja naisõpetajate suhtarv samasugune. Kool peaks kajastama ühiskonnas esinevaid suhteid, reegleid, ent Eestis ei kajasta, sest valdav enamik õpetajatest on naised. Euroopas on riike, kus meesõpetajaid on sama palju kui nais­õpetajaid. Näiteks on Portugali õpetajatest mehi 45, Hispaanias 43, Taanis 48, Norras 40 protsenti. Türgis ja Mehhikos on täpselt pooleks.”

Ta sõnas, et Kuusalu koolil on vedanud, kuna töötab seitse meesõpetajat: „Mehi on hakanud kooli tulema seoses majanduslangusega. Samas on töö pingeline – peab olema triksis-traksis, tuleb täita korrapidamisülesandeid ja on mitmesuguseid muid kohustusi. Meie kooli on pidama jäänud supermehed, nad on kooliellu sisse kasvanud ja tundub, et neile meeldib koolis.“

Enda kohta rääkis Vello Sats, et perekonnas tal varem pedagooge polnud, kuid temal oli selle ameti vastu juba lapsena eriline huvi: „Kui saime suguvõsa lastega kokku, panin neid kooli mängima ja mina olin alati õpetaja.”

Kolga keskkoolis on viis meesõpetajat. Direktor Tõnu Valdma: „Haridussüsteem on meil üldse naistekeskne, õppekava pole eriti poistesõbralik ja nõuab tuupimist. Meeste teemakäsitlus on teistsugune, nad mõtlevad teistmoodi. See annab tasakaalu, kui koolis on ka meesõpetajaid.”

Õpetajaks läks Tõnu Valdma õppima vanemate eeskujul, sest isa oli koolis õppealajuhataja ja ema õpetaja: „Õpetaja töö on emotsionaalselt raske, iga päev pead ennast kehtestama, kui lähed klassi ette. Õpilased tunnetavad ära, kes neist hoolib ja kes mitte.  Koolijuht ilma tundideta pole hea olla, vahetu kontakt õpilastega on vajalik.”

Ka Aruküla põhikooli direktor Avo Möls on seda meelt, et mehi ja naisi peaks olema õpetajate seas pooleks: „Kui õppisin Kiviloo algkooli teises klassis, olevat öelnud, et hakkan matemaatika õpetajaks. Mu kaks õde on õpetajad ja kolmas teinud seda tööd.”

Aruküla koolis meesõpetajate osakaal suurim
Aruküla põhikooli 23 pedagoogist on neli aineõpetajat mehed, lisaks direktor ja kaks ringitreenerit.

Avo Möls kiidab, et  Aruküla kooli näitaja on hea ja järgib arenenud riikide eeskuju: „Mõniteist aastat tagasi, kui külastasime Soome sõpruskoole, oli seal mõnes kohas mehi isegi rohkem. Meilgi on olnud paremaid aegu – 1992.-1993. aastal töötas koolis kaheksa meesõpetajat. Tundub, et praegu on taas trend tõusule.“

Aruküla koolis töötavad 13 õpetajat täiskoormusega, meesõpetajaid nende seas ei ole, ehkki 0,8 või 0,95 kohta annab ligilähedaselt normtundide arvu. Kui enamasti käivad Aruküla elanikud linna tööle, siis koolipersonali tendents näitab vastupidist: muusika-, kehalise kasvatuse ja ajalooõpetaja elukoht on Tallinnas.

Tööõpetuse õpetaja Aron Lips on Aruküla koolis uus ja põhjendab oma õpetajaks hakkamise soovi perekondliku traditsiooniga: „Mõlemad vanemad on õpetajad, eks sealt see pisik. Tegelikult elan Lelles ja õpetan ka Tallinnas, aga seal jäi koormus väikseks. Mulle meeldib see töö, sest suvel on pikk puhkus.“

Aruküla põhikooli teine uus meespedagoog on Ott Indermitte, kes varem ei ole põhikoolis õpetanud. Uue muusikaõpetaja varasem kogemus pärineb muusikakeskkoolist, ise on ta lõpetanud muusikateaduse eriala muusikaakadeemias.

„Mulle meeldib õpetada, see sobib. Olen siin ainult lapsehoolduspuhkuse ajal asendusõpetaja, aga õpetada eri vanuses noori – kolmandast üheksanda klassini – on kindlasti huvitav kogemus,“ rääkis Ott Indermitte.

Ta peab naisi ja mehi ka õpetajaametis põhimõtteliselt erinevateks: „Naised pööravad ilmselt rohkem tähelepanu detailidele, mehed vaatavad pigem tervikut. Olen võibolla liiga pehme, pean õppima distsipliini hoidma.“

Aruküla kolmanda klassi poisile Karlo Leokile tundub, et meessost õpetajad ei käsi nii palju kui naised.

Neljanda klassi tüdruk Kaili Vilkre on vastupidisel seisukohal: „Naisõpetajad on etemad.“

Aruküla põhikooli majandusjuhataja Olev Toom arvab, et meesõpetajad mõjuvad koolile hästi: „Tundub, et mehi kuulavad lapsed paremini. Daamid olid meeldivalt üllatunud, et mehi tuli juurde. Loodetavasti tuleb veel, vahepeal oli meil meeste osakaal liiga väike.“